Qanat ISLAM: BOKSTYNG NE EKENIN AQSh-QA KELGENDE BILDIM
Qanat ISLAM: BOKSTYNG NE EKENIN AQSh-QA KELGENDE BILDIM
Qanat ISLAM: BOKSTYNG NE EKENIN AQSh-QA KELGENDE BILDIM
Qanat ISLAM, bokstan Beyjing Olimpiadasynyng qola jýldegeri:
Bokstan Beyjing Olimpiadasynyng qola jýldegeri, Aziya oiyndarynyng chempiony, «Astana arlandary» komandasynyng búrynghy kapitany Qanat Islam ótken jyly kәsipqoy boksqa auysyp, AQSh-qa ketken edi. Jaqynda demalys alyp, elge kelgen Qanatpen súhbattasqan edik. Sol әngimeni nazarlarynyzgha úsynghandy jón kórdik.
- Júrt sening ózindi, jekpe-jekterindi kýtip jýr. Elge qashan oralasyn?
- Býgin, erteng qaytu oida joq. Kәsipqoy boksta ýlken nәtiyje shygharam dep barghan song sol maqsatty oryndamay qaytsam, jigittigim qaysy.
- AQSh-qa der kezinde bardym dep oilaysyng ba?
- Sәl erterek baruym kerek eken. Boksty týsinip qaldym ba dep jýrsem, әli de ýirenetin nәrse kóp. Ol jerde sportqa degen týsinik, kózqaras mýlde bólek. Biz eki, ýsh raundqa ýirenip qalghanbyz. Onda shekteu joq. Úzaqqa shabady. Kýsh-quatyn, әdis-aylang bolmasa, on eki raundqa shydas beru qiyn. Qolghap júqa, soqqy auyr tiyedi, myqty qorghanysyng bolmasa, bet qaratpaydy.
- Til-kózim tasqa, býginde qarsy shyqqannyng bәrin qoghaday japyryp kele jatyrsyn. Búghan deyin ótkizgen segiz kezdesuding altauyn nokautpen úttyn. Qanaghattanasyng ba?
- AQSh-qa kelgende meni eleng qylghan eshkim bolmady. Qalqiyp bir búryshta qaldym. Jattyghuda bireudi jaqsylap sabap, ózinning kim ekenindi kórseteyin desen, shamang jetpeydi. Talay myqtylardy kórdim. «E, biz elde bosqa aramter bolyp jýrippiz ghoy», - dep eriksiz moyyndadym. Bir-eki raundta kimning útqanyn, kimning útylghanyn boksshynyng ózi de, kórermen de bilmey qalady ghoy әuesqoy boksta. Al kәsipqoy boksta jigit bolsang shydap kór. Áli de kóp júmys isteu kerek.
- Sen «Astana arlandarynyn» qúramynda jýrip tanylyp, jankýierding kózayymyna ainaldyn. Nege kettin?
- Elge kelip, 2012 jylgha deyin әuesqoy boksta jýre túrayyn degem. Jolym bolmady. Sodan bir aghalarym: «Elde jýrsing ghoy. Osy «Astana arlandarynda» baq synap kórseng qaytedi», - dep aqyl berdi. Birden kelistim. Óitkeni ol jerde el ýshin aiqasasyn. Sheberligimning ósuine de yqpaly az bolghan joq. Biraq elge kelgende: «qalayda Olimpiadagha qatysamyn, bolmasa kәsipqoy boksqa ketemin», - dep aldyma maqsat qoyyp edim. AQSh-qa ketkenim sol.
- Alghashqy jyly tamasha óner kórsetip, elding rizashylyghyna bólenip edin, ekinshi mausymda syr bere bastadyn. Bir-eki bolmashy kezdesude útylyp qaldyn. Múnda qanday syr bar?
- Jartylay kәsipqoy boks qoy, birinshi mausymda barymdy saldym. Ekinshi mausym bastalghanda «Olimpiadagha baratyn shygharsyn» dep últtyq qúramagha alyp ketti. Birde «barasyn», birde «barmaysyn» dep jýrgende, jattyghu ýzilip qaldy. Bir apta qalghanda «barmaysyn» dep keri alyp ketti. Ishki kýizeliske týstim. Eshtenege qyzyqpaytyn, kónilsiz kýnder bastalyp ketti.
- «Arlandar» ýshinshi mausymdy qarqyndy bastady. Olardyng «Ukraina atamandarymen» bolghan kezdesuine kelip tamashalap otyrghanyndy býkil qazaqstandyq kórdi. Eger seni qayta shaqyrsa, barar ma edin?
- Shaqyrdy. Bolat agha da aitty. Ótken mausymdaghy qarsylasym Derevyanchenko osynda keldi. Ózine layyqty boksshymen birge jattyqqan jaqsy ghoy. Alghashqy mausymda Baqyt ekeumiz bir-birimizge serik boldyq. Ol ketken song qarsy túratyn eshkim joq. Qalghany jastar. Júdyryghyng tiyip ketse, bapkerleri jetip keledi de: «Abaylasanshy, jas qoy», - deydi. Ózinmen ten, ózing de, ózindi de sogha alatyn jigit bolsa kәni. Ári kәsipqoy boks tartty da túrdy.
