Tómende Ábilqayyr turaly qos maqala úsynyp otyrmyz. Biri - professor Zarqyn Tayshybaydyng qasym.kz saytynda jaryq kórgen maqalasy bolsa, ekinshisi, oghan qarsy jazylghan Sadyq Smaghúlovtyng materialy.

Abai.kz

 

Zarqyn Tayshybay. Alty alashtyng hany - Ábilqayyr

Dәl sol  kezdegi ishki-syrtqy jaghdaylar:

1. Sәmeke hannyng qazasy,

2. Qazaqtardyng Reseyge shapqynshylyghy,

3. Bashqúrt mәselesi, I. Kirilovtyng arandatuy,

4. Ábilqayyr han men Resey arasynyng shiyelenise bastauy -

- osynyng bәri Qazaq handyghyn tútastyryp, ortaq han saylau iydeyasyna alyp keldi jәne sol arqyly birynghay ishki-syrtqy últtyq  sayasat qalyptastyrugha bastap edi. Orta jýz ben Kishi jýzding 1737 jylghy mamyr-shildede ótken birigu qúryltayy osyny kórsetedi.

Tómende Ábilqayyr turaly qos maqala úsynyp otyrmyz. Biri - professor Zarqyn Tayshybaydyng qasym.kz saytynda jaryq kórgen maqalasy bolsa, ekinshisi, oghan qarsy jazylghan Sadyq Smaghúlovtyng materialy.

Abai.kz

 

Zarqyn Tayshybay. Alty alashtyng hany - Ábilqayyr

Dәl sol  kezdegi ishki-syrtqy jaghdaylar:

1. Sәmeke hannyng qazasy,

2. Qazaqtardyng Reseyge shapqynshylyghy,

3. Bashqúrt mәselesi, I. Kirilovtyng arandatuy,

4. Ábilqayyr han men Resey arasynyng shiyelenise bastauy -

- osynyng bәri Qazaq handyghyn tútastyryp, ortaq han saylau iydeyasyna alyp keldi jәne sol arqyly birynghay ishki-syrtqy últtyq  sayasat qalyptastyrugha bastap edi. Orta jýz ben Kishi jýzding 1737 jylghy mamyr-shildede ótken birigu qúryltayy osyny kórsetedi.

«Tәuke han ólgennen keyin (bir mәlimet boyynsha 1715, basqa derekte 1718 jyly) Qazaq handyghynyng tútastyghy әlsirep, birneshe han men súltandar, әleuetti ru basylary eldi ydyrata bastady. Bolat pen Sәmekenin, odan keyin... Ábilmәmbetting túsynda kindik han biyligi bosansyp, jýzder men jeke aimaqtar bóline berdi. Qazaqstannyng syrtqy sayasy jaghdayy da ushyqty. HVIII ghasyrdyng 30-jyldarynyng ortasynda jongharlar Úly jýzdi baghyndyryp, Orta jýzge de auyz sala bastady. Ontýstikte Búhara men Hiuany alghan parsynyng Nәdir shahy, Tashkentke, Syr boyyndaghy qalalargha qúnyghyp, әskerin tóndire berdi...» - dep, kezinde tarihshy V. A. Moiyseev dúrys bayqaghan. Onyng tújyrymyna sәl ghana týzetu engizu kerek siyaqty.

Aytalyq, Tәukening úly Bolat hannyng kezinde qojyray bastaghan han biyligin nyghaytudy Qasym súltannyng úly  Sәmeke (Shahmúhammet) bastaghan deuge bolady. Sәmeke Ábilqayyr hanmen kýsh biriktirip, jonghar shapqynshylyghy ýshin kek qaytaryp, mal-jan shyghynyn toltyru maqsatynda 1723 jәne 1726 jyldary Edil boyyndaghy qúba qalmaq ordasyna   joryq jasady.

Orayy kelip túrghanda aita ketu kerek, 1723 jyldyng jazyndaghy  «aq taban, shúbyryndyda» soltýstik-batysqa aughan qazaqtar tek bashqúrttardy ghana emes, Edil qalmaqtaryn da Jem boyynan Jayyqqa qaray kýshpen yghystyryp jibergen, kelesi 1724 jyldyng jazynda qazaq jasaqtary Edil men Jayyq arasyn jaylaytyn Dorjy tayshynyng úlysyna shabuyl jasap talqandaghan.  Mine, Kishi jýzding hany Ábilqayyr Reseyden bodandyq súrap, elshi jibergende kózdegen maqsattarynyng taghy bireui - «bashqúrttarmen aralasyp, Resey shegine kirip ketken qazaqtardyng jana qonystaryn zandastyryp aludy da kózdegen» degen S.G. Klyashtornyy pikirin moyyndasaq, tarihy shyndyq ashyla týsedi.

Sәmeke de syrtqy jaularymen kýreste kýshti kórshi Reseyge arqa sýieuge tyrysty. Álbette, atasy Tәuke hangha aqylshy bolghan Qaz dauysty Qazybek biyding batasyn aldy. 1731 jylghy 15 jeltoqsanda Reseymen aradaghy qatynasqa baylanysty A. Tevkelevpen kelissóz jýrgizdi.

Sәmeke jonghar shapqynshylyghyna qarsy kýreste qazaq halqynyng ruhyn kóterip, bolashaqqa degen senimin oyatqan, әskery biliktiligimen tanylghan. Sәmeke han, dәl sol shaqtaghy syrtqy qauipti syndarly baghalap, Reseyge bodandyq qadamyn jasaghan  Ábilqayyrdyng sayasatyn qúptady. Búl qúbylys jóninde tarihy әdebiyetterde jan-jaqty jazylghan, oghan toqtamaymyz. Aytpaghymyz, Sәmeke han qazaq jerine kórshilerden tóngen qaterding betin qaytaru sharalaryn jasay bastady. Ortalyq biylikti kýsheytip, úlan-baytaq Orta jýzdi aimaqtargha bólip, әrqaysyna jeke basqarushy taghayyndap, bir ortalyqtan basqarudyng jana jýiesin qúrdy. Qarap otyrsanyz, jana biyleushilerdi, neghúrlym Resey shekarasyn boylay  ornalastyrghanyn bayqaymyz.

Búl taghayyndaular, shamamen, 1732-33 jyldargha sәikes keledi. Qazaqstan tarihynda, әli de bolsa, kómeskileu qalyp kele jatqan osy qúbylysty terenirek payymdasaq, Abylaydyng Týrkistannan soltýstikke, Kókshetaugha kelui, kezdeysoq, «keruen kóshine ilesken «sabalaq» úldyng kelisi emes, nemere aghasy әri naghashysy, Týrkistandaghy Qayyp hannyng (Ghayyp Múhambet, 1716-19 jyldarda qazaq hany, Shoqannyng payymdauynsha, Esim hannan Qúdaymende, odan Syrdaq, odan Qayyp), aghalary Sәmeke han men Ábilmәmbet súltannyng ordalarynda aqsýiek tәrbiyesin alghan, óner men bilimge, úrys tәsilderine qanyqqan talapty da daryndy jigittin, qazirgishe aitqanda, jiyrma jasynda jana qyzmetke taghayyndaluyna baylanysty desek, tarihy shyndyqqa qisyndy keledi. Anyzdaghy «sabalaq» - kәdimgi jaujýrek, jauynger, batyr degendi bildiretin, qalmaqsha «sabalah», týbiri «sabau, úru, soqqylau» degennen shyqqan sóz. Jas biyleushining janynda Oraz esimdi atalyghy boluy da zandy. Jәne Abylay súltan jalghyz emes, nemere aghasy, Súltanmúhammet súltan (Baqy súltannyng  Ibaq esimdi úlynan tughan nemeresi, jazba jýzinde Súltanbek nemese Súltanbet) da taghayyndalyp kelip, soltýstik-shyghysqa, Ertis boyyndaghy Jeleziyn, Jәmish bekinisterine qarsy ornalasady,  onymen irgeles Jolbarys súltan (Sәmeke hannyng Esim atty úlynan tuatyn nemeresi), Qúdaymende súltan (Esimning ekinshi úly) Orta jýzding batysyndaghy qypshaq úlysyn biylegen) - birnesheui keledi. Baraq súltannyng naymandargha basshy bolyp taghayyndaluy da osy kez.

