Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2854 0 pikir 19 Aqpan, 2013 saghat 08:35

Altynbek Aldongharov. Sheneunikter mektep mәselesinen maqúrym

Elimizdegi bilim beru salasyn Preziydent Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan 2050» strategiyasyn jýzege asyru mindetterine arnalghan keneytilgen kenestegi sózinde qatty synady.  «Múghalimder sabaqqa dayyndalyp, óz pәni boyynsha bilimin jetildiruding ornyna tolyp jatqan burokrattyq is-qaghazdardy toltyrugha mәjbýr», dedi ol. Dóp aitylghan sózder. Bilim beru salasy qazir oqushynyng basyna bilim egudi emes, tolyp jatqan qaghazdardy toltyryp, sonymen ghana bas qatyrugha baylanyp qalghan. Jergilikti jerlerde bilim salasyn tekseruge kelgen sheneunikter balanyng bilimine emes, qaghazdardyng toltyrylghan-toltyrylmaghanyna ghana qarap, mektepting jәi-kýiine bagha beredi. Qatardaghy auyl mektebining psihologynda 39 papki, informatorynda 25 papka taghy sol siyaqty boluy kerek eken. Búl ministrlikten jetkizilgen arnayy normatiyv. Endi myna qyzyqqa qaranyz:
Shaghyn auyldyng mektebinde diplomy joq, biraq syrttay oqyp jýrgen mamandy qyzmetke alsa, diyrektorgha 100 myng tengege deyin aiyppúl salynady. Diyrektor: «Au, diplomy bar mamandy shaghyn auylda qaydan tabamyn» dese, taba almasan, ol pәn oqytylmay-aq qalsyn deytin kórinedi. Mine, osy sózderden-aq olar ýshin bilimning qúny bir tiyn ekendigi kórinip túr. Sheneunikterding sayyp kelgendegi maqsattary «nedokomplekt» dep sol mektepti jabudy ghana kózdeu siyaqty. Osy kózqaras mektepke, balanyng bilim aluyna jany ashyghandyq pa?

Elimizdegi bilim beru salasyn Preziydent Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan 2050» strategiyasyn jýzege asyru mindetterine arnalghan keneytilgen kenestegi sózinde qatty synady.  «Múghalimder sabaqqa dayyndalyp, óz pәni boyynsha bilimin jetildiruding ornyna tolyp jatqan burokrattyq is-qaghazdardy toltyrugha mәjbýr», dedi ol. Dóp aitylghan sózder. Bilim beru salasy qazir oqushynyng basyna bilim egudi emes, tolyp jatqan qaghazdardy toltyryp, sonymen ghana bas qatyrugha baylanyp qalghan. Jergilikti jerlerde bilim salasyn tekseruge kelgen sheneunikter balanyng bilimine emes, qaghazdardyng toltyrylghan-toltyrylmaghanyna ghana qarap, mektepting jәi-kýiine bagha beredi. Qatardaghy auyl mektebining psihologynda 39 papki, informatorynda 25 papka taghy sol siyaqty boluy kerek eken. Búl ministrlikten jetkizilgen arnayy normatiyv. Endi myna qyzyqqa qaranyz:
Shaghyn auyldyng mektebinde diplomy joq, biraq syrttay oqyp jýrgen mamandy qyzmetke alsa, diyrektorgha 100 myng tengege deyin aiyppúl salynady. Diyrektor: «Au, diplomy bar mamandy shaghyn auylda qaydan tabamyn» dese, taba almasan, ol pәn oqytylmay-aq qalsyn deytin kórinedi. Mine, osy sózderden-aq olar ýshin bilimning qúny bir tiyn ekendigi kórinip túr. Sheneunikterding sayyp kelgendegi maqsattary «nedokomplekt» dep sol mektepti jabudy ghana kózdeu siyaqty. Osy kózqaras mektepke, balanyng bilim aluyna jany ashyghandyq pa?

Bayaghyda, tómengi synyptardyng fizika, himiya, biologiya t.b. pәnderine onjyldyqty bitirgen, biraq oqugha týse almay qalghan keybir jaqsy oqyghan jastar sabaq bere beretin. Solardyng aldynan oqyp shyqqan talay jas keyin tipti sol salanyng jaqsy mamandary da boldy. Al, bastauysh synyptardy qosyp oqytu barlyq uaqytta praktikada boldy. Al qazir... Jo-joq. Ólip ketse de olay oqytugha bolmaydy eken. «Luchshe onday mektep jabylsyn» deydi «shalapotnyy sheneunik».
Sonyng bәri zamanmen, adammen, jaghdaymen sanaspaytyn zandar qabyldanghandyqtan. «Shalapotnyy sheneunik» osy talaptardy óz oiynan shygharyp túrghan joq, shala zannyng sauatsyz tarmaqtarynyng talap etkennin aityp otyr. Al «shalapotnyi» zandy shygharatyndar eshqashan mektepte qyzmet etip kórmegen... (deputattar emes, olardyng mindeti tek qabyldau ýshin qol kóteru ghoy, sondyqtan auyzgha alugha da túrmaydy) ministrliktegi portfelideri júp-juan sheneunikter, ministrding orynbasarlary jәne ministrding ózi.  Sózimiz jalang bolmas ýshin ministrliktegi basshylardyng kimder ekendigin tanystyra ketelik.

Ministr Baqytjan Júmaghúlovtyng ómirinde mektepke sabaq berip kórmegen, múghalimdikting ne ekenin bilmeytin, komsomol, partiya belsendisi. Birneshe jyl KazGU-din  zavhozy bolghan. Sóitip jýrip, qoldaushy aghalarynyng arqasynda matematikadan kandidattyq, doktorlyq qorghap, ghalym atandy. Sosyn «Núr Otandy» gýldendirmek bolyp, Qúday naghyz ózine layyqtaghan ornyna baryp edi, bir uaqytta ministr bolyp shygha keldi.

