«Múnday tolassyz jaughan qardy osydan jiyrma jylday uaqyt búryn kórgenbiz. «Qaba jaughan qar jaman» deushi edi atam qazaq, myna qardyng beti tipti bólek eken. Shyghyngha úshyratyp jýrmese jarar edi. Qúdayym ózi saqtasyn...» dep tәubesin qayta-qayta auzyna alghan qariyalar kýrt qúbylghan kýn rayynyng qas-qabaghyn baghyp, mal-jangha amandyq tileude. Al tabighattyng tarpang minezine qarsy әreket qylatyn ónirdegi barlyq jauapty oryndar bolsa, ayaqtarynan tik túryp tәulik boyy júmys isteuge kirisken.

«Múnday tolassyz jaughan qardy osydan jiyrma jylday uaqyt búryn kórgenbiz. «Qaba jaughan qar jaman» deushi edi atam qazaq, myna qardyng beti tipti bólek eken. Shyghyngha úshyratyp jýrmese jarar edi. Qúdayym ózi saqtasyn...» dep tәubesin qayta-qayta auzyna alghan qariyalar kýrt qúbylghan kýn rayynyng qas-qabaghyn baghyp, mal-jangha amandyq tileude. Al tabighattyng tarpang minezine qarsy әreket qylatyn ónirdegi barlyq jauapty oryndar bolsa, ayaqtarynan tik túryp tәulik boyy júmys isteuge kirisken.

Júrtty әbigerge әbden salghan tótenshe jaghdaygha baylanysty aimaqta arnayy shtab qúrylyp, jedel sharalar qolgha alynghan. Barlyq is-әreketti oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV ózining tikeley qatang baqylauynda ústap, basshylyq etude. Alay-dýley aq boran auyldy da, qalany da qalyng kórpesimen qymtap tastady. Ásirese, oblys ortalyghy - Óskemende aqpannyng 11-i kýni úitqy jaughan qardyng qarqyny adam shoshyrlyq edi. Qargha adym jerdegini kóru mýmkin bolmaghandyqtan qala ishinde kólikterding qozghalysy bayaulap, kóshelerde keptelister kóbeydi. Jolaushylar tasymaldaytyn avtobustardyng әdettegi jýru jiyiligi búzylyp, kesteden keshigu bastaldy. Ayaldamalarda túrghan adamdar qarasynyng kóptigi sonshalyq, siyrek qatynaghan qoghamdyq kólikterge syimay qalyp jatty. Óskemen qalasynyng әkimi Serik Tәukebaevtyng ózi bas bolyp múqym kommunaldyq mekemeler tayly-túyaghy qalmay qar tazalaugha shyqty.
- Qaladaghy barlyq jedel әreket etu qyzmetteri, kommunaldyq mekemeler tәulik boyghy kýsheytilgen júmys tәrtibine kóshirildi. Bizding qazirgi mindet - tez arada kóshelerdi tazalap, kólikterding qatynauyna mýmkindik tughyzu. Medisinalyq mekemeler men dýkenderding ýzdiksiz qyzmet etuin qamtamasyz etu, - degen bolatyn 11-shi aqpan kýni keshkisin «Qazaqstan-Óskemen» telearnasy arqyly qala basshysy Serik Tәukebaev.

Onyng aituynsha, qalanyng audandary memlekettik organdardyng basshylaryna bekitilip, qadaghalaugha alynghan. Barlyq ghimarattardyng menshik iyeleri, pәter iyeleri kooperativteri, jeke túrghyn ýilerding qojayyndary qatardan qalmay qar tazalaugha júmylghan. Búghan salghyrt qaraushylargha әkimshilik shara qoldanylmaq.
Sonymen qatar keshe shahardaghy mektepterding bәrinde (1-den 11-synypqa deyin) sabaq ótkizilgen joq. Tiyisti oryndardyng habarlauynsha, bir tәulikke jetpeytin uaqytta Óskemende jaughan qardyng qalyndyghy 60-85 santiymetrdi qúraghan.

Oblystyq jol polisiyasy basqarmasynyng saqshylary da tótenshe jaghdaygha baylanysty damyl tappady búl kýnderi. Atalghan organnyng Óskemen qalalyq bólimining qyzmetkerleri kóshelerding qaryn tazalaugha kedergi keltiretin jol jiyekterinde «qantaruly» túrghan temir túlparlardyng iyelerin anyqtap, olardy basqa jaqqa ornalastyrumen, mәshiynelerding keptelisin shiratumen әlekke týsti. Resmy aqparatqa sensek, bir kýnde eki jol-kólik oqighasy tirkelipti.
- Joldardyng shetinde túrghan kólikter qar tazalaushy tehnikalargha ýlken kedergi. Sondyqtan biz olardyng iyelerin tauyp, telefon shalyp, mәshiynelerin alyp tastaudy eskertip jatyrmyz. Eger ýiinde eshkim bolmasa, әlgi kólikterdi evakuatormen jaqyn mandaghy aulagha aparyp qoyamyz, - deydi Óskemen qalalyq jol polisiyasy bólimining bastyghy Sergey Kovalenko.

At qúlaghyn kórsetpeytin aq týtek oblys aumaghyndaghy birqatar kýre joldardy bitep, auyl men qala arasyndaghy baylanysty ýzdi. Mamandardyng esebinshe, aimaqta qardyng týsui qalypty mólsherden 3-4 ese kóp. Tabighattyng qolaysyzdyghyna oray 11-aqpanda Óskemen qalasynan Qalbatau, Tauly Ýlbi, Severnoe, Zyryan, Semey, Shemonayha, Ridder baghyttarynda qatynaytyn joldar jabylghan.

Tótenshe jaghdaylar departamentining habarlauynsha, qútqarushylar toby Úlan audanyna qarasty auyldardyng birinen syrqat adamdy jedel jәrdem mamandaryna jetkizuge kómektesse, Óskemen-Qalbatau tas jolynyng boyynda segiz adam men 11 mәshiyneni qar qúrsauynan alyp shyqqan. Búghan qosa «Niva-Marsh» kóligimen auyr nauqastanghan adamdy dәrigerler qolyna әkelip tapsyrghan. Kýndiz-týni damyldamaghan qútqarushylar sonday-aq, jәrdemge múqtaj ózge de birqatar adamdargha qol úshyn sozyp, qauipsizdikti qamtamasyz etti. Abyroy bolghanda adam shyghyny joq.

Býginde oblys ortalyghyndaghy negizgi kósheler qardan «qútqarylyp», qalaishilik qoghamdyq kólikter kestege sәikes jýrude. Al Óskemennen Zyryan, Qalbatau jәne Shemonayha baghytyna jýretin joldargha kelsek, әli jabyq. Tek Óskemen-Ridder, Samar-Targhyn kýre joldary ghana ashylghan. Qardy tazalau júmystary jalghasuda. Degenmen oblystyng tauly aimaqtarynda qar kóshkini týsu qaupi joghary kórinedi.   

Abai.kz