4

Osydan keyin jauapqa Kerimbek shaqyryldy. Búl - Kerimbekting de tergeuge ekinshi ret kelui bolatyn. Biraq Kerimbekti dәl qazir búlar aiypker ete alamay, ol Mamozynyng qarsy jaghynan otyrdy. Keskininen ózine senimdi, oily pandyq kóringen Kerimbek jenil susar bórkin ong jaq tizesine ústap otyryp, súraqshydan sóz tosty. Súraqshy, әdetinshe, sózdi sholaq bastap:
- Nemene, siz Aryppaydy qylmysqa men aidagham joq deysiz? Al ol osynyng barlyghyn «agham Kerimbek arqyly istedim» dep otyr, ol barlyghyn da sizden aqyl alyp istegen.
- Men sózding azyn jәne shynyn jaqsy kóretin adammyn. Sol aitqanyn ol qazir kelip, mening kózimshe aityp bere ala ma?
Súraqshy ózine nanymy bar adamnyng әlpetimen:
- Aytady. Qazir kelip aitady, - dedi mizbaqpay. Múnyng osynshalyq jaldanbalylyghyna Kerimbek óz ishinen sonsha jiyrene qarady. Biraq búrynghy salqyn, angharly núsqasymen:
- Kelsin, aitsyn, - degen-di.
Súraqshy demde qúbylyp, oryndyghynyng arqalyghyna tәkappar shalqalap aldy. Aldynghy «siz» dep «syilaghanyn» satqanday, endi «senge» kóship sóiledi:
- Sening qazaghynnyng qaghazgha týspegen kiyiz kitaptaghy zany bar. Ol aghasynyng aiybyn kózinshe aita da almay qaluy mýmkin. Eger qolynan qaghaz jazyp berse she?! - Ózining ishki esebimen osyny dittegen qanqúily súraqshy kórineu búzyq tergeuge oiysa bastady. Kerimbek endi odan týptep ish jighan halde daghdaryp oilandy da:

4

Osydan keyin jauapqa Kerimbek shaqyryldy. Búl - Kerimbekting de tergeuge ekinshi ret kelui bolatyn. Biraq Kerimbekti dәl qazir búlar aiypker ete alamay, ol Mamozynyng qarsy jaghynan otyrdy. Keskininen ózine senimdi, oily pandyq kóringen Kerimbek jenil susar bórkin ong jaq tizesine ústap otyryp, súraqshydan sóz tosty. Súraqshy, әdetinshe, sózdi sholaq bastap:
- Nemene, siz Aryppaydy qylmysqa men aidagham joq deysiz? Al ol osynyng barlyghyn «agham Kerimbek arqyly istedim» dep otyr, ol barlyghyn da sizden aqyl alyp istegen.
- Men sózding azyn jәne shynyn jaqsy kóretin adammyn. Sol aitqanyn ol qazir kelip, mening kózimshe aityp bere ala ma?
Súraqshy ózine nanymy bar adamnyng әlpetimen:
- Aytady. Qazir kelip aitady, - dedi mizbaqpay. Múnyng osynshalyq jaldanbalylyghyna Kerimbek óz ishinen sonsha jiyrene qarady. Biraq búrynghy salqyn, angharly núsqasymen:
- Kelsin, aitsyn, - degen-di.
Súraqshy demde qúbylyp, oryndyghynyng arqalyghyna tәkappar shalqalap aldy. Aldynghy «siz» dep «syilaghanyn» satqanday, endi «senge» kóship sóiledi:
- Sening qazaghynnyng qaghazgha týspegen kiyiz kitaptaghy zany bar. Ol aghasynyng aiybyn kózinshe aita da almay qaluy mýmkin. Eger qolynan qaghaz jazyp berse she?! - Ózining ishki esebimen osyny dittegen qanqúily súraqshy kórineu búzyq tergeuge oiysa bastady. Kerimbek endi odan týptep ish jighan halde daghdaryp oilandy da:
- Kele almasa, qaghaz da jazbaydy, - dep edi. Osy tústa Mamozy kiyip ketti. Qaltighan shaqar qalpymen kerenau shiratylyp, suyq kekesinmen mardymsy sóiledi:
- Kerimbek myrza! Siz aqtan sopy kisi bola-aq qoyynyz! Al ininiz búl isti әrkimnen óz óshin alu ýshin istep otyr-aq deyik... Biraq taq osynyng ózine syrtynan qaraghanda da onyng dertimen sizding kinәratynyz aina qatesiz kindiktes bolyp otyrghan joq pa? A, myrza, osy jerine ne dey alar ekensiz? - Ol sózining ayaghyn ynyrana bitirip, Kerimbekke kózin baqjitty. Endi qayter ekensing degendey, myrs berip kekete kýlip te qoydy.
- Kýlgen kózing jylaudyng da úyasy ekenin úmytpa, - dep jauapker, óz sózin Mamozygha tiygize bastap:
- Onyng ósh alu ýshin istep otyrghany ashyq. Sonda da ol eshkimge sharpuyn tiygizbeytin әreket, eshkimning emeuirinsiz istegen is. Onyng qanday esep, qanday sebepter ekeni aldynghy tergeulerde aitylghan.

