Tәuelsizdik tany atsa da Túrangha,

Áli bizdi adymdatpas búghau kóp.

Músylmangha haqtyn  joly Qúranda,

Kim aitady aqtyng joly mynau dep?!

 

Tirshilikte toyym bar ma adamgha,

Kókeylerde saualdar jýr myng kýpti.

Árkim ózin jón sanaghan zamanda,

Kim aitady qiyp týser shyndyqty?!

 

Tura biyding túraghy elden alystap,

Aqiqat ta aitylmaydy dәl býgin.

Ayaz biyler, Jiyrensheler qalys qap,

Aytqan sózi dúrys bop túr әldinin.

 

Adamdyqtyng әdirem qap sharty izgi,

Kónilderdi kýmәn búlty torlauda.

Arashalau bylay túrsyn әlsizdi,

Ádilet te zәru býgin qorghaugha.

 

Aramdardyng alshy týsip asyghy.

Kes-kesteydi aldy-artyndy kýlip bir.

Artyq shyghyp asylynan jasyghy,

Zaman betin jylpostargha búryp túr.

 

Iyqqa alu tiyimsiz bop ar jýgin,

Esirikke ketti aqyldyng esesi.

Jaratqangha jetpey ýni jarlynyn,

Erneuinen asty eptining kesesi.

 

Jii qúlap adaldardyng bayraghy,

Jalghandyq jýr oryn alyp tórlerden,

Aqylymnyng sodan shyghyp oirany,

Kýpti bolghan kónil shirkin shermende!

 

ASTANA

 

Alystan shalghan manaydy,

Arqanyng tósi arayly.

Tәuelsizdik tany atsa da Túrangha,

Áli bizdi adymdatpas búghau kóp.

Músylmangha haqtyn  joly Qúranda,

Kim aitady aqtyng joly mynau dep?!

 

Tirshilikte toyym bar ma adamgha,

Kókeylerde saualdar jýr myng kýpti.

Árkim ózin jón sanaghan zamanda,

Kim aitady qiyp týser shyndyqty?!

 

Tura biyding túraghy elden alystap,

Aqiqat ta aitylmaydy dәl býgin.

Ayaz biyler, Jiyrensheler qalys qap,

Aytqan sózi dúrys bop túr әldinin.

 

Adamdyqtyng әdirem qap sharty izgi,

Kónilderdi kýmәn búlty torlauda.

Arashalau bylay túrsyn әlsizdi,

Ádilet te zәru býgin qorghaugha.

 

Aramdardyng alshy týsip asyghy.

Kes-kesteydi aldy-artyndy kýlip bir.

Artyq shyghyp asylynan jasyghy,

Zaman betin jylpostargha búryp túr.

 

Iyqqa alu tiyimsiz bop ar jýgin,

Esirikke ketti aqyldyng esesi.

Jaratqangha jetpey ýni jarlynyn,

Erneuinen asty eptining kesesi.

 

Jii qúlap adaldardyng bayraghy,

Jalghandyq jýr oryn alyp tórlerden,

Aqylymnyng sodan shyghyp oirany,

Kýpti bolghan kónil shirkin shermende!

 

ASTANA

 

Alystan shalghan manaydy,

Arqanyng tósi arayly.

Astana syndy ai-qala,

Asqaqtap maghan qaraydy.

 

Aytatyn sózim kesimdi,

Asugha búrdym kóshimdi.

Astana asqaq qaraydy,

Aymalap erke Esildi.

 

Ayta alman býgin  «kýiim kem»,

Alty әlem saghan sýiingen.

Astana -  әsem aruday,

Aytuly toygha kiyingen.

 

Ajary әrli ghajap tym,

Auasyn tókti azat kýn.

Arqalap ózi túrghanday,

Armanyn barsha qazaqtyn.

 

Alashqa bolyp dara shyn,

Arqadan taptyng jarasym.

Azghana pandyq bar sende,

Aruday bilgen baghasyn.

 

Ansattyng elding talayyn,

Alqany jyrdan taghayyn.

Astana asqaq túr ghoy dep,

Aspandap ketpe, aghayyn!

 

ALMATY

 

Jana týlek,

jalyn jýrek,

jas shaghym,

Keudemizde kýmbirleydi asqaq ýn.

Esimde әli, arqalap san ýmitti,

Almatygha alghash qadam basqanym.

 

Ayta almaymyn,

maghan qúshaq jaydy ma?

Qadam bastym aibarynan qaymygha.

Qabyldady qyrdyng qara balasyn,

Oghan kýn men san syrlasqan ay kuә.

 

Biyiktetip múratymnyng shoqtyghyn,

Qyzyq-duman qalqasynda ketti mún.

