Ámirhan Mendekening «Jalghyzdyq seni qayteyin...» degen kitabyn úzaq oqydym. Áserlenip, rahat kýy keshtim.

Gerolid Beligerdi bәrimiz bilemiz. Syrttay bilemiz, al «ishtey» bilemiz be? «Dos jylatyp aitady» essesi bizdi Beligermen jaqyndata týsti. Bizding qazirgi ziyalylarymyzdyng basyna tolyq qona qoymaghan últjandylyq degenning ne ekenine qanyghasyn, nemis-qazaqty óz-ózinnen jaqsy kórip ketesin. Avtor bylay deydi: «Bizding boykýiezdigimizge, daraqylyghymyzgha, danghazashyldyghymyzgha, beyqamdyghymyzgha Gerolid Beligerding qalay jany ashyp, qalay jany kýizeledi desenizshi. Geraghang óz kýndeliginde mynanday bir jaytty bayandaydy. Qyryq jazushy ekshelip, iriktelip (onyng ishinde Gerolid Beligerding ózi de bar), Qazaqstan Preziydenti N.Nazarbaevtyng qabyldauyna súranady. Búlar Preziydentke әdebiyetting jaghdayyn, últtyq tilding jaghdayyn, últtyng jayyn batyl, jasyrmay aitamyz dep bәtualasady. Obaly ne kerek, memleket basshysy da búlardy kóp keshiktirmey qabylday qoyady. Sol-aq eken, aqsaqal jazushylarymyz birinen keyin biri el Preziydentine kórinip qalu, jaghynyp qalu maqsatymen kóbik sózdi kópirtedi-ay kelip. Sonymen, eki saghat ta óte shyghady. «Preziydentting qabyldauy ayaqtalyp, bәrimiz dalagha shyqqanda ghana memleket basshysyna eshtene aitpaghanymyzdy sezip, bilip, birimizden-birimiz «qysylyp», birimizding betimizge birimiz qaraugha «úyala» bastadyq», - deydi G.Beliger.

Osynday kezdesuding bastan ótkergen monokórinisin men de aitayyn. Almaty oblystyq «Jetisu» jәne «Ogny Alatau» gazeti redaksiyalarynyng újymymen oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy kezdesu ótkizetin boldy. Bizding redaktor әueli tek kommunist jurnalister barsyn dep úighardy, biraq kórshimiz týgel baratyn bolghasyn biz de tayly-tayaghymyzben obkomgha qaray ýdere kóshtik. Redaktor aldyn-ala jinalys jasap: «Kezdesude tynysh otyryndar, eshqanday súraq qoy degen bolmasyn, men ghana redaksiya atynan sóileymin» dedi týsin suytyp. Eng sonynan «Bәring de qara kәstóm-shalbar, aq kóilek kiyip, galstuk taghyp kelinder» dep qadap aitty.

Kópten kýtken kezdesu de bastaldy. «Ogniylikterdin» birazy bútyna djinsy kiyip, iyghyna sómke asynyp kelipti. Biz qúryltaygha kelgendey súlu-sypayymyz, «әsempaz bolma әrnege, ónerpaz bolsang arqalan» dep otyrmyz. Áueli sóz alghan bizding redaktor sýiikti Kommunistik partiyanyng taban audarmas senimdi «qúly» ekendigimizdi taygha tanba basqanday dәleldep berse, «Ogny Alataudyn» әiel redaktory qyzmetkerlerining aupartkom oryn bólmegendikten KPSS qataryna óte almay jýrgendigin, jas jurnalisterding túrghyn ýige qol jetkize almay qinalyp jýrgendigin birinshi hatshygha jýielep jetkizdi. Eki jurnaliysi birinen keyin biri ornynan túryp, bir-birin qostap, «Biz nege respublika kólemine, tipti, odaqtas respublikalargha issapargha shyqpaymyz. Oblystyq gazet bolghanymen, astanalyq gazetpiz ghoy, býkil Kenes odaghy júrtshylyghymen baynalysta boluymyz kerek emes pe?» dep, búl mәselening de kýrmeuin sheshti. Sóitip, «ogniylik» ýsh jurnalis ýili bolyp, issapar mәselesin de sheship qaytty. Sómkeleri iyghynda, kónilderi toq. Biz bolsaq, bir-birimizding týrli-týsti galstugimizge kóz toyghansha qarap, «Obkomdy da kórdik!» dep kýbirlep qayttyq.

Ámirhan essesinde últymyzgha tәn osynday kereghar da júmbaq qasiyetterdi Beliger arqyly jerine jetkize taldaghan.

Mening kórinisim – ótken ghasyrdyng 80-jyldary bolghan oqigha edi.

Qazirgi kórinister qalay ótip jýr eken?

Janghyrghan (jana emes) Qazaqstandaghy basqosularda janalyq bar ma eken?

Quandyq Týmenbay

Abai.kz