1737 jylghy  nauryzda kelgen  qalmaq tynshysy Harkanyng aitqandaryna qaraghanda, Kishi jýzge Sәmeke hannyng atynan Baltabay batyr bastatyp elshiler kelip: «Jonghar qalmaqtary mazamyzdy alady, Reseyden qorghan izdep, qarauyna kirgimiz keledi», degen derek, Sәmekening syrtqy sayasattaghy ústanymynan habar berse, eng manyzdysy, búl hannyng әri qoyghanda 1736 jyldyng sonynda tiri bolghanyn kórsetedi.

Sәmekening reforma qadamdary da qoldau taba bermegenge úqsaydy. Jәne Resey generaldary da Týrkistandaghy handy attap, әr aimaqtyng biyleushilerimen tikeley qarym-qatynasqa shyghudan tartynbaghan, kelissóz bastap, arnayy kisi jiberip, tamyryn basyp kórgen. Oghan dәlel retinde, 1735 jylghy 20 jeltoqsanda Orta jýz naymannyng Kýshik hany men Baraq súltanynyng  A.Tevkelevke jazghan hatyn keltiruge bolady. Jartysy bi, jartysy batyr, birneshe bayy taghy bar, otyzgha tarta iygi jaqsylardyng atynan jazylghan qújatta, patsha ýkimeti atynan ózderine elshi retinde Mendiyardyng (arnayy dayyndyqtan ótken tynshy-barlaushy M. Bekchuriyn.- Z.T.) kelgenin, Reseyge «Ábilqayyr han qalay baghynsa, biz de solay baghynamyz. Bilmestigimiz bolsa, keshirim súraymyz. Handarymyz, biylerimiz, batyrlarymyz ben el aghalarymyz bolyp bas qosyp,  Yrysmúhamed batyrgha bastatyp, bes rudyng әrqaysynan bes adamnan jiberdik», degen. Tipti ara baylanysty kýsheytu ýshin «...taghy bir salmaqtyraq elshi, mysaly, Tevkelev myrzanyng aghasyn, әitpese inisin jibersenizder dep tilek etemiz. Eger olardyng reti kelmese, Ábilqayyrgha jibergeninizdey, bir orys adamyn aramyzgha keltiriniz. Osynda túraqtap, eki aramyzdaghy elshilik arqyly baylanys jasap túrar edi» - degen sózder de bar.

1736 jylghy 23 jeltoqsanda Orynbor komissiyasynyng bastyghy Ivan Kirilov syrtqy ister alqasyndaghy bastyqtaryna: Ábilqayyr han jәne basqa qazaq handary, súltandar men el aghalary hat jazyp jatqanyn, Resey imperiyasyna bodandyghyn naqtylap, adamdaryn da jiberip qoyatynyn habarlaghan. Múndaghy qúndy derek: «qazaqtyng Orta jýzinin... Ábilmәmbet hany jәne Abylay súltany Tobyl  men Esil ózenderin jaylaydy, keyde Ertiske  tayap barady. Ábilqayyr hannyng shaqyruymen  Or ózenining joghary aghysyn jaylaytyn barlyghy on myng shanyraqtay [Orta jýz] qazaqtary, patsha aghzamgha janadan kelip ant bermek. Men olardyng [Ábilmәmbet] hany men [Abylay] súltanyn, iygi jaqsy el aghalaryn kóktemge qaray Orynborgha shaqyryp otyrmyn. Qyr qazaqtarynyng zany boyynsha Qúran sýigizip, ant almaqpyn. Búl Ábilmәmbet hannyng aituynsha, onyng atasy Tәuke han búryn Reseyge bodan bolypty. Mening biluimshe, ol bodandyq úzaqqa barmaghan siyaqty» - degen maghlúmatqa nazar audarayyq. Birinshiden, Abylaydyng aty atalyp, qyzmeti kórsetilgen, ekinshiden, Ábilmәmbet súltan «han» dep atalghan, yaghny Sәmeke hannyng ornyndaghy han.

1737 jylghy 2 qazanda Ábilqayyr hannyng polkovnik Tevkelevke jazghan hatynda «...bashqúrttar ózderine handyqqa  menen Ábilmәmbetti, Abylaydy, Baraqty, Qojaqty (dúrysy Kýshik súltan. - Z.T.) súrady», dep kórsetuine qaraghanda, Sәmeke әli tiri.

1735 jyly bashqúrttar taghy da bas kóterdi. Resey biyligi kóterilisti ayausyz basty. Sol jyly 500 adam, 1736-37 jyldary - 5192 adam dargha asylghan. 1738-1739 jyly 10980 adamnyng kózi joyylghan, 1740 jyly 301 adam dargha asylghan nemese basy shabylghan, olardyng әielderi men balalary bas-erkinen aiyrylyp,  qoldan-qolgha taratylyp jiberilgen. Osy bashqúrt kóterilisine baylanysty oqighalar Kishi jýz ben Orta jýzding qoghamdyq-sayasy ómirine tikeley әser etken.

«Býlikshilerdin» arynyn basyp, betin qaytarugha Reseyding saptaghy әskerin júmsamay, Edil qalmaqtary men qazaqtardy aidap salghan generaldar: «bashqúrttardy talap-tonaghannan kim qansha olja týsirse, bәri solarda qalady» dep jar saldy jәne sert baylasyp, odaqtasqan Kishi jýzdi resmy týrde júmsady. Tarihy túrghydan alghanda, kimdiki dúrys, kimdiki búrys  ekendigine biylik aita almaymyz,  1736-1739 jyldary qazaqtar bashqúrttardy birneshe ret shapqany ras. Olar da qarsylyq kórsetui zandy. Kóp shyghyngha úshyraghan bashqúrttar, Reseyding arandatuyna aldanghan qazaqtardyng ózimen tikeley bitimge keluge úmtyldy. Qazaq súltandaryn handyqqa shaqyruy da osy kez. Ábilqayyr hangha, Ábilmәmbet, Abylay, Baraq súltandargha birneshe mәrte elshi jiberdi, tipti Reseyding qarauynan shyghyp, din-qaryndas retinde qazaq jerine aua kóship kelmek te boldy.

Soghystyng aty - soghys, bashqúrttardy shauyp, olja tappaq bolghan qazaq jasaqtary Jayyqtyng jay jatqan kazaktary men orystaryn, qúba qalmaqty da qosa shauyp, toz-toz qyldy. Ataqty «Qorjyn qaqpay» kýii Abylaydyng osynday joryqtarynyng birinde shyqqan degen anyzdyng negizinde shyndyq jatyr. Osynday joryqtargha baylanysty qazaqtardyng orys ýkimetining kózine «jyrtqysh», «qaraqshy» bolyp kóringeni  jazba qújattarda sayrap jatyr.

«Biylghy 1737 jyldyng qantar aiynda Orta jýz ben Kishi jýzding eki myndyq  qazaq jasaqtary qalmaqtardy shauyp qaytypty. Sol joly olar patsha aghzamgha qaraytyn jәne qaramaytyn qalashyqtardy ajyratpay talqandaghan. Búl qazaqtardy bastaushy Orta jýzding Ábilmәmbet súltany, Abylay súltany, Bekbolatovtar, Núraly súltan Ábilqayyr han úly, Kishi jýzding Eset batyry. Jasaq qúramynda Orta jýzding kerey, qypshaq, atyghay, nayman rularynyn, Kishi jýzding jetiru, jaghalbayly, tama, tabyn rularynyng adamdary boldy...