- Olimiadadaghy baratyn jolyndy Qytay kesti. Ózinning tuyp-ósken jerin. Qyr-syryn bilesin. Nege?
- Búl sayasat qoy. Olar meni qayta-qayta shaqyrdy. Keyin ol jaqqa barghanda da kezdesip, biraz renishterin bildirdi. «Sen bizding azamatymyzsyn. Olimpiadagha Qytaydyng atynan qatysuyng kerek. Sening salmaghynda bir-aq adam bar. Ol jaraqat alyp qalsa qaytemiz?», - deydi de.
- Qalay azamaty? Sen ol elding azamattyghynan shyghyp ketting ghoy?
- Shyqtym ghoy. Al olardyng oiynsha men әli sol elding adamymyn. Olar ýshin maghan qayta azamattyq alyp beru týk te emes. Biraq men kim jyly sóilese, sonyng jyrtysyn jyrta salatyn kezdeysoq bireu emespin ghoy, «boldy endi, kórmegenim sol bolsyn», - dedim de qoydym.
- Olimpiadagha barghanda qanday nәtiyje kórseter edin?
- «Baq shaba ma, bap shaba ma?», - deydi. Biraq 75 kelide jýlde alghan jigitterden ózimdi tómen sanamaymyn.
- Qazaqstanda boks damu jolynda, qazaq boksy әlemdegi myqtylardyng qatarynda deymiz. Biraq boksshylarymyz kubalyqtargha, reseylikterge, tipti europalyq keybir el ókilderine jol berip jýr. Osy túrghydaghy pikiring qalay?
- Bizding boksty óte keremet dep baghalay almaymyn. Álemde alghashqy ýshtikke, tórttikke kiremiz dep aitamyz. Biraq әli kóp júmys isteu kerek.
- Qay jaghynan?
- Qytayda bir sportshynyng sonynda onshaqty adam jýredi. Biri - jattyqtyrushy, biri - dәriger, biri psiholog degen sekildi. Qazir Qazaqstanda boksqa qarjy kóp qúiyluda. Sol qarjyny sport medisinasyn damytugha, psihologtardy әzirleuge, balalardy, jattyqtyrushylardy oqytugha júmsasa.
- Býgingi qazaq jastary arasynda ózine únaytyn boksshy bar ma?
- Áuesqoy boksqa kóp qaraghym kelmeydi, kónilim qalyp qoyypty. Biraq biraz jigitti bilemin. Solardyng arasynda Daniyar Eleusinov pen Jәnibek Álimhanúlynyng ayaq alysy únaydy. Onday jastar az emes.
- AQSh-taghy bir kýning qalay ótedi?
- Tanghy 4-5-terden túryp, dalada eki saghattay jýgiremin. Keyin demalamyn. Týsten keyin jattyghu bastalady. Tórt-bes saghatqa sozylady ol. Árbir kýnim tek ýy men zaldyng arasynda ótude. Bapkerimning ýiinde.
- Qay salmaqta júdyryqtasyp jýrsin?
- Dene bitimim, boyyma 70 keli layyq. Qazir osy salmaqtamyn.
- Sening qarsylastaryndy kim anyqtaydy, әlde ózing tandaysyng ba?
- Onymen arnayy shúghyldanatyn adamdar bar. Jospar jasap, bolashaq qarsylasymdy tandaytyn da solar, menimen de kelisiledi.
- Sening salmaghynda AQSh-ta Floyd Meyuezer degen boksshynyng ataghy jer jaryp túr deydi. Onymen kezdesu mýmkindigi bar ma?
- Onyng myqtylyghynda shek joq. Maqtaulylardyng biri. Biraq qolghap týiistire qalsaq, esemdi jibere qoymaspyn.
- Qúpiya bolmasa, jalaqyng qansha?
- Býginge deyin bir tiyn alghan joqpyn. Qazir tek úpay jinau ýstindemin. Onsyz chempiondyq ataq ýshin kýrese almaymyn.
- Sonda qalay kýn kórip jýrsin?
- Osyghan deyin de, qazir de maghan aghalyq qolyn sozyp, qamqorlyq jasap jýrgen «Jer-Su» korporasiyasynyng preziydenti Bauyrjan Ospanov.
- Qansha degenmen qazaq et asyp, qazy-qarta, jal-jaya jemese birnәrsesi jetispey túrady. Osy jensik astardy ansap jýrgen joqsyng ba?
- Ol jerde et jemeymin shynyn aitsam, tamaghymyz - tauyq, balyq.
- Qazy-qartanyng sportshygha paydasy turaly jii aitylyp jatady. Londongha da alyp bardyq. Qazaqsha aitqanda «ybyr-jybyr, shóp-shalam» kerekti beloktyng ornyn toltyra ala ma?
