Jiyrma jylgha juyq uaqyt ýzdiksiz ótkizilip kele jatqan bitimgerlik oqu-jattyghu – ol «Dala qyrany». Onyng maqsaty qazaqstandyq bitimgershilik brigadasynyng shtaby men qazaqstandyq bitimgerlik batalionnyng BÚÚ bitimgershilik operasiyalaryn jýrgizu barysyndaghy praktikalyq daghdysyn, sonday-aq qarsylas taraptar arasyndaghy janjal jaghdayynda bitimgerlik is-qimyldardy oryndau kezinde bólimshelerding jauyngerlik ýilesimdiligin arttyru bolyp tabylady.  

Almaty oblysyndaghy «Ile» poligony 2003 jyldan beri bitimgerlik oqu-jattyghu ótkizetin aimaqtyng biri bolyp keledi. Alanda AQSh, Úlybritaniya, Tәjikstan jәne taghy basqa elderi әskeriylerin qabyldap, talay mәrte elimizben birlesken oqu-jattyghu ótkizgeni bәrimizge mәlim. Jyl sayyn qatysushy әskerler sany artyp, dengeyi de kóterilip keledi. Mәselen, «Dala qyrany-2010» oqu-jattyghuyna Amerika qaruly kýshterinen 80, Úlybritaniyadan 10 sarbaz kelgen bolsa, bes jyldan song búl jattyghugha 100-ge juyq әskery qyzmetshi qatysypty. Al Qazaqstan mýshe bolyp tabylatyn ÚQShÚ nyn, ShYÚ nyng beybit maqsattaghy әskery oqu jattyghularyna túraqty qatysyp keledi. Odan bólek el aumaghynda odan basqa da eleuli birlesken jattyghular jyl sayyn ótip keledi.

Sonyng biri Almaty oblysynyng «Qyzylaghash» poligonynda ótkizilgen «Áue kýshteri-2011» halyqaralyq úshu-taktikalyq jattyghulary. Halyqaralyq úshu-taktikalyq «Áue kýshteri – 2011» jattyghuyna Qazaqstan Respublikasy tarapynan Taldyqorghandaghy №21751 әskery bólimining «Su-27», «Miyg-27», «Miyg-23» janartylghan bombalaushy joyghysh úshaqtary men Qaraghandydaghy №50185 әskery bólimining «Miyg-31» joyghysh úshaqtary, sonymen qatar, Áue qorghanysy kýshterining Balqash әue bazasynan «L-39» oqu-jattyqtyru úshaq­tarynyng úshqysh qúramdary qatysty. Resey men Qazaqstan memleketterining әue toptary qatysqan halyqaralyq úshu-taktikalyq jattyghularynyng eng negizgi kezeni úiymdastyrylghan «Qyzylaghash» әskery poliy­gonyndaghy «әskery beybit shabuylda» paydalanylghan zymyrandar men bombalar kózdegen nysanasyna dәl jәne aldyn ala belgilengen uaqytta týsuimen erekshelendi. Áriyne, múnyng ózi oghan qatysushylardyng týgeldey derlik joghary dayyndyqpen kelgendigin jәne ózderine jýktelgen kýrdeli tapsyrmalargha joghary jauapkershilikpen qaraghandyghyn aiqyn anghartady. Bir qúptarlyghy, TMD elderi ayasynda әue qorghanysynyng birtútas jýiesi búryn bolghan. Búl mәselemen terenirek ainalysyp, arada tolyq týsinistik pen berik yntymaqtastyq ornautu, jetildiriu ýshin birlesken jattyghudyng manyzy zor

Reseymen birlesken jattyghular әr jyldary jalghasyn tauyp keledi. Oghan "Shyghys-2019" jedel-taktikalyq komandalyq-shtabtyq oqu-jattyghuyn aitugha bolady.

Maqsaty – qatardaghy jauyngerlerding dayyndyghyn tekseru jәne ónirdegi beybitshilikti saqtau ýshin reseylik jәne qazaqstandyq әskery qyzmetshilerding ózara is-qimyl dengeyin arttyru.

Oghan 4000-gha juyq әskery qyzmetshiler qatysyp, bir jarym mynnan astam qaru-jaraq pen әskery tehnika júmyldyryldy.