...Qazaq arasynan shyghyp, Orynborgha qaray bet alghanymda, Orta jýz kereyding Borash degen adamynan mynaday sybys bildim: «Abylay súltan, ...janynda kóp adamy bar, Ábilqayyr hanmen aqyldasugha, úry-bashqúrttarmen kelisimge keluge rúqsat súrau ýshin barghan eken, hangha jolygha almapty. Ol kezde Ábilqayyr han Orynborgha ketken».

«1737 jylghy 2 mamyrda Ábilqayyr hannyng úly Núraly súltan, Eset batyr, Qúdaynazar batyr, Orta jýzding Abylay súltany... basqa da biyler men batyrlar Qarajargha baryp, jaulap qaytty.» nemese: «Statskiy sovetnik Kirilovtyng [núsqau] haty boyynsha Ábilmәmbet súltan, inisi Abylay  súltanmen bashqúrttargha baryp, 1500 adam tútqyn alyp qaytypty...1737 jylghy 3 mamyrda general K. Soymonovtyng Ábilqayyr hangha: «Bashqúrttardyng kóterilisine baylanysty maghan patsha aghzamnan jarlyq týsip, býlikshilerdi ústap jazalatu jóninde sharalar jasaugha búiryq berildi... Sizding tarapynyzdan kómek kýtemin» - dep, jazuy sondyqtan.

Nazar audartatyny - joryqtarda Kishi jýz ben Orta jýz qolynyng birge jýrgeni. Keybir avtorlar, handary bólek elding jeri ortaq, mýddesi ortaq, namysy bir bolghanyna  kýmәn keltiretini de, tipti eki jýzdi birine-birin qarsy qoyghysy kelgeni de ótirik emes qoy.

Endeshe, osynday týbi bir, tegin tanityn qazaqtyng bir shanyraqtyng astyna, bir oshaqtyng basyna jiylyp, ortaq han saylap aluy, «bólingendi bóri jeytinine» kózi jetui kerek edi. Kózi jetken, birikken, ortaq han dep Ábilqayyrdy saylap alghan. Búl 1737 jylghy shildening 28 júldyzy kýni bolatyn. Saqtalghan qújattar osylay deydi.

Jazba derekterge qaraghanda, 1737 jyly  kóktemde Qaz dauysty Qazybek by  Orta  jýzding Ábilmәmbet, Abylay súltandar bastaghan qalyng qauymyn ertip, Qazaqstannyng batysyna, Kishi jýzding Ábilqayyr hanynyng ordasyna irgeles, Or jәne Elek ózenderining jogharghy aghysyna kóship bardy. Resey barlaushylary sol jylghy   mamyr aiynyn  ýshinshi júldyzynda jazghan habarhatynda Qazybek by men Ábilqayyr han «...ekeuining  tatu kórshi ekendigin. Ábilqayyr hannyng jaylauda, Orynbordan salt atpen ýsh kýndey Ýy degen jerde orda tikkenin... Qazybek biyding sol manda ekenin» kórsetken. «Han tayauda Qobdagha qaray kóshpek, ol da onsha qashyq emes, eki kýn jýrip, ýshinshi kýni jetuge bolady», dep habarlapty tynshylar.

Sәuirding orta sheninde Qazybek by Orta jýz, arghyn-qarakesek ruynan Qúdayshýkir Hangeldin jәne Esdәulet Bayzaqov degen qazaqtardy bas qylyp, bir top ókilderin Ábilqayyr hangha júmsap, olargha Reseymen sauda jasau mýmkindigin qarastyrudy tapsyrghany da hatqa týsken. Kishi jýzding hanyna jolyqqan «... arghyn-qarakesekting Dýisenbay esimdi bii sóz bastap, Kishi jýzden Orta jýzge sauda keruenderin jiberu mәselesin qozghaghan. Óz tarapynan Orta jýzding de Resey patshasynyng qarauynda ekendigin, demek, patshanyng qanday da búiryq-jarlyghyn oryndaugha dayyn ekendigin aityp sendirgen... Osy talaptardy jetkizip, hannyng jauabyn Qazybek biyge tez bayandaugha tiyispiz,» dep mәlimdegen. «Eger Reseyding sauda keruenderi Tashkentke, Týrkistangha jәne Búharagha tauar әkelip satyp, túraqty qatynap túratyn bolsa, barlyq jauapkershilikti moynyna alghan Qazybek pen Dýisenbay biyler múnday  keruenderdi óz adamdarymen aman-esen bastap jetkizuge dayyn».

Ábilqayyr han búl mәselerding óz qúzyretinen tys, tek patshanyng rúqsatymen,  Resey ýkimeti arqyly ghana sheshimin tabuy mýmkin ekendigin úghyndyryp, «Orta jýzding elshilerin Orynbor komissiyasynyng tóraghasy statskiy sovetnik Kirilov pen onyng qazaq isteri jónindegi kenesshisi polkovnik Tevkelevke jibergen». «Patshanyng búl jónindegi jarlyghy bolsa, ol  sózsiz oryndalady» - degen. Ábilqayyr han búdan ózge eshtene aitpapty.

Ekinshi qújattaghy aqpargha qaraghanda: «Ábilqayyr han Orynborgha jaqyn kóship kele jatyr. Qazir Ýy ózeni jaghasyn jaylauda. Orynbordyn  irgesinde han kenesin ótkizbek. Keneste qanday mәsele sóz bolatynyn Andreev bilmeydi (Andreev ózi qol qoyghan. - Z.T.) - delingen.

1737 jylghy 6 mamyrda. Ábilqayyr han ordasynda Orta jýzding jәne Kishi jýzding qazaqtardyng ýlken jiyny boldy. Olargha Jayyq bekinisine, Qarajargha (Chernyy yar. - Z.T. ) úrlyqpen barghan qazaqtar jóninde Resey shekara bastyqtarynyng atynan jazylghan narazy-shaghym oqylyp, Jayyq kazaktaryna soqtyqqan qazaqtardy tәrtipke salu talap etilgen. «Búl hatqa olar jauap bergen joq» - delingen barlaushynyng jazbasynda.

Osy aqparlargha qaraghanda, Orta jýzding bas bii Qazybek pen Kishi jýzding hany Ábilqayyr arasynda, ortaq jiyn ótkizip, qazaq-orys qatynastarynyng dәl sol kezdegi manyzdy mәselelerin aqyl qosa otyryp, talqylau jóninde aldyn ala kelisim bolghandyghy bayqalady. Búl arada ekinshi bir týitkil de kókeyge oralady. Yaghny Orta jýzding bii men Kishi jýzding hany, ekeui ghana nege ynta kórsetuge tiyis? Uaqyt jaghynan alghanda, búl kezde Orta jýzding Sәmeke hany qaytys bolghan. Onyng ornyna han saylana qoymaghan. Biraq, Ábilmәmbet súltandy «han» dep ataghan qújat ta kórinip qalady. Týrkistandaghy biylik arghyn-quandyq Niyaz batyrdyng qolynda bolghan.

«Kishi jýzding barlyq súltandary, biyleri men batyrlary, el aghalary jәne Qúlsary batyr jinalsyn, aqyldasamyz degen búiryq berdi», delingen qújatta. Kóbik Baynazarov - bashqúrt, Orynbordaghy әkimshilikting qazaq arasyna júmsaytyn elshisi, tynshysy: «12 mamyr kýni Ábilqayyr han bәrimizdi shaqyryp aldy»... Qazybek by ózining úly [Bekbolatty] bas qylyp, birneshe adamdy  Qabanbay batyrdyng eline attandyrdy.

Abyzbay keldi: «Biyl bәrimiz ne Reseyding qarauyna ótemiz, ne bolmasa, Reseymen soghysamyz, ekining biri bolady», dedi.