- Jattyqtyrushylarym búryn Qazaqstanda jylqy, týie eti turaly aitatyn. Biraq biz ýshin deneden tez shyghyp ketetin, asqazanda kóp túryp qalmaytyn, energiya beretin jenil tamaq kerek. Áytpese, tez sharshaysyn.
- Álginde AQSh pen Qazaqstan boks mektebi turaly azdap aityp kettik. Ózing jastayynnan tәlim-tәrbiyesin alghan Qytay mektebi she?
- Songhy kezderi Qytay nege tez damyp ketti dep bәri tanghalady. Sekseninshi jyldyng aqyrynan bastap, olardyng Olimpiadagha degen kózqarastary týzeldi. Sport degen býgin egip, erteng paydasyn birden kóre qoyatyn nәrse emes. Oghan uaqyt kerek. Ózinizding balanyz siyaqty ósip, er jetkende ghana nәtiyje shyghady. Olar sony bildi, shet elden biz sekildi sportshy tasyghan joq. Jattyqtyrushy әkeldi. Qazaqstannyng ózinen 10-20 jattyqtyrushy Qytayda júmys istedi, Reseyden keldi. Solar 10-20 jyl dayyndady sportshylardy. Sonyng bireui menmin. Mening ýsh jattyqtyrushym da qazaqstandyq. Endi solardan ýirenip, ózderinikin qosyp, algha alyp kele jatyr. Bir boksty ghana emes, sporttyng bar týrin. Qarjy ayaghan joq, AQSh-tan, Kanadadan Olimpiada, әlem chempiondaryn dayyndaghan myqty-myqty mamandardy әkep, sport bazalarynda qamap ústap, solardy neshe jyl dayyndatyp, iri nәtiyjeler kórsetip edi, «oybay, qytay anany jep jatyr, mynany jep jatyr», - dep shygha keldik. Biz de jeyik onda.
- Balalarynnyng sportshy boluyn qalaysyng ba?
- Áyelim Gýlmira ekeumiz Mansúr, Ásiya atty bir úl, bir qyz tәrbiyelep otyrmyz. Balalarym kim bolamyn dese de, qolynan qaqpaymyn.
- Qazir qayda túryp jatyrsyn? Óz ýiing bar ma?
- Almaty oblysynyng әkimdigi pәter beremiz degen kezinde. Ol sol uәde kýiinde qaldy. Qúdaygha shýkir, qazir Almatyda óz aqshama satyp alghan eki bólmelik pәterim bar.
- Jalpy sportshygha, onyng ishinde boksshygha asa qajetti qasiyet ne dep oilaysyn?
- Sabyr kerek óte-móte. Kishipeyildilik. Eng birinshi, chempion emes, adam tәrbiyeleu kerek. Búrynghy ústazdarym kóp aitatyn: «Sening chempion bolyp kelip, erteng kóshege shyghyp, tóbelesip, abyroydy tógip jýrgening kerek emes. Birinshi adam bolyp shyghyndar, chempiondyq ózi keledi», - dep. Sol dúrys sóz.
- Boksta «Beybit Shýmenovti pir tútam» depsing bir sózinde. Ol da AQSh-ta ghoy. Kezdesuding sәti týsti me?
- IYә. Las-Vegasta túrady. Kezdestik. «Maghan kel. Birge júmys istep, birge jattyghayyq. Kómek kerek bolsa, habarlas», - deydi. Jaqynda telefonmen de sóilestik.
- Bylayghy júrt sportshygha qara kýshting iyesi dep qaraydy. Sening sózine qaraghanda, qazaqtyng túnyghynan qanyp ishkenin, uyzgha jaryghanyng bayqalyp túrady. Ónerge qalaysyn?
- Dombyra shertem, azdap. Qazaqtyng kýilerin, termelerin jaqsy kóremin. Boyyndy balqytyp jiberedi, keyde kýshine kýsh qosady. «Adaydy» jarys aldynda tyndasam, aruaqtanyp, jelpinip qalamyn.
- Kitapqúmar dep estidim. Qanday kitap oqisyn?
- Qazaq tarihyna baylanysty әdebiyetterdi kóp oqydym. Bayaghyda marqúm bolyp ketken bir jattyqtyrushym «kitap kórseng oqy ber» deushi edi. Qay jerge barsam da: «bes kitap ala sal», «on kitap ala sal», - dep tapsyrma beretin.
- Jaqsy kóretin jazushyn?
- Sherhan agha. Aytmatovtyng da shygharmalary únaydy. Qazaqstandaghy birqatar jazushylardyng roman, povesterin oqyp shyqtym.
- Qytayda tudyn, Amerikada jýrsin, qansha til bilesin?
- Aghylshynsha, oryssha ýirenip jýrmin. Qytaysha, úighyrsha erkin sóileymin.
- Osy sening tegindi әrkim әr týrli jazady. Qaysysy dúrys: Islam ba, Silәm ba, Slәm ba?
- Aytynyzshy, әriptesteriniz búdan bylay meni Qanat ISLAM dep jazsynshy!
Súhbattasqan - Dýrәli DÝISEBAY
"Halyq sózi" gazeti