Orynbasary Múrat Orynhanov ta matematiyk. Biraq bú da mektep esigin múghalim retinde ashyp kórmegen adam. Novosibir uniyversiytetining matematika fakulitetin bitirgennen keyin ómir boyy KazGU-ding matfagynda qyzmet etti. Osynda jýrip ghylymy ataghyn qorghady. Júmaghúlovpen jaqyndyghynyng arqasynda ministrding orynbasary bolyp shygha keldi. Qazaqsha «ny bum-bum».

Taghy bir orynbasary Sayat Shayahmetov mamandyghy boyynsha ekonomist. Memlekettik satyp alu salasynda istegen. Odan ministrlikting qaramaghyndaghy AQ-dy basqardy. Biraz jyl Júmaghúlovtyng ornyn basyp búl da KazGU-ding zavhozy boldy. Búl da múghalim bolyp kórmegen jan. Qazir viyse-ministr.

Múrat Ábenov degen orynbasar Mәjilis deputattyghynan keldi. Sonda kózge týsip, belsendi bolyp jýretin edi. Aqyry 2012 jyldyng ayaghynda preziydent ony ministrge orynbasar qylyp taghayyndady. Osy ghana «Júmaghúlovtyng adamy emes» siyaqty, biraq KazGU-ding zavhozdyghyna qatysy joq bolghanymen búl da matematiyk. Mektepterde tiyip-qashyp 1-2 jyl istegen, әiteuir esigi qay jaqtan ashylatynyn biletin boluy kerek. Biraq negizgi júmysy sheneunik, biznesmen.

«Bilim jәne ghylym salasyn baqylau» dep atalatyn, atynan at ýrketin komiytet bar. Mektepterge qojandap, neshe týrli qaghazdardy talap etip keletin kóbinese osy komiytetting qyzmetkerleri. Onyng bastyghy Serik Irsaliyev degen adam. Búl da mektepting ishindegi jaghday týgil esigining qay jaghynan ashylatynyn bilmeytin adam. Mamandyghy boyynsha ormanshy. Auylsharuashylyghy ghylymynyng kandidaty.   1993 jyldan beri oqu ministrligine kelip, әrtýrli oryntaqtargha sekirip jýrgen edi. Bir kýshtining arqasynda bolsa kerek, 1999 jyly Bilim beruding memlekettik standarttary ortalyghynyng diyrektory bolyp shygha keldi. Sodan beri kim kóringen basqaratyn bilim beru salasynda biyik oryntaqtan týsken joq. Qazir jogharyda atalghan qyzmette.

Erikken halyqaralyq úiymdardyng synynan qoryqqannan bilim beru salasyna bizding halqymyzdyng mentaliytetine jat, neshe týrli baqylau qyzmetterin ashtyq. Sonyng biri - balalar qúqyn qorghau komiyteti. Áyteuir qaghaz toltyrudan basqa paydasy joq búl komiytetti Raisa Sher degen 60-tan әldeqashan asyp ketken apamyz basqarady. Basqa jerlerde múnday apaylar endigi dem alyp jatar edi, al Raisa apamyz әli de attan týspey, qaqshandap jýr. Bir sýieneri bar ekeni aidan anyq. Búl kisi de mamandyghy pedagog bolghanymen mektepte sonau, 70-shi jyldardyng basynda 1-2 -aq jyl qyzmet etken adam. Qalghan ómirining bәri «atyp kel, shauyp kel» degen siyaqty inspektor, metodist t.b. sondaylar bolghan. Odan әri audandyq, qalalyq kenesterding deputaty. 1996-99 jyldary Mәjilis deputaty bolghan. Ol parlament taratylghanda osy ministrlikting bir oryntaghyna qonjiya qoyghan, sodan beri myzghymay keledi. Eng qyzyghy, juyrda qazaq tilinen memlekettik qyzmet agenttigine emtihan tapsyryp, «bes» aldy. Qazaq tilin mýlde bilmeytin, bilgisi de kelmeytin adamnyng osynday bagha alghanyna kýlersing be, jylarsyng ba?

Mine, bilim beru salasyndaghy jogharghy bastyqtardyng sipaty osynday. Kórip otyrghanymyzday, ministrlik basshylary men qosshylarynyng arasynda mektepting tynysyn tanityn, oqu isining mengerushisi, diyrektor bolghan birde-bir adam joq. Bәri de mektepte ter tógip qyzmet etip kórmegen, balanyng psihologiyasyn, óskeleng úrpaqtyng súranysyn  mýlde bilmeytin, mektepting ishki ahualyn jýregimen de, janymen de sezinbegen kezdeysoq adamdar. Sondyqtan olardyng shygharghan zany qaybir dúrys bolsyn. Olar balanyng basyna bilim men tәrbie egudi, jaqsy azamat qalyptastyrudy eshqashan oilamay, tek budjetke tiyimdi jaghyn ghana kókseytinder siyaqty. Memleketke keltiretin jalghyz paydasy - diyrektordyng «jep qongyna» tiym saludy ghana kózdeu. Onymen ainalysatyn arnayy organdar, qarjy-baqylau, qúqyq saqtau qyzmetteri bolghandyqtan bizge bilim beru salasy eng jogharghy basqaru organdarynan bastap tómen qaray týgel, ózderining naqty isterimen ainalysatyn adamdar kerek. Sonda ghana sapaly bilim, sanaly tәrbie bolady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394