20 mamyrda Ábilqayyr han Reseyding ókili Kóbik Baynazarovqa  kisi jiberip, ústalghan qazaqtar men tútqyn orystardy bosatu jóninde búiryq bergenin habarlaydy. Barlau qaghazdary sol kýnderding oqighalaryn bylay kórsetedi:

« [1737 jylghy] 23 mamyrda Orta jýzge, Ábilmәmbet súltangha kelip, hat tapsyrdyq. Onyng eline búryn qalmaq ordasynda túrghan 150 týtin [esteki] qyrghyzdar kelip qosylypty. Olar bir kezde qalmaqtyng hanyn óltirip, qazaq arasyna kóshse kerek. Jayyq bekinisi atamanynyng qarauynda, bekiniste biraz bolypty. Odan keyin bashqúrttarmen túrypty, bashqúrttarmen birge kóteriliske qatysypty. Ózderinde soldat kiyimderi men qaru-jaraq kóp eken. Búl qyrghyzdar, qazaqtargha irtki salyp, Reseyge bodan bolghansha, bashqúrttargha qol úshyn bermedinder me, deytin kórinedi.»

«30 sәuirde Ábilmәmbet súltangha qyryq shaqty bashqúrt kelipti. Olar Reseyding zorlyq-zombylyghyn aityp, shaghynypty. «...Kәrimizdi qylyshtap, shauyp tastaydy. Jastarymyzdy soldatqa alady. Balalarymyzdy boyarlar tartyp әketip, mәjbýrlep shoqyndyryp jatyr. Sondyqtan qazaqtardy panalap, birge túrghymyz keledi», depti. Ábilmәmbet olargha ayaushylyq kórsetip, «jiyrma kýnning ishinde 2 myng ýy kóship kelinder», dep múrsat beripti». «...31 mamyr kýni Ábilmәmbet súltangha bashqúrttar keldi.» «...15 mausym. Ábilmәmbet súltangha taghy da bashqúrttar keldi».

Búl kelisterding jiyiligine qaraghanda, sol jazda Ábilmәmbet Orta jýzding batysyn Kishi jýzben qatar jaylaghanyn kóruge bolady. Bir bayqalghany - 1737 jylghy mamyr-mausymda qazaqtardyng yntymaghy berik. Mysaly, qazaq jasaqtarynyn  Jayyqtan ótip, Edil boyyndaghy orys iyelikterine, atap aitqanda, qúba qalmaqtar men bashqúrttargha, kazak mekenderine jasaghan joryqtary ýshin qatang sókken Resey bastyqtaryna, Ábilqayyr han, qaymyqpastan:

«Eger, patsha aghzam bizge teris qaraytyn bolsa, Qoban ólkesine qaray kóshemiz, sonda kubandyqtarmen bolamyz», - degen. Qazaq qolynda tútqynda orystan da, qalmaqtan da kóp adam qalghan. Osylardy bosatyp alu sharuasymen barghan shekara qyzmetshileri: «Baraq súltan men Ábilmәmbet súltannan ózimiz aparghan hatqa jauap berudi súraghanymda, olar: «Ábilqayyr hanmen aqyldasamyz. Han ne dese, sol bolady, biz hannyng erkinen shyqpaymyz», - dedi. Qoryta aitqanda, sol jazda Resey ýkimeti qazaqtardy әueli bashqúrttargha aidap salyp, artynan aiyptap, «әri iyterip, beri jyqpaq» bolghan, soghan baylanysty qazaq qoghamy edәuir qobaljyghan. «Kýltóbening basyndaghy kýnde jiyn» osyny kórsetedi.

Nәtiyjesi mynau.  [1737 jylghy] 19 mausym. «Baraq, Ábilmәmbet jәne Abylay súltandar ózara kelisip, Resey patshasyna baghynbaq. Sol ýshin Orynborgha tayap kóship kelmek...».  Ekinshi habar: «[1737 jylghy] 24 mausym kýni qazaqtardyng ýlken jiyny boldy. (Han kenesi turaly sóz bolyp otyr. - Z.T.). Oghan Ábilqayyr han, Baraq súltan, Orta jýzding kóptegen biyleri men batyrlary qatysty.  Jinalystary bitken son, kiyiz ýige Ábilqayyr han jәne Qúlsary by kirdi de, bizdi shaqyrtyp aldy.  Ábilqayyr han bizge qarap: «Súltandar, biyler men batyrlar, barlyq qazaqtar aqyldasa kelip, meni ózderine han saylady, iyilip taghzym etti. Dúgha oqyp, qol jaydy. Búdan bylay hannyng әmiri bolmasa, eshkim  eshkimmen soghyspaydy. Resey patshasyna mening bergen antymdy saqtap, adal qyzmet etemiz» - dedi. «...Bashqúrttar da Resey patshasy aldyndaghy aiybyn moyyndady. Patsha raqymy týsip, olargha keshirim jasaytyn bolsa, búrynghysynsha qanatynyng astynda ústaydy. Men bashqúrttardy biyleuge súltan beremin» -dedi.

Osylaysha, Orta jýz ben Kishi jýz ókilderi qosylyp, layyqty túlgha retinde halyqqa ejelden-aq jaqsy tanys, erjýrek batyr, bilikti qolbasy Ábilqayyr agha han bolyp saylanghany - tarihy aqiqat. Áriyne, Orda ishinde, Han kenesining mýsheleri arasynda  basqa bireudi han saylau jóninde qanday pikir aitylghanyn, talqylau ýderisi qanday bolghanyn biz bilmeymiz, saqtalghan jәne әzirshe tabylghan jazba derekterding kemdiginen, bәlkim, eshqashan da bile almaspyz. Áriyne, búghan ókinuding de jóni joq. Eng manyzdysy - Qazaq handyghyn tútastyru mәselesi kýn tәrtibine qoyyldy jәne sol saghattarda sheshimin tauyp, kópshilik dauyspen zandastyryldy. Múnyng taghy bir dәleli - eki jýzding janadan saylanghan ortaq hany Ábilqayyrdyng auzymen habarlanghan: «Búdan bylay hannyng әmiri bolmasa, eshkim  eshkimmen soghyspaydy. Resey patshasyna mening bergen antymdy saqtap, adal qyzmet etemiz» - degen kesimdi mәlimdeme.

Bashqúrt mәselesine kelgende, olardyng ókili jeke handyq qúrghysy keletinin mәlimdep, qazaqtardan Baraq, Ábilmәmbet, Abylay súltandardyng bireuin berudi súrady. Ábilqayyr han: «Men bashqúrttardy biyleuge súltan beremin» - dedi.  Búl mәsele keyin sheshiletin boldy.

Alayda qazaq dalasynda naqty jaghdaylar basqasha órbidi. Birinshiden, otarlyq tizginin qolynan shygharmaytyn Resey әkimshiligi ýshin Qazaq handyghynyng tútasqany kerek emes, bólshektenip, birimen-biri jaghalasyp jatqany kerek. Demek, qazaqtardyng búl kesimine Resey aralasyp, basqa baghytqa búryp jiberui de mýmkin. Ekinshiden, marqúm Sәmeke hannyng taghynan búryn dәmeli bolyp, Shynghyshan әuletine jatpaytyn Niyaz batyrdan biylikti qalay alamyn dep jýrgen Ábilmәmbet pen Baraq súltandar Han kenesi ýstinde ónsheng azuly biyler men batyrlardyng sheshimine kónse de, bylay shygha óz oiyn kýittep ketpesine kim kepil? Mәsele, tek osy eki súltanda ghana emes te shyghar...

Qalay desek te, Orta jýz ben Kishi jýzding birikken Han kenesinde 1737 jylghy 28 shildede  qabyldanghan sheshimning tújyrymdy núsqasyn Ábilqayyr hannyng tólengiti Baybek batyr Orynbordaghy Resey shekara әkimshiligine zandy qújat retinde aparyp tapsyrdy.  Tolyq mәtini mynau: «Qazaqtyng hany Ábilqayyr jәne myna aty atalghan súltandar, biyler men batyrlar: Ábilmәmbet súltan, Baraq súltan, Kerey súltan, Batyr súltan, Baraqtyng úly Ádil súltan, Núraly súltan, Abylay-bahadýr súltan, alty alashtyng (astyn syzghan - Z.T.) ýlkendi-kishili biyleri men batyrlary Úlygh mәrtebeli patsha aghzamgha qyzmet etetinimizdi mәlimdeymiz.

