Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 1569 5 pikir 10 Qarasha, 2022 saghat 13:43

Arhiymedting kezekti kózaldauy

Qostanay oblysynyng әkimi Arhiymed Múqanbetovtyng jogharghy jaqqa jaghyna bilude, ótirik aqparatpen kózge týsuge kelgende onyng janynda eshkim de jip ese almaydy.

Osy ónirde 7 jyl boyy miz baqpay otyrghandyghy da sol «asyl qasiyetinen» de shyghar.

Jә, sózimizdi naqtylay týseyik. Áytpese, osyndaghy onyng qolynan jem jep ýirengen atshabarlary maghan ýirenshikti әdetterimen «jappay shabuylgha» shyghary aidan anyq.

Al kettik.

Osydan eki ay búryn osy óz oblysymyzdaghy Amanqaraghay orman alqabynda alapat órt shyghyp, 43 myng gektar egistik janyp ketip, 100 shaqty adamnyng ýi-jayy men mal-mýlki otqa oranyp, kýlge ainaldy. Obaly ne, múny estigen memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev osynda arnayy kelip, zardap shekkenderge eki ay ishinde jangha jayly 100 ýy salynyp, olardyng ishine qajetti jihazben toltyrylyp, teledidar men kompiuter qoyylyp, internetke qosylatyndyghyn ashyq aitqan. Sodan búl qúrylys ekpindi týrde bastalyp ta ketti. Tipti, Arhiymedke onsha sene qoymaghan ýkimet basshysy Álihan Smayylov bar júmysyn jinap qoyyp, preziydent tapsyrmasyn oryndaugha belsene kirisip, Amanqaraghaygha arnayy kelip, is barysyn baqylap ketti.

Sonymen hosh, is bitti, qu ketti. Yaghni, bylay qaraghanda sabaqty iyne sәtimen bitken synayly. Órtengen ýilerding ornyna han sarayynday ýilerding boy kótergendigin sonau respublikalyq telearnadan bastap, oblystaghy Arhiymedting qolbalalaryna ainalghan jergilikti baspasózder de halyqtan sýiinshi súrap, bórikterin aspangha atyp jatty. Al Arhiymed bolsa, әdettegi qalyptasqan iygi dәstýrmen sol kýni jauyn jauyp túrghandyghyna da qaramastan quanyshtary qoyyndaryna syimaghan túrghyndargha ýiding kiltin ýlestirip jatty.

Mine, qyzyq sodan keyin bastaldy. Barlyq pәleni osy azghantay ghana jauyn bastady. Arada az uaqyt ótpesten әlgi әli boyauy keppegen ýilerding aulasyn topan su basyp, adamdar ýilerinen shygha almay qalyp, әbden sorlady. Sóitse, «Baqsa, baqa eken» degendey, osynda jinalghan janbyrdyng suyn syrtqa aghyzyp jiberetin septikterdi saludy qúrylysshylar tars úmytyp ketipti. Endi qonys toyyn toylaushylar janbyrdyng suyn syrtqa shelektep tasugha mәjbýr. Múny bir deniz.

Ekinshiden, Toqaev aitqan jihazdar degendi múnda kelgender mýlde kórgen de emes. Áyteuir bir teledidardy ilip qoyghan. Ýiding bar jihazy osy shyghar dep oilaghan bolar. Al kompiuter men internet turaly eshkim de tis jaryp, birdene dep jýrgen joq.

Arhiymedting ekibastan esebi týgel. Preziydentting tapsyrmasyn der kezinde oryndady. Ýilerdi saldy. Halyq riza. Alghysy sheksiz. Saylaugha saqaday-say. Búdan keyin kim jaqsy, әriyne, Arhiymed jaqsy. Taghy da 7 jyl otyrugha әbden layyq. Múnday elgezek te isker әkimdi qaydan tabasyn?.. Qolda barda altyndy baghalay bileyik. Al jana salynghan ýiler ómir sýruge onsha qolaysyzdau bolyp, keybireulerining ishki qabyrghalary shytynay bastaghany, esh jihazsyz qanyrap túrghany sekildi «úsaq-týiekti» jogharydaghy búrynnan qalghan «dostary» men shynayy tilektesteri men bir dastarhannan dәm tatqan jora-joldastary Preziydentting qúlaghyna jetkizip, mazasyn alyp qaytedi.

Al eng qyzyghy «belgili ghalym» Arhiymedting әdettegi qalyptasqan tәrtipke sәikes búl ýilerdi arnayy komissiya qúryp, dúrystap túryp tekserip, zandy týrdegi qabyldau aktisin jasap qana qabyldap alu sekildi erejeni mýldem saqtamau sekildi «jana әdisti» oilap tapqan janalyghy boldy. Qysqasy, jay ghana oblys әkimi bolsa da Arhiymed degen ýlken ataqty abyroymen alyp jýre alatyndyghyn anyq tanytty.

Mýmkin, Toqaevtan keyingi taqqa otyrugha da jarap qalar. Nesi bar, ol qyzmetti paydalana otyryp, túrugha jaramsyz bolsa da sol ýilerdi eshbir aktisiz qabylday beru bastamasyn odan әri jetildirip, elimizdegi býgingi kýngi asa kýrdeli mәsele - baspana tapshylyghyn oidaghyday sheship qalar. Ol osy kýnge deyin eshbir preziydentting de qolynan kelgen de joq. Demek, «ýmitsiz saytan».

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394