Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5277 0 pikir 19 Aqpan, 2013 saghat 10:13

QMDB qúryltayy: Bas mýfty - Erjan Mayamerov

Birauyzdan saylangha jana mýfty jәne onyng orynbasarlary

Sóitip, keshe habarlaghanymyzday, Astanada Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng kezekten tys VII qúryltayy ótti. Biz keshe janadan saylanghan bas mýfty nazaryna alar degen ýmitpen diny mәselelerge baylanysty birqatar úsynystardy jariya etken bolatynbyz (http://old.abai.kz/content/kmdb-zhana-m-fti-sailanbak).
Qúryltaydyng basty janalyghy - Bas mýfti, sheyh Ábsattar qajy Derbisәli qyzmetinen ketip, ornyna osyghan deyin QMDB-nyng Semey ónirindegi ókil imamy bolyp júmys atqarghan Erjan Mayamerovty qúryltay delegattary birauyzdan saylady.

Erjan Mayamerovtyng kandidaturasyn QMDB-nyng Qostanay oblysyndaghy ókil imamy Serik Oraz Bas mýfty lauazymyna ýmitker retinde úsynypty. Al, delegattar bolsa, Serik Orazdyng úsynysyn birauyzdan qoldap, dauys bergen.

Al, Erjan Mayamerov ózining orynbasarlary, yaghny naib mýfty lauazymyna Qayrat Joldybayúlyn, Serik Orazdy úsynyp, búl úsynysty da delegasiya mýsheleri birauyzdan qoldaghan.

Birauyzdan saylangha jana mýfty jәne onyng orynbasarlary

Sóitip, keshe habarlaghanymyzday, Astanada Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng kezekten tys VII qúryltayy ótti. Biz keshe janadan saylanghan bas mýfty nazaryna alar degen ýmitpen diny mәselelerge baylanysty birqatar úsynystardy jariya etken bolatynbyz (http://old.abai.kz/content/kmdb-zhana-m-fti-sailanbak).
Qúryltaydyng basty janalyghy - Bas mýfti, sheyh Ábsattar qajy Derbisәli qyzmetinen ketip, ornyna osyghan deyin QMDB-nyng Semey ónirindegi ókil imamy bolyp júmys atqarghan Erjan Mayamerovty qúryltay delegattary birauyzdan saylady.

Erjan Mayamerovtyng kandidaturasyn QMDB-nyng Qostanay oblysyndaghy ókil imamy Serik Oraz Bas mýfty lauazymyna ýmitker retinde úsynypty. Al, delegattar bolsa, Serik Orazdyng úsynysyn birauyzdan qoldap, dauys bergen.

Al, Erjan Mayamerov ózining orynbasarlary, yaghny naib mýfty lauazymyna Qayrat Joldybayúlyn, Serik Orazdy úsynyp, búl úsynysty da delegasiya mýsheleri birauyzdan qoldaghan.

Jana bas mýftiyding qysqasha ómirbayany mynanday: Erjan Mayamerov Malghajúly 1972 jyly tughan. 1991-1993 jyldary Otan aldyndaghy әskery boryshyn ótep kelgen son, sol jyly Mysyrdaghy Ál-Azhar Islam uniyversiytetining sharighat jәne zang fakulitetine oqugha qabyldandy. Atalghan oqu ornyn 2006 jyly tәmamdady. 2006-2008 jyldar aralyghynda Mysyr mýftiyatynyng pәtua shygharu bóliminde bilimin jetildirdi. 2011 jyly 10 qazanda Ábsattar qajy Derbisәli hazretting úigharymymen, Erjan Malghajyúly QMDB-nyng Semey ónirindegi ókil imamy bolyp taghayyndaldy. Ýilengen. 3 balasy bar.

Ghúlamalar kenesi

Sonymen, QMDB-sy baspasóz qyzmetining taratqan aqparatyna sýiensek, qúryltaygha QMDB-nyng tóralqa mýsheleri, apparat qyzmetkerleri, oblystar men ónirlerdegi ókil imamdary, aqyldastar alqasy, Ghúlamalar kenesining mýsheleri, dintanushylar, ziyaly qauym ókilderi, bas-ayaghy 170-ten astam delegat qatysypty.
Bir ghana týsiniksizdeu tús - Ghúlamalar kenesi. Ol qanday kenes? Keneske qanday ghúlamalar mýshe ekenin aldaghy uaqytta anyqtap, jazatyn bolamyz.