Biz Qaraqalpaq handyghyn, Hiua men týrkimenderdi talqandadyq.

Patsha aghzamnyng meyiri týsse, osy jazda, Orynborda, generalmen jәne polkovnik Tevkelevpen jýzdesip, patsha aghzamgha ant bermegen súltandar, biyler men batyrlar  ant bersek  dep edik.

Ábilqayyr hangha qystau esebinde Orynbordan ýi-jay, meshit pen mektep salyp, qazaqtargha sauda ornyn ashudy súraymyz.

Patsha aghzamnyng sauda keruenderin ózimiz qorghap-saqtaymyz.

Bizge jibergen Ivan Mihaylovich Shishkov arqyly jiyrma eki orys tútqynyn bosatyp otyrmyz.

Ábilqayyr han general men myrzagha jýzdesse, solardyng aitqany bolatynyna sendiremiz.

Audarghan Jayyq bekinisining kazagy Sayyn molla Azikov».

Álqissa, sol úly qúryltayda Orta jýzding Qaz dauysty Qazybek by bastaghan jәne Kishi jýzding hany Ábilqayyr-bahadýr bastaghan han kenesining kýn tәrtibine, shamalap aitqanda, myna mәseleler qoyyldy jәne sol mәseleler týgel sheshimin tauyp, jinalghandar mәmilege keldi:

1) Qazaq handyghynyng keleshegi: qazaqtar jýzge bólinbeydi, bir ortalyqtan basqarylady, bir hangha baghynady;

2) Ol han - Ábilqayyr;

3) Orystarmen qarym-qatynastyng keleshegi: 1731 jyly Ábilqayyr bergen antqa sәikes, Reseymen tatu-kórshilik dәstýri saqtalady;

4) Qorghanys, kórshi eldermen aradaghy jaghdaylar: dau-sharlar kelissózben ghana sheshiledi, qanday da bir taypa nemese ru óz betimen soghys ashpaydy, búl tek ortadan saylanghan agha han Ábilqayyrdyng qúzyryna beriledi;

5) Qazaqtar orys-bashqúrt qatynastaryna aralaspaydy;

6) Qazaq-bashqúrt qatynastary: bashqúrttar arasha súrap, qazaqtargha kelmeydi, qajet bolsa, bashqúrttar óz aldyna handyq qúrady, Ábilqayyr olargha handyqqa súltan beredi;

7)  Qazaqtar men Edil qalmaqtarynyng qatynastary jóninde: Sodan bir ay búryn Ábilmәmbet pen Abylay súltandar Kishi jýz qolymen qosylyp, Edil qalmaqtarynan kek alugha barghan jәne jazyghy joq orystar men bashqúrttardy da shapqan. «Qazaqtar sol joly eki jýz elu qalmaq pen 36 orysty tútqyndap әketipti de, qazaq arasyna ótkizip jiberipti».  Ábilqayyr han búl joryqtan beyhabar qalghan, óitkeni ol kezde Orta jýz ony әli tyndamaytyn. Demek, búdan bylay múnday joryqtargha jol berilmeydi.

Qújatty qaytalap oqysaq, múnda, qanday da bir jýz turaly aitylmaydy, «Qazaqtyng hany Ábilqayyr» ekendigi anyq jazylghan. Hangha arnap Orda, meshit jәne mektep salyp beru, sauda ornyn ashu súraldy.

«Osy jazda... ant bersek dep edik» degen tilek oryndalmady. Reseyge ant beru rәsimi keshiginkirep, 1740 jylghy kýzde ghana ótti jәne, atap aitu kerek, búl rәsimge 1737 jyly jalpy qazaqqa han bolyp saylanghan Ábilqayyr kelgen joq, úldary Núraly men Eraly súltandardy jiberdi. Orta jýzding iygi jaqsylaryn Ábilmәmbet han men Abylay súltan, Niyaz batyr bastap bardy. Yaghny búryn keliskendegidey emes, Kishi jýz ben Orta jýzding arasy alshaqtaghan. Olardan jeke-jeke ant qabyldanuy, qazaqtardyng basy, búrynghysynsha, birikpegenin kórsetti.

«Ábilqayyr han arqyly Resey ýkimeti qanday búiryq-jarlyq berse - oryndaymyz». Búdan artyq auyzbirlik bola ma?! Ókinishke qaray, búl sheshim, qazirgishe aitqanda, qaghaz jýzinde qaldy.

Keyingi oqighalardan Resey-qazaq qarym-qatynastary bir ortalyqtan emes, aiqyn jiktelgen eki taraptan qalyptasyp, damyghany kórinip otyrady. Aytalyq, 1738 jylghy 10 tamyzdaghy bir qújatta «Ábilmәmbet pen Abylay, Baraq súltandar kelisip, býkil elimen, әskerimen, patsha aghzamnyng qol astyna kirdi. Resey jaghyna tiyispeuge uaghdalasty», delingen, al Ábilqayyr hannyng aty atalmaydy. Búrynghysynsha, Ábilqayyr han Kishi jýzdin, Ábilmәmbet pen Abylay súltandar Orta jýzding atynan sóileydi. Búghan birneshe mysal mynau:

«Býlikshil, úry bashqúrt Súltanmúrat Orta jýzding Ábilmәmbet, Baraq súltandaryna barypty... kómekke әsker súrapty, Abylay súltannan da kómek súrapty».

«Ábilqayyr han, [shaqshaq] Jәnibek batyr, [tabyn] Bókenbay batyr jәne Kishi jýzding basqa da iygi jaqsylary Yrysay bay bastaghan býlikshil jәne qaraqshy bashqúrttardyng el-júrtyn talqandaugha 30 myng әskermen Orynbordan shyghyp, Qazan darughasyna qaray bettep barady».

«Ábilmәmbet jәne Abylay súltandardyn  jibergen adamdary, qazaqtar tútqyndap alyp ketken bashqúrttardy qaytaratyn boldy (1737 jylghy 24 jeltoqsan).

1738 jylghy 10 sәuirde M.Tevkelevke Ábilmәmbet jәne Abylay súltandardan kelgen myna hatta Orta jýz biyleushilerining renishteri men talaptary meylinshe qatal bayandaluy da tegin emes. Aldyn ala eskertsek aiyp emes, múnday batyl, tipti kýsh kórsetip, dombytu sipatynda sóz saptau, әsirese, Abylaygha tәn jәne keyin de orys-qazaq qatynastarynda jas súltannyng osynday tegeurini tanylyp otyrady. Hattan kólemdirek ýzindi bersek:

«...Dalada óz betimen jýrgen, eshqanday búzyq oiy joq qazaqtardy orystar  ústap alyp, Jayyq qalashyghyna aparyp qamauy jiyilep ketti. Múnyng shet jaghasyn óziniz de bilesiz, bizding kisilerimizdi bosatu jóninde jarlyq ta bergensiz. Biraq sol adamdar әli qaytqan joq. Sizderge jýregimiz adal, bergen uәdemizden ainymaymyz. Sóite túra qazaq arasynda: «orystar óz betimen jýrgen qazaqtardy da ústap alyp qamay beredi» degen pikir qalyptasqan.

Eger bizben tatu kórshi ómir sýrip, aqyldasyp-kenesip otyrugha niyetti bolsanyzdar, qamaudaghy bizding adamdarymyzdy bosatynyzdar. Nemese bizge jaulyq oilap, óz betterinizben әreket ete bersenizder, myna barghan Esirgep batyrgha, Baydәulet batyrgha, Bekberdi batyrgha, Orys batyrgha, Irgebay batyrgha aitynyzdar.