Jalyndaghan jastyqpenen jarasty,

Ótti jyldar,

ótti ailar,

ótti kýn.

 

Jýrdek uaqyt qamshy basyp sauyrgha,

Birde aptapqa saldy, birde dauylgha.

QazMU atty qasiyetti shanyraq,

Bilim berip, attandyrghan auylgha.

 

Ýmit artyp aldaghy atar aq tangha,

Sen baptaghan balang talay shapty algha.

Qayta oraldym jyldar salyp aragha,

Qatang tirlik qabyrghama batqanda.

 

Zaman tuyp qazaghymnyng baghyna,

Tәube dedik tәuelsizdik tanyna.

Alashynnyn bar armanyn arqalap,

Ógeysitpey óbekteding taghy da.

 

Tausylghan ba tirshilikting talasy,

Kósh týzelip, jazyldy elding jarasy.

Attyng basyn qayta búrdym auylgha,

Shaqyrghan song Taldyqorghan qalasy.

 

San taghdyrdy toghystyrghan jer ýsti,

Terip jeydi búiyrghan bir jemisti.

Taldyqorghan...

sonda ótti alansyz,

Kemel shaqtyng kóp kýnderi kelisti.

 

Dey almaspyn alynbaytyn shep qúrdym,

Baylamy joq baq talayy tekti úldyn.

Alty Alashqa aibar bolghan Almaty,

Qayta ainalyp taghy aldyna kep túrmyn.

 

Aru qala - armanymnyng ózegi,

Et jýregim elding múnyn sezedi.

Ýshinshi ret aldyna kep jýgindim,

Ýsh mәrte ghoy er jigitting kezegi.

 

Qonystanyp qos shahargha kezekpen,

Bayqamappyn jyldarymdy tez ótken.

Jýgi auyrlap jetkinsheging jetkende,

Jatqa balap, iytermessing ózekten.

 

Boljap qaytem,

taghdyr nege kez qylar?

Orta tapsam oiymdy oqyp, sózdi úghar.

Arman qala, aqyn keldi aldyna,

Elde tuyp, astanada kóz júmar!

 

TALDYQORGhAN

 

Tastagham joq Taldyqorghan men seni,

Saghynyshym kótertpeydi enseni.

Ózing eding tazalyqtyng teneui,

Ózing eding әsemdikting ólshemi.

 

Tastagham joq,

jolaushylap ketti de,

Salghan da joq týitkil ómir tepkige.

Qonys boldyng jaqsy menen jaysangha,

Meken boldyng adaldar men tektige.

 

Taldyqorghan,

tal besigim, kiyelim,

Jýregimning qonyr sazdy kýii edin.

Arudayyn kýn núryna malynghan.

Jamalyndy janymmenen sýiemin.

 

Kók aspandy torlaghanda búlty kep,

Túratynday tanghajayyp jyr tilep.

Eki erke ózen - Kóksu menen Qaratal,

Qos býiirden aghyp jatyr kýrkirep.

 

Alataudan atqan kezde tang saghym,

Kónilimnen qashushy edi qansha mún.

Súlulardy kórik bergen kóshege,

Serik bolghan jigitterdi ansadym.

 

Jaqsylyqqa jýrgen bolsa shóldep kim,

Jatsynbay-aq jidyng júrtyn jer-kóktin.

Júmataydy, Áben menen Ordashty,

Besiginde ólen-jyrdyng terbettin.

 

Taldyqorghan,

men bolayyn jolynda әn,

Perzentinmin baqytym kóp sorymnan.

Qimaytynday qúrby-qúrdas kóp sende,

Agha taptym, inini erttim sonymnan.

 

Aralap bir jýrgendeyin gýl ishin,

Aryqtarda synghyrlaydy kýmis ýn.

Shaghan taudan kóringende kók saghym,

Tanghy auaday ashylady tynysym.

 

Estige de qúshaq jayghan , eptige,

Aqyn saghan saghynyshyn tókti me?

Taldyqorghan,

taghdyrymnyng tandauy,

Tastagham joq,

jolaushylap ketti de!

 

SABANA TÝS, JÝREGIM

 

Sabyr, sabyr, jýregim,

Sabana týs, salqynda,

Sen jarylsang qaytemin,

Boryshym kóp artymda.

Adaly bar ómirding aramy da jeterlik,

Jasyng qúmar qyzyqtan tartynbaydy qartyng da.

 

Órekpigen, órtengen,

ózing ghana deymisin?

Qúlan jortqan daladay qúlazidy keyde ishim.

Qúlaghymdy basyp-ap qúla týzge ketsem be,

Týitkiline tirlikting myna kónil toydy shyn.

