Últtyq biregeylenu - zaman talaby
Últ biregeylenbey memleket nyghaymaydy. Búl aksioma. Sondyqtan da Qazaqstan tәuelsizdik alghan alghashqy jyly Preziydent Núrsúltan Nazarbaev әlemdegi etnikalyq qazaqtardy tarihy Otany – Qazaqstangha oralugha ýndeu jariyalaghan bolatyn. Óitkeni ol kezde býkil últ bolyp úiysyp, egemendigin alghan Qazaqstan Respublikasyn damytu jәne nyghaytu – eng basty mindet edi. Qazir de búl mindetting ózektiligi artpasa kemigen joq. Múny qazirgi tandaghy halyqaralyq geosayasy jaghdaydyng ózi kórsetip otyr.
Tәuelsizdikting alghashqy jyldary әlemge taryday shashyrap ketken etnikalyq qazaqtar men Qazaqstan arasynda baylanys ornatu ýshin qúrylghan alghashqy mekeme - Dýniyejýzi Qazaqtarynyng qauymdastyghy boldy. Biyl Dýniyejýzi Qazaqtarynyng qauymdastyghynyng qúrylghanyna 30 jyl tolyp otyr. Osy otyz jyl ishinde Qauymdastyq әlemning әr elindegi etnikalyq qazaqtardyng Otangha oraluyna, shetelderdegi qazaq mәdeniyetining otandyq mәdeniyetke qosyluyna, últtyng birtútastanuyna orasan zor enbek sinirdi. Sondyqtan osy arada Dýniyejýzi Qazaqtarynyng qauymdastyghynyng 30 jyldyq merey toyy qútty bolsyn dep aitqymyz keledi.
Qazaq halqy tarihta úlanbaytaq kenistikte keng kósilip, tarqaq ornalasyp ómir sýrgenimen ózderining últtyq sanasyn berik qalyptastyrghan el bolatyn. Tek tayau jәne qazirgi zamanda ghana imperiyalardyng otarlyghy men ozbyrlyghynyng saldarynan halqymyzdyng biraza bóligi tónirektegi memleketter qúramynda qaldy jәne alys shetelderge bosyp ketti. Alayda qazaq halqy qayta birtútas el bolu ýshin kýresip keldi. Óitkeni halqymyzdyng tarihy sanasynda birtútastanu, mәngilik el bolu úghymy ejelden bar dýnie bolatyn.
Tariyhqa kóz jiberip qarasaq, halqymyzdyng etnogenezining bir qaynary bolghan ghúndarda Mәngilik úghymy qalyptasqan eken. Ghúndardyng eng jogharghy el biyleushisi Tәnirqút – Shan yuy (Chan yu) dep atalady. «Tәnirqút – Shan yuy» atauynyng maghynasy – el biyleushi Kók Aspan siyaqty qúdiretti әri mәngilik, sonday-aq ol elge qút-bereke әkelushi degendi bildiredi. Sondyqtan ghúndar ózderining elbasyn «Tәnir taghayyndaghan ghúndardyng Tәnirqúty», «Aspan men jerden tughan, kýn men ay taqqa otyrghyzghan úly ghún Tәnirqúty» - dep týsingen.
Al, ghúndar qúramynan bólinip shyghyp, b.z.d. II ghasyrdyng 60 jyldary Ile-Jetisu ónirinde qúrylghan Ýisin memleketinde (U sunigo – Wu sun guo) de, mәngilik el bolu sanasy saqtalghan. Qytay derekterinde Ýisin memleketi patshasynyn lauazymy «Kýn mi» (kun mi) dep atalghany aitylady. «Kýn mi» – «Kýn bi» degen ataulardyng qytayshagha transkripsiyalanuy. Búl ýisinder ózderining eng jogharghy biyleushisin Kýn siyaqty mәngilik, qúdiretti bolsyn degen tilekten tughan tituldyq atau.
Tәnirlik dýniyetanym ertedegi qytaylarda da basym bolghan. Olar elbasy – patsha bolatyn adamdar Tәnirding (tian) әmirimen jaratylyp dýniyege keledi dep sanaghan. Olardaghy «Tian chao» – «Tәnir patshalyghy» jәne «Tian zi» – «Tәnirding – Kókting úly» degen úghym HH ghasyrdyng basyna deyin saqtalyp kelgen. Tarihtaghy Qytay imperatorlary ózderin «tian xia zhi zhu – aspan astynyng qojayynymyn» dep sanaghan jәne aspan astyn biylep-tósteudi armandaghan. Qazir de olardyng búl armany janasha sipat alyp otyr.