Biz sizdermen tatu túrugha yntyqpyz, sol ýshin de shekaragha tayau kelip, qona-jaylap otyrmyz. Bizding keybir momyn adamdarymyz ang aulap jýrgen jerinde sizderding qoldarynyzgha týsip, qamalyp qalghanyn estigende bәrimizding jýregimiz auyrady. Taghy da qaytalap jazamyz, beybitshilik saqtap, irgeles kórshi bolghylarynyz kelse, tútqyndaghy adamdarymyzdy qaytarynyzdar. Myna 5 batyr men olardyng 3 atqosshysyn da bógemey qaytarynyz». Osyghan qatysty M.Tevkelev Mәskeuge, syrtqy ister alqasyna: «Ábilmәmbet, Abylay súltandardan hat aldym, hat әkelgen adamdaryn qaytardym», dep jauap jazypty. (Búdan keyingi jaghdaylar óz aldyna, bólek taqyryp. - Z.T.)

Sәuegeylik jasau artyq, degenmen, «keyin: Ábilqayyr han men Ábilmәmbet, Baraq súltandardyng arasy suynuyna, Ábilmәmbet súltan taqqa otyryp  alghannan keyin, sayasat órisinen Qazybek biydi shettetuine, shaqshaq Jәnibek tarhannyn, kóbinese, Ábilqayyr han manynan kórinuine sebep bolghan osynau iske aspay qalghan oqigha emes pe?» - dep joramaldaugha bolar. Qoldaghy basqa da qújattar men materialdardy salystyra qarap, zertteu barysynda osynday tújyrym jasaugha tura keldi. Qalay desek te, bәrimiz de pendemiz ghoy.

Al Abylay tarapynan atalghan túlghalargha, tipti ýzengiles basqa súltandar, biyler men batyrlargha qatysty narazylyq, teris pikir, tipti ókpe-naz aitylghany nemese jazylghany jóninde jazba derek kezdespeydi. Kishi jýzben qarym-qatynasy óte jaqsy, Ábilqayyr handy, Batyr, Núraly súltandardy syilaydy, Eraly súltanmen dos, qarulas.

Jogharyda bayandalghan  asa manyzdy qúbylystyng qazaq tarihynda kórinis tappay, osy uaqytqa deyin layyqty baghalanbauyn búl derekterding búryn ashylmay, ghylymy ainalysqa túnghysh ret enip otyrghanymen týsindiremiz.

 

Zarqyn TAYShYBAY,

M. Qozybaev atyndaghy Soltýstik Qazaqstan

memlekettik uniyversiytetining professory.

 

Sadyq Samghúlov. Ábilqayyrgha úly handyq búiyrmaghan

Qúrmetti professor!

Haqnazar han, Esim han, Jәngir han qalyptastyrghan, biriktirgen «alty Alash» Tәuke hannyng kezinde SSSR-sha ydyraghan. Qazaq ýshke bólinip Úly jýz - Tóle biydin, Orta jýz - Qazybek biydin, Kishi jýz - Áyteke biyding enshisine tiyip dalalyq demokratiya ornap Tәuke «ÁZ» atanyp ÚLY han bolyp qalghan. Siz 60-70 jyldan keyin janalyq ashyp «Alty alashtyng hany Ábilqayyr» - dep jarty әlemge jar saldynyz. Bolugha layyqty adam ekenine kýmәnim joq. «Alty Alashtyn» emes ýsh jýzding - qazaqtyng úly hany bola almady. Boldyrtpady. Qazdauysty Qaybek biyding mysy basyp ketti. Ángimeni qysqa qayyryp 1726 jylghy Ordabasyndaghy qúryltaydan bastaghanda Ábilhayyrdyng úlylyghy ashyla týser edi de, su sepkendey basylar edi.

Men Ábilhayyr qaydan keldi sodan bastayyn. Jәnibek hannyng alty úlynyng biri ÓSEKE. Ósekening altynshy úly Ábilhayyr Tәuke han zamanynda atqa qonyp sayypqyran jauynger, batyrlyq erligin kórsetedi. Kishi jýz jerin qalmaqtardan, bashqúrttardan Qanjyghaly Bógenbay basqarghan 30 myng qoldyng sapynda Shaqshaq Jәnibek, Tabyn Bókenbay, Taz Jolshora, Berish Pyshtanay, Tama Eset, Aday Myrzatay batyrlarmen tize qosyp soghysyp ýlken bedelge ie bolady. Mol oljamen oralghan batyrlaryn Tәuke han layyqty qarsy alyp, jenis toyyn jasaydy. Qanjyghaly Bógenbay men Tabyn Bókenbay batyrdyng úsynysymen Ábilhayyrdy Kishi jýzge han saylaydy.

1715 jyly Tәuke han qaytys bolyp ornyna balasy Qayypty taqqa otyrghyzady. 1717 jylghy Ayakóz ózeni manyndaghy soghysta Úly jýz, Orta jýz әskerlerin kómekke shaqyrmay  Qayyp han men Ábilhayyr han Jonghar qalmaqtarynan oisyray jenilip, qashyp qútylady. Osy soghysta alghan sadaq oghynyng jaraqatynan Qayyp 1718 jyly qaytys bolyp ornyna Sәmeke han saylanyp «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» zobalany kezinde qaytys bolghan bolu kerek. Ólgen jyly esh jerde kórsetilmeydi. Ornyna múragerlikpen Bolat han saylanady. Qazdauysty Qazybek biyding úranymen, úiymdastyruymen Qanjyghaly Bógenbay, Qarakerey Qabanbay, Shaqshaq Jәnibeketing qoldauymen Ordabasynda qúryltay ótkizilip bor kemik, boz ókpe Bolat hannyng qazaq әskerin basqaryp qalmaqtargha toytarys bere almaytynyn eskerip Esimhan, Jәngirhannan keyin sadaq tartyp, nayza ústap at ýstinde jýrgen han túqymy Ábilhayyrdy Bas qolbasshy saylap, qazaq әskerining biyligin qolyna beredi. Onyng qolynda myqty kýsh bar, Kishi jýz 20-30 myng әsker shyghara alatyn jaghdayy bar edi. «Aqtabannyn...» zardabyn kóp tartpaghan, bes qarulary týgel bolatyn.

Osy qúryltaydan song Týrkistandy qalmaqtardan bosatyp Bolat handy taqqa otyrghyzu Qanjyghaly Bógenbaygha tapsyryldy. Orta jýz jigitterinen qúralghan bir týmen әskermen qalany bosatyp Bolat handy ornyqtyryp ózi Betpaq dala arqyly «Aqtabannan...» shúbyrghan Orta jýzding alty arys halyqyn toqtatyp 1728 jyly bolatyn Búlanty jaghasyndaghy qalmaqtarmen alghashqy soghysqa dayyndyq jýrgizedi. Ásker jinau qamyna kirisip, Qarakerey Qabanbay da Jetisu jerimen jýrip Jalayyr, Alban-Suannan jigitter jinap bes-alty myng qol jinamaqqa tapsyrma alghan.

Týrkistannan shygharylghan 20 mynday qalmaqty týre quyp Kishi jýz jerin tazarta Edil-Jayyqtan asyryp jiberu Esimhan, Jәngirhan zamanynyng ardager batyrlary Arghyn Shauypkel batyrdyng nemeresi Jolbarys batyrgha, Kókbóri Kerneyding nemeresi batyr Baltagha tapsyryldy. Edil qalmaqtaryn beri ótkizbeuge, Jonghar qalmaqtaryna kómektestirmeuge jarlyq berilgen. Jolbarys batyr eski Sauran qalasynyng týbinde oqqa úshyp ornyna batyr Balta 600-700 qolgha týmen basy bolyp Jayyq ózeninen, Or ózeninen asyryp tastaydy. Orys imperiyasynyng әskerleri ýshin Edil-Jayyq ortasynda baghylyp jatqan jylqyny barymtalap bashqúrttardy óz jerine quyp tyqqan. Bizding tilmen aitqanda batyr Balta әskery missiyasyn Orta jýz batyrlarymen, qataryn Tabyn, Tama, Shómekey, Aday, Ysyq, Sherkesh jigitterimen tolyqtyryp 1743 jylgha deyin túraqtap qalady. Negizin qazaq rulary qúraghan Orynbor qalasy Qazaqtyng túnghysh Astanasy bolghany da belgili.