Mamozy da Kerimbekpen óz sózin tilmash arqyly qytaysha jauaptasqan. Súraqshygha arqa sýiep, syzdausyp otyr. Dýngen tilinde bolatyn azdaghan aiyrmashylyghyn da bildirmey, qytay tilin mayyn tamyza aghyp sóilegen. Qazir sol Mamozy sózinen janghyryq alghan súraqshy:
- Al, sonda sizding tiliniz bolmasa, ining ózin tipti qamatugha deyin nege... nege úrynady?! Qamaudyng nesine qyzyqty? Joq, ol aldymen sizding kónilinizdi jyqpady. Qimady. Ekinshiden, erteng is bitken son, sizdey aghasynyng qútqaryp alatynyna da senip otyr. Ol kimdermen qanday ósh bolsa, sonyng bәrine siz de dәl sondaysyz... Moyyndanyz, qasynyz solar emes pe? - Súraqshynyng qútqarmay sóilep otyrghanyna arqalanghan Mamozy әli de qabattasa týsti:
- Oi, Keke! Kerbagha bermey jónge kelsenizshi! Qasqyr terisi jayylmay, moyyndaudy bilmeydi deydi, joq, sizge sonday bir nәrse kerek bolyp otyr ma? - dep súraqshygha jaltaqtay qarady... Auzyn jalanghan arlan qylyghyn eske týsirerdey. Tegi, Mamozygha bir biyening joghaluy múng emes. Qayta, onyng talay mýddesi qazaq ýstinen osynday aitystarda sheshiledi. Sony ishpen úghatyn súraqshy Kerimbekti taghy bir jolmen shyrghagha salmaq boldy:
- Biz sizding әneukýngi janjalgha qatysynyz bar demey-aq qoyayyq. Mýmkin shyn mәninde bolmaghan shyghar. Siz ininizdi dәl júmsap jibermegenmen aghayyn bolghandyqtan erteli-kesh aitylghan sózderinizding yqpaly tiii ghajap emes qoy... Bәlkim, sonday sózge elikken qisyny bar bolsa, ony aityp ótseniz de bolady. Biraq búny aitqanda aiyptaymyn dep aitpay, myna Mamozy myrzanyng ókpesin tarqatu ýshin aitasyz. Bәribir, qalayda, ózinizding adal niyetinizge zang júmysyn tolyq nandyrmay, sau qala almaysyz!

Kerimbek óz ishinen balasha aldaghan myna sózge kýldi de, kýidi de. Qazaqty óz ishki tanym, oilarymen qanday oryngha qoyyp sanasatyndary búlardyng әr qadam basuynan bayqalghanday. Batyratyn suy qanday jylym bolsa, súraghy da sonday jymysqy. Aldynghy, birinshi tergeude Kerimbekting aldynda altyn erneuli kese-shaynekpen iyisi búrqyraghan jaqsy shay әkeldirip, iskersigen súraqshy ózi syrtqy dýniyege barynsha yqylasty adam sekildenip búl auzyna alyp kórmegen miya tatyghan sigaretin de kýle úsynyp, jauaptasyp kórgen... Bir auyq osy Kerimbektey adamnyng óz basyna tanyrqap, biyik baghalap otyrghan kisining synayyn kórsetip «tap-taza» qalypta sóilesken... IYә, biraq onysy úzaqqa barmaghan-dy. Eki-ýsh qayta jauaptasudan son-aq, týsin birden ózgerte qúbylyp, qylyshty poliyseyge «shaydy alyp ket» dep búiyrghan. Dastarqandy pirindey kóretin qazaqqa osynyng ózi ýlken soqqy bolatynyn súraqshy tәuiptey tanityn.

