Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3442 0 pikir 18 Aqpan, 2013 saghat 06:51

Qarshygha Múqysh. Qara sóz degeni - qay sóz?

Abaydyng shygharmashylyghyna baylanysty san qily maqalalar jariyalanyp, jan-jaqty izdenis jolynda jýrgen qalam iyelerining tuyndylaryn shama-sharqymyzsha kózden tasa qylmaugha tyrysamyz. Keyingi jyldary ghalamtor jelisinde óz ornyn tapqan «abai.kz» aqparattyq portaly «Abay» aidarynda osy taqyryptaghy materialdardy jýieli týrde ortalyqtandyra úsynuda.

Oy bólisuge sebepshi bolghan, osy aidarda jaryq kórgen «Qara sóz be?, Ghaqliya ma?» degen E.Serimovtyng oi-tamyzyq maqalasy. Avtor «Qara sóz be? Ghaqliya ma?» - degen mәseleni Alash arysy A. Baytúrsynúlynyn, professor B.Kenjebaevtyn  t.b. ghalymdardyng kótergen mәselesi retinde tizbektep kórsete otyryp, óz úsynymyn ortagha salady. Shynynda da, qara sóz be, әlde, ghaqliya ma? Abaydyng barlyq qyryq bes qara sózin ghaqliya dep atay almaymyz dep «Ádebiyet belesteri» enbeginde porfessor B.Kenjebaev kesimdi pikir aitqan.

Ghalymdardyng bir parasy búl jóninde Kitap-Tastiyh, túspal sóz, sóz janry degendey t.b. úsynymdaryn bildirgen. «Qara Sóz» dep jalpaq júrtqa tanylghan búl enbekterding ortaq atauyn kim qoyghan degen saual tuuy oryndy. Búlay dep ortaq atauyn Abaydyng ózi qoyghan bolsa she? Ózi qoyghan bolsa, san-saqqa tartyp, ne bir úsynys bildiruimizge ne joryq? Atalghan esimdermen qosa, M.Áuezov, H.Sýiinshaliyev, Á.Qonyratbaev, Gh.Esim syndy kórnekti ghalymdardyng búl mәselege atsalysuyna qaraghanda búl ataudyng túraqty emes ekendigine alandaugha túrarlyqtay.

Abaydyng shygharmashylyghyna baylanysty san qily maqalalar jariyalanyp, jan-jaqty izdenis jolynda jýrgen qalam iyelerining tuyndylaryn shama-sharqymyzsha kózden tasa qylmaugha tyrysamyz. Keyingi jyldary ghalamtor jelisinde óz ornyn tapqan «abai.kz» aqparattyq portaly «Abay» aidarynda osy taqyryptaghy materialdardy jýieli týrde ortalyqtandyra úsynuda.

Oy bólisuge sebepshi bolghan, osy aidarda jaryq kórgen «Qara sóz be?, Ghaqliya ma?» degen E.Serimovtyng oi-tamyzyq maqalasy. Avtor «Qara sóz be? Ghaqliya ma?» - degen mәseleni Alash arysy A. Baytúrsynúlynyn, professor B.Kenjebaevtyn  t.b. ghalymdardyng kótergen mәselesi retinde tizbektep kórsete otyryp, óz úsynymyn ortagha salady. Shynynda da, qara sóz be, әlde, ghaqliya ma? Abaydyng barlyq qyryq bes qara sózin ghaqliya dep atay almaymyz dep «Ádebiyet belesteri» enbeginde porfessor B.Kenjebaev kesimdi pikir aitqan.

Ghalymdardyng bir parasy búl jóninde Kitap-Tastiyh, túspal sóz, sóz janry degendey t.b. úsynymdaryn bildirgen. «Qara Sóz» dep jalpaq júrtqa tanylghan búl enbekterding ortaq atauyn kim qoyghan degen saual tuuy oryndy. Búlay dep ortaq atauyn Abaydyng ózi qoyghan bolsa she? Ózi qoyghan bolsa, san-saqqa tartyp, ne bir úsynys bildiruimizge ne joryq? Atalghan esimdermen qosa, M.Áuezov, H.Sýiinshaliyev, Á.Qonyratbaev, Gh.Esim syndy kórnekti ghalymdardyng búl mәselege atsalysuyna qaraghanda búl ataudyng túraqty emes ekendigine alandaugha túrarlyqtay.

Abaydyng birinshi sózin, key ghalymdar aitqanday «kirispe sóz» dep týsinetin bolsaq, «Men búl enbekterimdi «qara sóz» dep ataymyn» degendey Abay tarapynan tipti emeurin de joq. Túraghúl Abayúlynyng «Ákem Abay turaly» degen esteliginde 38 - sóz ereksheligi turaly aita otyryp: « Alla degen sóz jenil» degen ólendi, «Ólsem ornym qara jer» degen ólendi, «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen ólendi әkem ózining qara sózben jazghan «Tastiyq» dep ataghan enbegine qaray óleng qylghan» deydi. Búl jerde «Qara sózben» degeni, «ólenmen emes» degen maghynada aitylghan. Osy sóilemning negizinde ortaq atau bolyp atalyp ketui mýmkin be?  Nemese, Qazaq әdebiyetining Abaygha deyingi tarihynda «qara ólen» degen bolmasa, «qara sóz» degen sóz tirkesining jii qoldanysqa týspegenin bayqaymyz. Tek Abaydyng «Jasymda ghylym bar dep eskermedim» dep bastalatyn óleninde «Qazaqqa qara sózge des bermedim» degen sóilem kezdesedi. Biraq búl sóilem kýlli proza janrynda jazylghan enbekterine ortaq atau bola ala ma?

Bolsa, bolsyn delik. Biraq qazaq halqy sóz ónerine erekshe kónil bólgen halyq. Sóz lәzzatynan adam jany rahat alatynday ne bir mysaldardy keltiruge bolady. «By aitqan sózdi qúl da aitady, biraq auzynyng duasy joq» degen de bar. Mәshhýr Jýsip ózining «Sóz óneri turaly» degen enbeginde «Sóz osal jýk pe eken?! Tis tizilip ornynda túrghanda qanday, jerge shashylsa, ne qún tabady? Nazymmen kelgen sóz - ornynda túrghan tis syqyldy, qara sóz onyng shashylyp jerde jatqany syqyldy. Nazym - әr týrli jemis aghashy shyghyp túrghan bau aghashy. Qara sóz - tau aghashy - otyn kerek qylghan ony alady» deydi. Ári qaray, «Qyzyl gýlding bau-baqshada ýlpildep túrghany - nazym. Jerge shashyldy qara sóz boldy. Meruert, marjan, inju, ghaqyq әbdirede jatty, kim kórdi?! Tizilse, júrt kózine týsetin boldy. Qara sóz - solardyng әbdirede jatqany, nazym tizilip, júrt kózine týsuge jaraghany»,-deydi.

Búny sóz ónerining quaty delik. Sonda Abaydyng marjanday sózderin «qara sóz» dep atap qoyyp, otyn qúrly kórmey jýrgenimiz be?

Qaraghandy qalasy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404