Júma, 22 Qarasha 2024
Aqmyltyq 3521 27 pikir 25 Qarasha, 2022 saghat 12:38

IYmekenning jana qyzmeti hәm ÚQShÚ

Gorbachevtyng «perestroykasynan» keyin, Kenes odaghynyng qúlauyna nebәri tórt-bes jyl uaqyt jetkilikti boldy. Biraq, arada otyz jyl ótse de búrynghy Kenes odaghy qúramynda bolghan elderding demokratiyalyq qogham qúru talpynysy kesheuildeumen keledi.

Arasynda zor bodau berip, ol maqsatqa jetkenderi de bar. Orta Aziyada qyrghyz aghayyndardy mysal retinde ataugha bolady. «Qasiretti qantar» oqighasy kezinde demokratiyaly sayasy jýiening qalay júmys isteytinine kuә boldyq. Qyrghyz bauyrlar ÚQShÚ ayasynda elimizge әsker jiberuge qarsylyq tanytty. Deputattary Qaruly Kýshter qolbasshysyn Parlametke shaqyryp, beybitshilik maqsatta ghana barugha, bir oq atpaugha uәdesin alghannan keyin ghana, kelisimin berdi.

Bizde biylik ýirenshikti tәsiline kóship, elding betke ústar azamattaryn aldygha shyghardy. Toqtar Áubәkirov: «Búzaqylar úlandarymyzdy qoysha bauyzdap jatyr, sol ýshin ÚQShÚ-nyng әskerin kirgizuimiz kerek», - dep bastama kóterdi. Múnday әskery úiymnyng bar ekenin júrt sol kezden bastap jaqynnan tany bastady. Kezinde Shyghys Europadaghy halyqtyq tolqulardy tankimen janyshtaghan «Varshava sharty úiymynyn» orynyn basqan, Resey yqpalyndaghy sol úiymnyng múrnaghy kýni sammiyti ótti.

Jiyn iyesi Armeniya basshysy Pashinyan: «Armeniyanyng ÚQShÚ-gha tóraghalyghy ayaqtalyp keledi. Búl kezeng oqighalargha toly boldy: Biz Újymdyq qauipsizdik shartyna qol qoigha 30 jyl toluyn, ÚQShÚ qúrylghanyna 20 jyl toluyn toyladyq. Biraq kónil-kýiimiz mereytoydaghyday emes. Keyingi eki jylda ÚQShÚ mýshesi Armeniya keminde ýsh ret Ázerbayjan «basqynshylyghyna» tap boldy. Áli kýnge deyin osy oqighagha baylanysty ÚQShÚ-nyng reaksiyasy jóninde ortaq sheshimge kele almadyq. Búl ÚQShÚ-nyng bedeline orasan núqsan keltiredi», - dedi. ÚQShÚ-nyng Ázerbayjan men Armeniya qaqtyghysy ghana emes, Qyrghyzstan men Tәjikstan arasyndaghy qaruly qaqtyghysta da qauqaryn kórsetken joq. Putin bar bolghany shekara dauyna baylanysty taraptargha qúpiya qújattardy beretinin aitumen ghana shekteldi. «Qasiretti qantar» oqighasy da ÚQShÚ-nyng mýshe elderding irgesin bekitumen emes, avtoritarlyq rejimning ómirin úzartugha mýddeli ekenin kórsetti.

Samittyng janalyghy mýshe elderding bir-birine ókpe-nazyn aitudan ghana túrghan joq. Jaqynda ghana ótken Preziydent saylauynda Toqaevty qoldaugha shaqyryp, halyqqa ýndeu tastaghan Tasmaghanbetovting әskery úiymnyng bas hatshylyghyna taghayyndaluy júrtty eleng etkizdi.

Tasmaghanbetov jana jyldan bastap lauazymyna resmy kirispek eken. Kezinde eshqanday әskery ótili joq Tasmaghanbetov Qazaqstannyng Qorghanys ministri bolyp taghayyndalghanda kópshilik bir eleng etken. Keyin Reseyde elshi boldy. 2019 jyly zeynetke shyqty. Sonymen sayasy mansaby ayaqtalghanday kóringen.

Qazaq qoghamynda Tasmaghanbetovting kýltegin eskertkishin aldyrghan, ziyalylargha qoldau kórsetken últshyl sheneunik retinde obrazy qalyptasqan. Bayaghyda komsomoldardyng 100 jyldyq mereytoyyna barghany, ózin Nazarbaevtyng «ónimimin» degeni este. Endi mine, atyshuly әskery úiymnyng bas hatshylyghyna taghayyndalyp otyr. Onyng aldynda Reseyding ýlken kompaniyasynyng qúryltayshylarynyng tizimine engeni aitylghan. Orysqa tili men kindigi baylanghan joghary lauazym iyelerin aitpaghanda, maqtauly Tasmaghanbetovting de elshilik qyzmette bolghaly beri orystyng sayasi, biznes elitasymen әbden ishtesip ketkenine taghy da kóz jetkizgendeymiz.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

27 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5318