(Satira sanlaghy Kópen Ámirbekting ruhyna)

Jaqsysyn janynday jaqyn kóretin  qazaq jaqynda Kópen Ámirbektey ardaqtysynan airyldy... Búl esimdi «Kýle bilu – ómir, kýldire bilu – óner, kýlki bolu – ólim» (Seyit Kenjeahmet) ekenin týsine biletin ýlken-kishining bilmeui mýmkin emes.

Býgingi jyldamdyqtaghy 72 jas degen er adam ýshin sonsha kóp jasau emes qoy. Qayteyik, qazaqtyng shyn kýlkisin kópsingendey, ajal-mergenning ayausyz oghy satiranyng sanauly sanlaghynyng sardaryn dәldep tapsa...

Qayran, Kópeken!.. Býtkil bolmysymen kýlki shaqyryp túratyn jasandylyghy joq jan edi. Keskin-keypi, jýris-túrysy, qaraghany, sóilegeni, tipti, sóilemegeni –  kókireginde kózi bardyng jýzine kýlki ýiiretin.

Kópen agha qansha tanymal talant bolsa da, ózining myqty ekenin bilse de, ózining qazaqy qarapayym qalpyn bәrinen biyik qoyatyn. Ýlkenge kishi, kishige ýlken, syilasqa qimas kónil syilaugha baryn salatyn; balamen de, danamen de әzildese alatyn.

Adam tanudaghy bayqampazdyghy, jaqsylyqqa quana alatyn jaysandyghy shygharmashylyq adamynda siyrek kezdesetin sýikimdi qasiyetting biri edi.

Bir kezderi ózining parodiya teatryna «Kópen kele jatyr!» dep at qoyghany, keyin ony býkil júrt ózin kórgen sayyn quanyshtan qol soghyp, alaqaylap aitatyny ýirenshikti әdetke ainalghany da ghaniybet-tin.

Men aghadan 9 jas kishi bolsam da, ózi erkelete syilaytynyna erkinsip: «Kóne jezdem – Kópekem» deytinmin. Onym - birinshi alghany qyrghyzdyng qyzy bolsa da, Arqada tuyp-óskenin esine salghan týrim edi...

Biz anda-sanda telefon arqyly arqa-jarqa әngimelesip, sher tarqasyp túratynbyz.

Osy jylghy nauryzdyng 16-júldyzynda «Men – Tәuelsizbin!» jyr jinaghymnyng túsaukeserine qatysqandaghy aitqan jýrekjardy sózi, aqjarma tilegi, kóldey kónili – songhy kezdesuimiz bolady dep kim oilaghan?!.. Sol joly aitylghan myna bir auyz sózi qazir el auyzyndy jýr, ózimning de qúlaghymda túr. Marqúm sonda: «Kópen – Kópen bolghaly, Astana – astana bolghaly, mynau ýlken zaldy Últtyq akademiyalyq kitaphana  –kitaphana bolghaly oryn jetpey, ýsh saghat tikesinen tik túrghan kórermen kórsem kózim shyqsyn! Búdan keyin el jinau kerek bolsa, eng birinshi, Almatydan Qymbat keledi dep habarlandyru jasaugha dayyn túrmyn», - dep kózildirigin kózinen týsirip qoyyp, rahattana kýlip edi-au.

«Aygólegine mening janyltpashtarymdy berip túrshy, búndaydy әli eshkim jazghan joq, nanbasang tyndashy»,- dep birnesheuin oqyp berip, balasha anqaya qaraghan sәti de kóz aldymnan ketpeydi.

Jurnaldyng osy, sәuir aiyndaghy sanyna 2 betke Kópen aghamen súhbat berdik.

Sonda aghadan: «Súraqtar únady, joldan kelsem de, bir demmen jauap berip otyrmyn» degen elektrondy hat aldyq. Eng qyzyghy, ynta-shyntasymen kiriskeni ghoy, jauaptyng sonynda: «Ádemi әngemeniz ýshin sizge kóp raqmet!» degen jazu túr. Biz aitar sózdi ózi aitypty dep redaksiyada ishegimiz qatyp kýlgenimiz bar. Óitpese, Kópen – Kópen bola ma?!

Súhbat jaryqqa shyqqasyn vatsappen jibergende quanghanyn kórseniz ghoy! «Áy, sen ózing әr jurnaldy bir kitaptay shygharugha sharshamaysyn, iyә?! Sosyn eken ghoy, ana otyzdan asqan balalarynnyng әli sonynan qalmay jýrgeni. Solay, naghyz ústazdy bala úmytpaydy. Alda sen turaly jazuym kerek... Sosyn Júbanyshymmen týsken fotony da tamasha ghyp beripsinder, osy «Aygólektin» 3 danasyn maghan qoyyp qoyshy» dep elpildep edi-au...

Aynalasy alty aida, suyq kýzde, onsyz da jany jýdeu qazaqtyng qabyrghasyn qayystyryp, qayghy búltyn jamyltyp Kópen Ámirbek kelmeske ketip qalatynyn kim bilipti. Endi mәngi ólmeytin kitaptaryn qúshaqtap, búrynghydan da ayalay paraqtap, qaulap ósip kele jatqan jas jetkinshekterge jetkizuge dәneker boludan basqa qoldan ne keledi. Kelse, «kóne jezdem –  Kópekem» ólimge qiyar jan ba edi?!

Jany jәnnatta, ruhy shat bolsyn, marqúmnyn!

Qymbat Ábildәqyzy

Abai.kz