Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3102 0 pikir 11 Qarasha, 2022 saghat 14:24

Baqytqa bastaytyn hareket

Maqsatsyz adam kóligine otyryp alyp, qayda barudy naqtylap jatpay basy aughan jaqqa jýre bergen jýrgizushige úqsaydy. Ýiden shyqqanda baratyn adresindi bilmey, kýni boyy әiteuir jýre bersen, kesh batqanda qay jerde bolatynyndy bir Qúdaydyng ózi biledi. Sol siyaqty, ómirde aldyna naqty maqsat qoya almasan, ghúmyryng sonyna deyin eshbir nәtiyjege qol jetkize almay, aidalada adasyp qalasyn. Uaqytty qúr bosqa ótkizgen bolasyn. Yaghny aryqtaghy suda aghyp bara jatqan shóp-shalam sekildi baylamsyz, túraqsyz jónkile beresin. Sondyqtan adamgha eng әueli shynayy arman men talap, naqty maqsat, sol maqsatqa jetkizer tynghylyqty jospar kerek.
«Mәngi laulap janu ýshin ghalamda,
Ýlken baqyt tabu ýshin ghalamda,
Ýlken bolyp qalu ýshin ghalamda,
Ýlken arman kerek eken adamgha», – dep aqyn Múhtar Shahanov jyrlaghanday, armandaudy bilmeytin adamda ýlken maqsat bolmaydy. Endeshe, armanynyz asqaq bolsyn. Ýlken maqsatty armandaudan qoryqpanyz. Armandau qabiletin bergen Alla ony oryndaugha da mýmkindik bergen! Adam armanyna jetpese de, sol jolda jýruding ózi ghaniybet. Baqytty kisi – oiyndaghy bar armanyna jetken jan emes, sol jolda tabandy kýrese bilgen adam. Óitkeni kemeldikke úmtylghan jandar nәtiyjeden búryn әreketting ózinen baqyt tauyp, lәzzat alady. Adam arman jolynda kemeldenedi.

Maqsaty aiqyndalmaghan adam – hareketsiz bolady. Qoly bos, isi joq múnday pende jetilip, jigerlenui bylay túrsyn, keri ketetin kembaghal tirlikke qúmbyl bolady. Qoja Ahmet Iasaui: «Kitabyna ýnilgen bala, eginin egumen ainalysqan eginshi, qoly istegi tiginshi, tamaq pisirgen әiel jamandyq jasaugha uaqyt tappaydy», – dese, Abaydyn: «Qazaqtyng jamanshylyqqa ýiir bola beretúghynynyng bir sebebi – júmysynyng joqtyghy. Eger egin salsa, ya saudagha salynsa, qoly tiyer me edi?» nemese «Tamaghy toqtyq, júmysy joqtyq azdyrar adam balasyn», – deui osydan.

Bayandy maqsatsyz «Býgin ne istesem eken?» dep qúr bosqa qiyaldap otyrghan adamgha shaytan da ýiir keledi. Onyng nәpsisine týrli oy salyp, qalaghan jaghyna op-onay búryp әketedi. Sóitip, maqsaty joq adam kim kóringenning jetegindegi taylaq siyaqty jolay úshyrasqan pendening shaqyruyn maqúl kórip «lәbbaylap» jýgire jóneledi. Yaghny maqsaty bekem emes pendeni ne bolsa sol jetekten bosatpaydy. Aytalyq, qazirgi tanda әleumettik jelige basymen baylanyp qalghan, Feysbuk, Instagram, Yutub, Tiktok kanaldaryn kórumen bar uaqytyn ótkizip, bar ghúmyryn arzan qaljyn, qysyr әngime tamashalaugha júmsaghan adamnyng basbúidasy joq degen sóz. Onyng maqsaty túiyqtalghan, yaghny nәpsisine qúl bolyp, týrli qúmarlyq sezimderding tútqynyna ainalghan. Múnday adamnyng túlgha retinde damuy, jan-jaqty jetilip, ruhany kemeldenui mýmkin emes. Óitkeni búl pendede – asqazan qamyn, tәndik raqat pen nәpsilik qalaularyn, qúmarlyq sezimderin toyattandyrudan ózge maqsat joq. Odan asyp basqa nәrse oilay almaq emes.

Ásilinde, kez kelgen oqigha qaytalanady. Áueli sananda, keyin qaghaz betinde kórinis tabady, sosyn is jýzinde oryndalady. Mysaly, ýy túrghyzarda aldymen qajet bólmelerdi anyqtap, egjey-tegjeyli joba jasaysyz. Olay bolmaghan jaghdayda, qúrylys bitkenshe neshe ret ózgeris jasap, tipti qayta búzdyryp, әure-sarsangha týsesin. Nәtiyjesinde, kóniling tolmaytyn «әttegenayy» bar ýy payda bolady. Endeshe, ómirde de josparly maqsatyng bolmasa, ghúmyryng ókinishke toly, berekesiz bolady.
Maqsat búlynghyr bolghanda, aqyl-oy sarsangha týsip, qalay baghyt alaryn bilmey abdyraydy. Búnday kýige týsken adam kýsh-qayraty men jigerin qajeti joq nәrselerge júmsaydy.

Al aiqyn maqsat qoyghanda, aqyl-oy radary oghan jetuge qajetti mәlimetter izdep, nazaryn sol iske shoghyrlandyra bastaydy. Maqsaty naqtylanghan adam sol baghytqa qaray haraketke kóship, qozghalady da, bilimin, uaqytyn, resursyn, energiyasyn sol maqsatqa júmyldyrady.

Qayrat Joldybayúly 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434