Endi sizding maqalanyzdaghy dolbarlargha kósheyin. «Dolbar» deytinim birde bir qújattyng qay arhivten alynghanyn, qay papkadan alynghanyn, qay bumadan kóshirilgenin kórsetpegensiz. Men siyaqty DAT-ty, shejireni paydalandy desem jylyn, aiyn, kýnin «dәl» kórsetip otyrsyz. Oghan da erlik kerek. Tәuke hannyng 1715 jyly ólgenine shýbә keltirmeniz. Óitkeni, Qayyp han saylanyp Ayakóz soghysynan jaraqat alyp sodan ólgenin jogharyda aittyq. Sәmeke han bolyp memlekettik mәsele sheshipti degendi DAT-tan da, anyzdan da estimeppin. Bolatbek Nәsenovtyng jinaghan múraghattarynan kezdesse kózayym bolar edik.

Bolat han «IYtishpes» soghysy kezinde ólgeni anyq. Ábilmәmbetting han saylanuy osy joly ekeni ras. Óitkeni, bitke ókpelep Ábilhayyr han tonyn  qalmaqtargha tastap ketkeni taghy ras. Osydan keyin Orta jýz ben Kishi jýz aralasqan joq. Tek Ábilhayyrdyng qaryndasyn alghan Shaqshaq Jәnibek han ordasynyng manayynda boldy. Ondaydy qazaqtar «kýshik kýieu» deydi. Siz «komondirovati» etken «Baltabay batyr» - dúrysy Qarakesek Boshannyng Mashayynan taraghan-Kókbóri Kerneyding nemeresi batyr Balta 15 jyl shekara kýzetinde bolghanyn Qarakesek eli biledi. Ábilhayyr maydan dalasyn tastap ketkennen keyin Qanjyghaly Bógenbaydyng qaytadan qolbasshy bolghanyn tarihtan bilemiz. Qazdauysty Qazybek biyding aituymen, qolbasshynyng rúqsatymen qaytqany da el qúlaghynda. Qanjyghaly Bógenbaydyng batyr Baltany Abylay hanmen tanystyryp birneshe joryqtargha qatysqanyn tәptishtep jatudyng qajeti joq. Ol basqa taqyryp. 1771 jyly Abylaydy han kótergen jeti batyrdyng biri ekenin, úrpaqtary maqtanysh tútady. Búl әngime atadan balagha jalghasyp kele jatqan shyndyq. El qúrmetine bólengen batyr Balta 1784 jyly Týrkistangha jetkizilip jerlenui de tegin emes.

1723-1726 jyldary Sәmke han Ábilhayyrmen kýsh biriktirip Edil qalmaqtarymen soghysty degeniniz de qúlaqqa kirmeytin әngime. Óitkeni, Jonghar qalmaqtary Syrdariyagha deyin endep kirip jaylap alghan. Ata jauy Jonghar qalmaqtarynyng ezgisinde «Aqtabannan...» esi auyp esengirep jýrgen qazaqtar Sәmeke han tiri bolghanda da aidaladaghy Edil qalmaqtarymen soghysa almas edi. Ábilhayyr qalmaqtarmen, orystarmen jaqyndasudy kózdep jýrgende onday soghysqa barmas edi.  1730 jylgha deyin Ábilhayyrda Resey bajaghyna kiremin degen oy bolghan joq. Búl súrqiya oidyng barlyghy ÚLY HANDYQ-tyng ókpesinen tughan. Qazybek biydi tәubasyna týsiru ýshin Haldan Serenning balasyna qyzyn berip, qalyng maly ýshin Orta jýz jerine Septen noyan bastaghan 30 myng sherikterin Ertis ózenin jaghalatyp Qarqaraly tauyn jaylap otyrghan Qazybek eline keltirtip soghys ashtyrtady.

Zәke, Sәmeke handy maqtaghanda Jonghar qalmaqtaryn úmyt qaldyrghandaysyz. Qazybek biyding batasymen 1731 jyly 15 jeltoqsanda A. Tevkelovpen kelisóz jýrgizdi deysiz. Qasynda kimder bolghanyn aitpaysyz. Tóle biyding «sabalaq, shashy ósken kir qojalaq» degen sózin teriske shygharyp Abylay jiyrma jasqa kelgende «SABALAH, týbiri «SABAU, ÚRU, SOQQYLAU» degen sózden shyqqan dep týsindiresiz. Sonda Tóle by jaryqtyq qalmaqsha biletinin «jasyryp» qalghan ba?

1730 jyl Bolat han ólip, Ábilmәmbet han saylanyp, Ábilhayyr ókpelep ketken jyl, Qanjyghaly-Bógenbay Bas qolbasshylyqqa qayta saylanyp jeniske jetken jyl bolyp el esinde qalghan. Siz 1737 jyl 2-shi qazangha deyin Sәmeke han әli tiri dep soghasyz.

Zake, Orta jýz Kereyi Borash degennen sybys estiysiz «Abylay súltan... janynda kóp adamy bar, Ábilhayyr hanmen aqyldasugha, úry-bashqúrttarmen kelisimge keluge rúqsat súrau ýshin barghan eken jolygha almapty. Ol kezde Ábilhayyr Orynborgha ketken». Osy sóz professordyng sózi me?  Ýsh myng shaqyrym jerden kelgen Abylay Orynborgha jete almaghany ma? Ári qaray «Statskiy sovetnik Kirilovtyng haty boyynsha Ábilmәmbet súltan, inisi Abylay súltanmen bashqúrttargha baryp, 1500 adam tútqyn alyp qaytypty.» Qalay alyp qaytqany jóninde anyqtama bere ketkeninizde bolatyn edi. Qaperinizde bolmapty. «Bólingendi bóri jeytindi» bilgen qazaqtar 1737 jyly 28-shi shilde de Ábilhayyrdy han saylap alypty. Saqtalghan qújattar osylay deydi» depsiz ol qanday qújattar kórsete ketpediniz be?

Taghy da jazba derekterge qaraghanda «1737 jyly erte kóktemde Qazdauysty Qazybek bi, Orta jýzding Ábilmәmbet, Abylay súltandar bastaghan qalyng qauym Ábilhayyr hannyng ordasyna irgeles Or jәne Elek ózenderining boyyna kóship barghan». Zake-au, shybynsyz-shirkeysiz, masasyz-sonasyz Qarqaralydan Or, Elekting boyyna «ólimge qimasa da, ókpege qiysqan» Ábilhayyrgha ýsh myng shaqyrym jerden kóship barmasy anyq. Mynghyrghan maldy aidap baryp jaylau qyzyghyn kórmey-aq qayta kóship kelgenshe Arqany beluardan qar basyp, aq borany soghyp túrar edi.

Maqalanyzdy әri qaray oqyghan sayyn oiym on saqqa bólinip ne oqyghanymdy úmytyp qyzyqty fantaziyalargha kezdesem. 1737 jyly 19 mausymda Resey patshasyna baghynu ýshin Orynborgha tayap Ábilmәmbet, Abylay, Baraq súltandar kóship keledi. 24 mausym kýni qazaqtardyng ýlken jiynynda Orta jýzding súltandary, biyleri, batyrlary aqyldasa kelip meni ózderine han saylap, iyilip taghzym etti. Dúgha oqyp, qol jaydy» dep Ábilhayyrgha aitqyzasyz. Osynday qisynsyz ótirikti qay qújattan tauyp aldynyz? Sol qújattyng fotokóshirmesin nege qosa baspadynyz? Dәleli joq dýnie qalaysha tarihy aqiqat bolady?