Adamzat sanasy úrpaqtan-úrpaqqa sabaqtasyp otyrady. Erte zamandaghy ghúndardyn, ýisinderding oi-sanasy men dýniyetanymy ortaghasyrdaghy týrkilerge jalghasty. Týrki qaghandary mәngilik el qúru ýshin ayanbay ter de tókti, qan da tókti. Bilge qaghan jazdyrghan Kýltegin eskertkishinde:
«Týrki halqy ýshin,
Týn úiyqtamadym,
Kýndiz otyrmadym.
Inim Kýlteginmen birge,
Eki shadpen birge,
Ólip-tirilip jerdi úlghayttym» - degen sózder, sonyng dәleli. Mәngilik el bolu ýshin kedey halyqty bay qylu, az halyq kóp qylu qajet ekenin ortaghasyrlyq qaghandar óte jaqsy týsingen jәne sol ýshin kýresken eken. Atalmysh Qúlpytasta oiyp jazylghan:
«Sóitip, Tәnirim jarylqap,
Qútym bar ýshin,
Nәsibim bar ýshin,
Ólimshi halyqty tirilttim.
Jalanash halyqty tondy,
Kedey halyqty bay qyldym.
Az halyqty kóp qyldym» degen sózderden, olardyng maqsatty týrde kýres jýrgizgenin angharamyz. Sonday-aq búl ósiyetten biz «Kedey halyqty bay qylghanda, az halyq kóp qylghanda» ghana irgeli el bolatyn zandylyqty týsinemiz. Endeshe, halyqtyng әl-auqatyn artyru men demografiyasyn ósiru – elimizding kezektegi eng manday aldy manyzdy mindet bolugha tiyis dep sanaymyz.
Búl arada Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng 2014 jyly qantarda «Qazaqstan joly – 2050: Bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq» atty Qazaqstan halqyna Joldauynda: «Mәngilik el – bizdi biriktirushi kýsh, eshqanday tausylmas quat kózi. Ol «Qazaqstan – 2050» strategiyasynyng ghana emes, HHI ghasyrdaghy Qazaqstan memleketining myzghymas iydeyalyq túghyry!» - dep atap kórsetken. Sonday-aq ol «Mәngilik el – ata-babalarymyzdyng san myng jyldan bergi asyl armany. Biz ýshin bolashaghymyzgha baghdar etetin, últty úiystyryp, úly maqsattargha jeteleytin iydeya bar. Ol – Mәngilik el iydeyasy. Mәngilik el – jalpy qazaqstandyq ortaq shanyraghymyzdyng últtyq iydeyasy» - dep anyqtay týsken bolatyn. Búl dúrys tújyrym. Múnday iydeyany auyzda aityp qana qoymay, is jzindik praktikada tiyanaqtandyru óte manyzdy.
Qazirgi tanda qazaq halqynyng qoghamdyq orny men jauapkershiligi airyqsha. Ol memleket qúrushy últ retinde qoghamynyng damuy men memleketting nyghangynda sheshushi ról atqarady. Anyghyraq aitqanda, Qazaqstan Respublikasynyng damuy – qazaq halqyna tikeley baylanysty. Sondyqtan qazaq últy eldegi basqa etnikalyq toptardy ózining tóniregine toptastyru, birtútastandyru missiyasyn da atqarugha tiyisti. Alayda ol ýshin qazaqtar aldymen últtyq birtútastanudy jýzege asyryp, demografiyalyq jaqtan da mәdeniyet jaqtan da absolutti myghym oryngha kóterilui qajet. Búl ýshin de ata-babalarymyz aitqanday, «kedey halyqty bay qylu, az halyqty kóp qyluy» kerek. Bay men kóbey dialektikalyq qatynas, jay sózben aitqanda, bayysang kóbeyesin, kóbeyseng bayyisyn, órkendeysin.
Últtyq demografiyany kóbeytuding bir joly – shetelderde ómir sýrip jatqan etnikalyq qazaqtardy tarihy Otany – Qazaqstangha oraltu. Solay boghanda ghana tәuelsiz Qazaqstan qoghamyn túraqty týrde damytugha, irgesin bekemdey týsuge bolady.