 

Sayabyrlat dýrsildi,

sabyr, sabyr, jýregim,

Salmaq saldym kótermes, syzat saldym,

bilemin.

Sening adaldyghyndy, armanyndy kim úqsyn,

Eskerer me estiler eljiregen tilegin?!

 

Suyq sózi semser bop qadaldy ma aghanyn?

Qúlady ma ol jayly ózing soqqan qamalyn?

Izdep edim ómirden izgilikti jalyqpay,

Tilim-tilim bolghansha tasqa tiyip tabanym.

 

Qadirine jetpegen,

jastyghyna kýbiner,

Qinaldyng ba kónildi qaldyrdy dep iniler.

Sabyr,sabyr, jýregim,

bolmashygha bosama,

Aldynda әli kýndering tirshilikten týniler.

 

Sezim qaytyp kórdi me sylqym súlu qyzdardan,

Ketti me әlde alshaqtap qyzghaldaq qyr biz barghan.

Súlulyqtyng súp-suyq seskending be súrqynan,

Qamyqtyng ba әsemdik әkeletin yzghardan ?!

 

Sabyr, sabyr, jýregim,

sogha berme shapqyn ghyp,

Seri bolyp bir kezder sәigýlikten at mindik.

Eskermeding sol kezde bar ekenin tirlikte,

Adaldardyng sazayyn tartqyzatyn satqyndyq.

 

Bireulerge shynyrau,

bireulerge shyndaysyn,

Ardaqtaghan ózindi ayaulygha kýn de, aisyn.

Sabana týs jýregim,

Sanagha sal bar isti,

Kórerindi tauyspay bәribir de tynbaysyn!

 

SYRYMGhA SYR

 

Úlym,

әste asqaq bolar arly adam,

Sen ot basyp qalmasyn dep qarmanam.

Kórdim talay jaqsy menen jamandy,

Aytarym bar, qúlaghyndy sal maghan.

 

Úlym,

ómir túra bermes kýlimdep,

Arqalarsyng taghdyrynnyn jýgin kóp.

Eldi oilaghan Dattyng úly siyaqty,

Bolsyn dedim at qoyghanda Syrym dep.

 

Úlym,

sýrdim búl ómirdi búryn kep,

Taghdyr tezi mandayymnan bilinbek.

Syrym menen jyrymdy úqsyn deumenen,

Qoyghan edim esimindi Syrym dep.

 

Syrym dedim,

úlym dedim shattana,

Almasady búl ómirde baq, nala.

Sen ez bolsang tiri ólgeni әkennin,

Shattyghymdy oisyzdyqpen taptama.

 

Armanday bil,

arman sening qanatyn,

Qiyal qúsyng sharyqtasyn bala kýn.

Jýreginnin týkpirinen núr shashyp,

Arman - otyng mәngilikke janatyn.

 

Úlym,

baylyq múrat emes adamgha,

Izgilikting izi jatsyn sananda.

Arzan kýlki azamatty otqa aidar,

Árqashanda júrttyng jayyn baghamda.

 

Tekti atanyng úlysyng sen kiyeli,

Aqylmenen andap sóile jýieli.

Mening danqym saghan qúrmet bolmaydy,

Enbek etseng baq ta basyn iyedi.

 

Múhiytqa sap múratynnyn kemesin,

Zúlymdyqpen bolsyn әrkez egesin.

Ótinemin,

sóz keltirme atyna,

Týnilgen júrt «teksiz eken» demesin.

 

Dana jýrgen,

sana bilgen tart izge,

Ashugha erme, bezben bolsyn ar-sýzbe.

Myqtylardan yghyp iyme basyndy,

Myqty ekem dep kýsh kórsetpe әlsizge.

 

Ár isindi tughan elge tiyimdi et,

Dos izdegin,

dos kóp bolsa ýiing kóp.

Alshaqtama aqiqattyng aulynan,

Taysaqtama aqtyng joly qiyn dep.

 

Bilim izde,

ýiren jәne ónerdi,

Óreli adam ónermenen kógerdi.

Aqylgha sal, alghy kýnge kóz jiber,

Óresizge myna jalghan ne berdi?!

 

Syrym eding jýrek jyryn qozghaghan,

Baqyt izdep dýnie kezgen az ba adam.

Úlym,

sensing ýmitimning ólshemi,

Óshirmegin sol ýmitti mazdaghan.

 

Oysyz jangha úsynady tórin kim?

Armanym sol, biyikterden kóringin.

Eki birdey dýniyede rizamyn,

Mening emes, úly atansang elinnin!!!

Abai.kz