Zarqyn! Orta jýz ben Kishi jýzding 1737 jyl 28 shildedegi birikken han kenesinde qabyldanghan «qújattyn» tolyq mәtinin keltirip: «Qazaqtyng hany Ábilhayyr jәne myna súltandar, biyler men batyrlar: Ábilmәmbet súltan, Kerey súltan, Batyr súltan, Baraq súltan, Núraly súltan, Abylay súltan (alty alashtyng astyn syzghan men depsing Z. T.) Sonda aityp otyrghan alty alashyng osy kisiler me? Joq әlde men dúrys týsinbey otyrmyn ba?

Álqissa, sol «úly qúryltayda» shamamen aitqanda myna mәseleler qaralyp, mәmlege keledi eken.

1.   Qazaqtar jýzge bólinbeydi, bir ortalyqtan basqarylady, bir hangha baghynady.

2.    Ol han - Ábilhayyr.

3.  1731 jylghy Ábilhayyr bergen antqa sәikes Reseymen tatulyq saqtalady.

4.  Qorghanys, kórshi eldermen aradaghy jaghdaylar kelissózben sheshiledi, Taypa nemese Ru óz betimen soghys ashpaydy, búl tek ortadan saylanghan agha han Ábilhayyrdyng qúzyryna beriledi.

5.     Qazaqar orys - bashqúrt qatnastaryna aralaspaydy.

6.  Bashqúrttar arasha súrap, qazaqtargha kelmeydi, qajet bolsa bashqúrttar óz aldyna handyq qúra alady,Ábilhayyr olargha handyqqa súltan beredi.

Osydan bir ay búryn Ábimәmbetpen Abylay súltandar Kishi jýz qolymen qosylyp, Edil qalmaqtarynan kek alugha barghan jәne jazyghy joq orystar men bashqúrttardy shapqan. «Qazaqtar sol joly 250 qalmaq pen 36 orysty әketipti de, qazaq arasyna ótkizip jiberipti». Ábilhayyr han búl joryqtan habarsyz, ol kezde Orta jýz Ábilhayyrdy tyndamaytyn deysiz.

Reseyge ant beru rәsimi 1740 jyly ótti. Búl rәsimge Ábilhayyr kelgen joq. Kishi jýz ben Orta jýzding arasy alshaqtaghan dep týsindiresiz. Nege alshaqtady? Al ant qabyldaghandar «Ábilhayyr han arqyly Resey ýkimeti qanday búiryq-jarlyq berse - oryndaymyz» degizdiresiz, búdan artyq qanday auyzbirlik kerek? 1730 jyly ÚLY HAN bop saylanghan Ábilmәmbetting ornyna 1735 jyly Orta jýzding hany bolyp Abylay súltan saylanghan. Orynborgha Ábilmәmbetpen birge kelgende Ábilhayyr ózi kelmey Núraly men Eralyny jibergen. Ábilhayyr han Bopay hanymnan tughan Qarashash súludy toy jasap Abylaygha qosu ýshin qalyp qalghan joq pa? Osy joly Qarashash súludy alyp qaytady.  Abylay han batys ólkesine eki ret at basyn tiregenin bilemiz. Birinshisi, Ábilmәmbet Resey bajaghy bolugha ant berude. Ekinshisi, Baraq súltannyng qolynan Ábilhayyr han mert bolghanda Bopay hanymgha kelip kónil aitady. Men oqyghan tarihy mәlimetterde osylay kórsetiledi.

Ábilhayyrdyng agha han saylanar kenesinde bashqúrttargha ayaushylyq tanytyp qazaqtar bashqúrttardyng ishki isine aralaspayy dep sheshim qabyldatasyz. Sóitesizde, 30 myng әskermen býlikshi Yrysay baydyng jәne qaraqshy bashqúrttardyng el-júrtyn talqandaugha Orynbordan Ábilhayyrdy attandyrasyz. Soghsty ma, soghyspady ma ol jaghy belgisiz. Bir shyndyghy sol A. Akmanov jazghan bashqúrt tarihynda Ábilhayyr da, Abylay handa bashqúrttarmen soghyspaghan. Tәptishtep jazbay-aq qoyayn bashqúrttardyng 1735 - 1738 jyldardaghy últ-azattyq kóterilisining basshysy «Qarasaqal» Baraq súltannyng qolynda, naymandardyng arasyna qashyp kelip panalaghan.  «Ábilmәmbet jәne Abylay súltandardyng jibergen adamdary, qazaqtar tútqyndyp alghan bashqúrttardy qaytaratyn boldy» deysiz. Qazaq arasyna taryday shashyp jibergen bashqúrttardy (týrmede otyrmasa, qazaqta týrme bolmaghan) qaydan tabady.

Eng sonynda Áilmәmbet, Baraq súltannyng Ábilhayyrmen suynuy «Anraqay» shayqasyn tastap ketuden bastalghan. Iriktep jazghan asa manyzdy qúbylystarynyzdyng qazaq tarihynda kórinis tappay otyrghany derekterinizding shylghy ótirikten qúryluy. Kózi qaraqty adam ghylymy ainalysqa týsirmeydi. Ókpelemeniz.

Osy maqalanyzdy mening «Abay kz» portalynda jariyalanghan «Sypatayda ne qún bar» degen maqalama qarsy jazyp jariyalap otyrghanynyz belgili. Óitkeni, men jazushy Qabdesh Júmadilovting Ábilhayyr hangha qatysty Abylay hannyng sózin keltirgenedim «Men Ábilhayyr handy aq patshamen әmpey bolyp, óz elin syrttay saudalaghany ýshin de emes, eng zәru shaqta el ishine iritki salyp, bir tútas qazaq qolyn ydyratqany ýshin keshirmeymin LAGhNET! LAGhNET! jausyn Ábilhayyr hangha» deizdiredi. Siz osy sózge shamdanyp «alty Alashtyng úly handyghyna sayanghanda ÁBILMÁMBET pen ABYLAY ózderi qol kóterip bata berip edi, endi nege qarghys aitady deginiz keledi.  Abylaygha qosylyp qarghap silemey-aq, sizding atanyz Qazdauysty Qazybek bi: «Ashyqqan - úry. Ashynghan - doly. Baraq súltannyng aq almasy kópten qayrauly jýrse de, búl joly Baraq súltan aiyp-anjydan ada, qoly kýnәdan taza, Ábilhayyrdyng búl dýniyede qúny súrausyz» degizdiredi. Ne degen ashshy sóz!

Qazdauysty Qazybek by men Abylayhannyng sottap otyrghany Ábilhayyr han. Sottaugha túrarlyq jan. «Kópir ýstinde at auystyrmaytynyn» bile túra, endi bir úrandasa jeniske jetetinin bile túra maydan dalasyn tastap, batyrlaryn ertip qaytyp ketti. Onyng ishinde Shaqshaq-Jәnibek te bar. Ábilhayyrdyng ókpesi de dúrys. Qayyp, Sәmeke, Bolat, Ábilmәmbetterden ólse óleksesi artyq edi. El basyna kýn tuyp, «er etigimen su keship, at auyzdyghymen su ishken» almaghayyp uaqytta qaynap túrghan soghys dalasyn tastap ketu de keshirilmes kýnә. Keshegi 1941-1945 jylghy Úly otan soghysynda týgel әskerimen satylyp ketken Vlasovty IY.V. Stalin ne kýige úshyratyp edi? Ábilhayyrdyng isi odan kem emes. Úly jýz ýshin, Orta jýz ýshin Ábilhayyr handyq bedelinen aiyryldy. Qarym qatnas ýzildi. Qazaq halqynyng tizgini Qazybek biyding qolynda ekenin, Tóle biyding ony qoldaytynyn bilip  eki Jýzge qaskóilik oilap keruenderin tonatyp, elin shaptyryp jymysqylyq jasady. Ol keshirilmedi. Baraq súltannyng qolynan qaza apty. Osynday handy jeti jyldan keyin tarih sahnasyna Abylay han shyqqanda 1737 jyly Ábilhayyrdy «alty Alashtyng hany» saylaysyz. Qújat bar dep qútyrtasyz. Sol qújatty bizge nege kórsetpeysiz?