– Resey Federasiyasy men Qazaqstan Respublikasy arasynda qalyptasqan ózara qarym-qatynastar әskery yntymaqtastyqtyng kóp jylghy tarihyna iye. Býgin bastalghan oqu-jattyghu eki odaqtyq memleketting últtyq qauipsizdigin qamtamasyz etu boyynsha tyghyz qarym-qatynastardyng jarqyn aighaghy bolyp tabylady. Árbir sarbaz óz kәsibiyligin, ortaq qauip-qaterlerge qarsy túra biluin kórsetu kerek, – dedi RF Qaruly Kýshteri әskerlerining komandiyri Sergey Milichakov.

Oqu-jattyghu ýsh kezende ótti: әskerlerdi jauyngerlik әzirlikke dayyndau, birlesken arnayy әskery operasiyany ótkizu.

Osynday oqu-jattyghular elimizding birneshe ónirinde bir uaqytta bastaldy. Qazaqstannyng ontýstiginde tau-ken bólimshelerimen, al Qaraghandy oblysynyng aumaghynda zymyrandyq-artilleriyalyq bólimshelermen qatar ótti.

Qolbasshylyq atap ótkendey, atalmysh oqu-jattyghulardy ótkizu qatysushy memleketterding Qaruly Kýshterin qoldanumen baylanysty birqatar mәselelerdi zertteuge mýmkindik beredi.

Halyqaralyq әskery yntymaqtastyq shenberinde Qazaqstannyng Qaruly Kýshteri túraqty negizde Ortalyq Aziya elderi – Qyrghyzstan, Ózbekstan jәne Tәjikstan, sonday-aq Resey, Belorusi, Ýndistan, Týrkiya jәne basqa da memleketter birlesken oqu-jattyghulargha qatysady. Ótken jyly Qazaqstan әskery qyzmetshileri onnan astam halyqaralyq oqu-jattyghularyna qatysty.

Al biyl Qazaqstan men Belarusi birlesip әskery oqu-jattyghu ótkizdi. Birlesken oqu-jattyghu Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda 21 tamyzgha deyin ótti.

Qazaqstannyng Arnayy operasiyalar kýshteri taudaghy núsqaushylardyng basshylyghymen belarustyq әriptester tau shyndaryna jәne asulargha joryqtar jasap, tauda arnayy is-qimyldy jýrgizuge dayyndau jәne olardy jýrgizu mәselelerin pysyqtady.

Oqu-jattyghu Qazaqstan men Belarusi әskery vedomstvolary arasyndaghy ekijaqty yntymaqtastyq shenberinde ótkizilip otyr. Ol basqaru organdarynyng ýilesimdiligin jetildiruge, birlesken josparlau daghdylaryn damytugha, arnayy maqsattaghy bólimsheler jeke qúramynyng jeke jәne toptyq daghdysyn arttyrugha baghyttalghan, – dep atap ótti oqu-jattyghu jetekshisi polkovnik Aydar Slyamghaliyev.

2022 jyly Qazaqstanda ÚQShÚ әskerleri ýsh әskery jattyghu ótkizdi. Búl turaly ótken brifingte ÚQShÚ birikken shtabynyng basshysy, general-polkovnik Anatoliy Sidorov mәlimdegen edi. Sidorovtyng sózinshe, "Ózara is-qimyl-2022" oqu-jattyghuy ÚQShÚ jedel әreket etu újymdyq kýshterining qatysuymen ótedi. Is-shara Ortalyq Aziya óniri jaghdayynda daghdarystyq jaghdaydy sheshu mindetterin pysyqtaugha baghyttalady. "Poisk-2022" oqu-jattyghuy birlesken kýshterge úrys qimyldarynyng barlau aspektilerin mengeruge mýmkindik beredi. Jauyngerlik qúramalardy ýzdiksiz materialdyq-tehnikalyq qamtamasyz etudi pysyqtau maqsatynda Qazaqstan aumaghynda ýshinshi "Eshelon-2022" oqu-jattyghuy ótedi. Búdan bólek ÚQShÚ әskerleri Tәjikstanda "Shekara-2022" jәne Qyrghyzstanda "Myzghymas bauyrlastyq-2022" oqu-jattyghularyn ótkizedi. Búl jattyghulardyng birinshisine újymdyq jedel engizu kýshteri qatyssa, ekinshisi bitimgershilik qúramalardyng qatysuymen ótedi. Ayta keteyik, Újymdyq qauipsizdik sharty úiymyna Qazaqstan, Resey, Belarusi, Armeniya, Qyrghyzstan jәne Tәjikstan elderi kiredi.

Abai.kz