Derbisәli qajy: Halyqtyng diny sauaty artty

Qúryltaygha qaytsa oralayyq. Derbisәli qajy QMDB-ny 13 jyl basqarghan jyldardaghy atqarghan júmystaryna toqtala kelip: «Ózderinizge belgili, 13 jylda din salasynda birqatar izgi ister jýzege asty. Halyqtyng diny sauaty artty. Meshitter ense kóterdi. Diny oqu oryndary men medreseler ashylyp, el iygiligi jolynda qyzmet etude. Diny basqarma halyqtyng birligi men yntymaghynyng nyghangyna ýlken ýles qosty. Barshanyzgha mәlim, Qasiyetti Qúrannyng 719 jerinde bilim-ghylym jayly bayandalghan. Men әuelde Bas mýfty lauazymyna deyin Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde qyzmet ettim. Qalghan kýsh-qayratymdy bilim-ghylym salasyna júmsasam degen oiymdy Elbasyna jetkizdim. Núraghan, Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev búl oiymdy qúptap, Dinbasynyng jәne diny basqarmanyng atqarghan is-sharalaryna alghysyn bildirip, rahmetin aitty. Tәuelsiz Qazaqstannyng ruhany damuyna, halqymyzdyng birligi men yntymaghyna qyzmet etkenim ýshin ózimdi baqytty sanaymyn. Alla barshanyzgha razy bolsyn!» -depti.

Qúryltay qaulysy

Jana mýfty saylap tarqasqan qúryltay tómendegidey qauly qabyldapty:
I. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy» respublikalyq islamy diny birlestigining tóraghasy, Bas mýfty sheyh Ábsattar qajy Derbisәlining 2000-2013 jyldary arasyndaghy atqarghan júmystarynyng Esebi qanaghattanarlyq dep baghalanyp, qúryltay atynan alghys jariyalansyn;
II. «Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy» respublikalyq islamy diny birlestigining tóraghasy, Bas mýfty sheyh Ábsattar qajy Derbisәlining ghylymiy-pedagogikalyq qyzmetke auysuyna baylanysty Bas mýfty qyzmetinen bosatu turaly ótinishi qanaghattandyrylsyn;
III. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy» respublikalyq      islamy diny birlestigining tóraghasy, Bas mýfty qyzmetine Shyghys Qazaqstan oblysy Semey aimaghynyng Bas imamy Erjan Mayamerov saylansyn;
IV. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy» respublikalyq islamy diny birlestigining Jarghysyna sәikes ózgerister men tolyqtyrular engizilip, Ádilet ministrliginen qayta tirkeuden ótkizu úsynylsyn.

Qúryltaydyng qyzyghy

Qúryltaydyng qyzyghy mynau: «Ábsattar qajy Derbisәlining etken eren enbegin eskere kele, syy retinde avtokólik kiltin tabystaugha birauyzdan dauys berdi». Biz taghy da týsiniksizdeu әri búlghynghyrlau bolyp qalghan taghy bir jayt ol - Ábsattar qajynyng qanday «eren» enbegi eskerilgeni, kólikting qanday aqsha alynghany jәne qanday markaly avtokólik ekeni bolyp túr.

Moldalar birligi

QMDB-y baspasóz qyzmetining qúryltay barysynan habarlaghan aqparatyna qarap otyryp, qúryltay delegattarynyng yaghni, imam-moldalar men din qyzmketkerining barlyq úsynysqa tipti búrynghy mýftiyge avtokólik mingizudi de bir atanyng balasynday bir auyzdan qoldaghan birlikteri tang qaldyrdy. Shirkin-ay osy birlik qoghamnyng ýreyine ainalghan diny mәselelerde de kórinis tapsa ghoy degen oigha qaldyq

Aqparattar jәne suret QMDB-nyng resmy sayty muftyat.kz - ten alyndy
Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394