Qazaqstanda últtyng biregeylenui men mәdeny әleuetti kóterilmeyinshe, respublikadaghy basqa etnostardy birtútastandyru degen bos sóz bolyp qala beredi. Óitkeni elding negizgi últy demografiyalyq jaqtan da, mәdeny - ruhany jaqtan da absaluty basymdylyqqa ie bolmayynsha, ózge etnikalyq toptardy baurap kete almaydy.
Qazaqstanda dýniyejýzindegi etnikalyq qazaqtardyng otangha oraluyna birshama dúrys sayasat jәne zan-erejeler jasalghan. Sonyng arqasynda tәuelsizdikten beri elge oralghan qandastardyng jalpy sany bir millionnan asty. Olar respublikanyng demografiyasynyng ósuine, әleumettik-ekonomikasynyng damuyna, ruhany mәdeniyetining ilgerleuine zor ýles qosyp keledi. Eng manyzdysy - elimizde qandastardyng keluimen últtyq tútastanu – biregeylenu ýderisi óristedi.
Elimizde qalyptasqan diaspora sayasatyn memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qoldap, jana sipatta damytatynyn ózining alghashqy Qazaqstan halqyna Joldauynda aitty. Ol: «Sheteldegi qandastarymyzdy elge qaytaru isi eshqashan nazardan tys qalghan emes, qalmaydy da. Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz» dep atap kórsetti. Mine, osy negizde shetelderdegi etnikalyq qazaqtardyng Otangha oraltu ýderisi, últtyq biregeylenu prosessi endigi jerde joghary dengeyde, jana sapada jýzege asady dep senemiz. Óitkeni búl respublikanyng týbirli mýddesine tyghyz baylanysty, memleketting ósui men óshuine sayatyn týbirli mәsele. Ásirese qazirgi tandaghy halyqaralyq geosayasy jaghday, elimizde últtyq biregeylenudi talap etip otyr.
Álemdegi etnikalyq qazaqtar tek óz Otanynda oralghada ghana ózining últtyq bolmysyn saqtay alady, shekteusiz úrpaq ósiredi, erkin tirshilik jasaydy. Eng manyzdysy – óz eli ýshin enbek etu baqytyna keneledi. Sonymen qatar, shetelderdegi qandastardyng Otangha oraluy – elimizge qúiylyp jatqan bagha jetpes resrus - qút-bereke. Olar Qazaqstannyng әleumettik ekonomikasyn damytugha, qauipsizdigin nyghaytugha ólsheusiz ýles qosyp keledi jәne ýles qosa beretini aidan anyq.
Qazirgi tanda sheteldegi etnikalyq qazaqtar әlemning qyryqtan astam elinde ómir sýrip jatyr. Onyng ishinde Qytay, Monghol, Resey jәne Ózbekstan siyaqty ýsh tórt elde ghana qazaqtar birshama shoghyrly qonystanghan, qalghan memleketterde túratyn qazaq diasporasynyng sany az әri shashyranqy ornalasqan. Qaysy elde túrsa da, qazir sheteldegi etnikalyq qazaqtar tәbighyy jәne jasanda týrdegi assimilyasiyagha úshyrauda. Ásirese Qytaydaghy qazaqtardyng jaghdayy óte mýshkil. Áriyne, Qazaqstan Qytaydyng ishki sayasatyna yqpal jasay almas. Degenmen Qazaqstan ózining kóshi-qon zandaryn jәne diaspora sayasatyn jetildiru arqly arghy bettegi aghayyndardyng elge kóptep kóship keluine qolayly jaghday jasauyna әbden bolady. Zaman da osyny talap etip otyrghanyn týsinuimiz kerek.
Sheteldegi etnikalyq qazaqtardyng elge oraluyna Dýniyejýzi Qazaqtarynyng qauymdastyghy óte manyzdy qyzmet atqaryp kelgen edi, әli de atqara beredi dep senemiz. Sondyqtan Jana Qazaqstan dәuirinde Dýniyejýzi Qazaqtarynyng qauymdastyghynyng qyzymetin jandandyru óte manyzdy dep sanaymyz jәne qyzymetine tolaghay tabystar tileymiz.
Nәbijan Múqamethanúly,
tarih ghylymdarynyng doktory,
әl-Faraby at. QazÚU-dyng professory
*Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng qúrylghanyna 30 jyl toluyna oray «Últtyq biregeylik - tәuelsizdikting kepili» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq dóngelek ýstelde jasaghan bayandamasy.
Abai.kz