Mamozynyng Kerimbekti qyryna alyp jýrgenine talay jyl boldy. Mamozy, Mamozy bolyp tәuir atanghaly búnyng jolyna da jua bop bitken osy, Kerimbek. Ekeuining búrynghy ton-torys arazdyqtaryn bylay qoya túrghannyng ózinde, osy jaqyn jyldyng ishinde Mamozynyng jiyrma ýy dýngeni Sheruge ótip ketti. Olardy barlyghy da jaldanba diqanshylyqpen kýn keshken kedey-kembaghaldar bolsa, sol jiyrma týtinning teng jarymnan aulyghy jer-suy kóp Mamozynyng tek bir ózine ghana jalshy, malay bolghandar. Kýsh-kólik, jer Mamozydan bolushy edi. Janaghy kedeyler ózderinen bastap ýiindegi iske jarar qatyn-bala, qyz-qyrqynyna deyin Mamozy eginin moyyndaryna artqan ajyrghy etip alghanda taban aqy, manday ter degenge ómirinde jaryp-jalshyp kórmegen. Mamozydan ketude solardyng ishinde Ály deytin jigitting jazatayym Mamozy tóre sabaghan balasy ólip, Ály óz qojasymen sol turaly qatty janjaldasqan. Is nasyrgha shauyp, ýkimetke mәlim bolyp, talay uaqyt aitysumen baryp tynghan-dy. Sonyng ayaghynan Kerimbekke sóilesken Ály óz sonynan aldymen on ýidi ertip Sheru aulyna kóship kelgen. Basy sol bolyp, keyin tórt ýi, bes ýiden taghy eki ret Múshtayzy baylarynan qashyp kóshken jalshy dýngender Sheru ishinde jiyrma ýige jetken-di. Qarymsaq aulynyng on shaqty ýii jaqyn jyldan beri jaz-jaylaudy qoyyp, tek eginmen ainalysa bastaghan. Áliyler soghan qosyldy. Qazaqta kýsh-kólik jetkilikti, jer tegin bolghanymen diqan jayyna kәnigi emes. Sondyqtan dýngen diqandarynyng qosyluy Qarymsaq auly ýshin zor tabys boldy. Sheru ishi búlardy «otyz ýili eginshi» deytin bolyp edi. Bú dýngender Sherude әneukýngidey as, toy bolsa, qasyndaghy óz kórshisi Qarymsaqtarmen birdey aralasyp qatysady. Bir ruly el Sherumen onay-aq tanys, bilis bop qalghan.

Kerimbekke Mamozynyng keshpestey kektenetin ýlken bir týiin osynda jatqan-dy. Búlar bolsa Mamozynyng qambasyna naualap qúyatyn, ortaymas yrys qaynary bolghan ghoy. Talay zaman bir ghana Mamozynyng ózine tәueldi bolghan, barar, basar jerleri joq, aldyna salyp aidap bergen kiriptary emes pe edi. Áne solaryn Kerimbek art-artynan kóshirip alyp jatqan. Kón sharyghyn sýiretken ónsheng kedey kimge dәru? Kimdi qyzyqtyrmaq? Jeri keng Kerimbsk siyaqty qazaqqa ghana baryp syimasa, ózge eshqayda ótpek emes.

Teginde, búl is Mamozynyng dәl osylay bolar dep eshqashan oilamaghan sharuasy bolatyn. Ol alghashynda búlar dy «qazaqpen birlesip otyra alar ma eken» degen oimen kýdikte jýrgen-di. Keyin kýderin әbden ýzdi de, sonyng esesine Kerimbekke taghy-taghy tisin basa týsti.

Jәne búl әreket Mamozynyng ghana jalghyz óz óshpendigin qozdyrumen tynyp qalmaytyn. Áneugýngi Mamozymen birge sabylyp jýrgen kóp bay dýngenderding de namystaryn qozdyratyn. Búryn bolsa Kerimbek - Mamozygha Sheru ýstinen jem jegizbeymin degen erligimen jaqpaghan adam. Kerimbek bolystyqtan týsirilgennen keyin, Mamozygha Sheruding saqtaghan sybaghasy olqy bolghan joq. Sony bilgen Kerimbek ózining Abdollagha narazy ekenin el ishinde Qarymsaq siyaqty kókiregi oyau adamdardan jasyrmaytyn. Al Qarymsaq bolsa onday syr jayly óz qasyndaghy Mamozy tepkisin kórgen, kórshi-qonsy dýngenderine sezik berip әngimelep otyratyn. Al Mamozy qolynan kelse, «otyz ýili eginshini» taqyr jerge shonqiytqysy keletin.

Sony jaqsy úghynatyn Qarymsaq pen dýngen ishindegi «er kedey» atanyp jýretin Áliyding astyrtyn kóp sybyr-syrlar da bolushy edi...
Anadaghy Múrynshaqtyng jer bәji jóninde osy otyz ýiding atynan ýiezdik ýkimetke aryz aparam dep Mamozydan dýre jeytini de osynday ushyqqan arbasu qyjyly. Mine, osynday eki jaqtyng soqtaly yrghasu egesine jalghasyp jatqan songhy bie úrlau әreketin de Aryppay Qarymsaq, Áliylermen aqyldasa otyryp atqarghan-dy. Onyng búljymas sebebi, úrlanghan attardyng qalay da Mamozygha baylanysy bar degen ishki joramal boljam. Óitkeni, Abdolla jylqy úrlatyp aldyrghysy kelse, az ýy kedey dýngenderding eki sholaghynan basqa qyl qúiryq tappay qalyp pa? Qaydan, qalay aldyram dese de, qúryghy men ayaghy jetedi. Endeshe eginshi dýngenderding eki atyn týp mәninde Abdollagha aldyrtushynyng ózi Mamozy bolugha kәdik... Baghana Aryppay sol úrlanghan eki at jayyn ashqanda Mamozynyng oqys qipaqtap qalghany bar. Anyghynda kedey dýngender osy is bolardyng aldynda ózderining úshty-kýidi joghalghan eki atyn Mamozy Abdollagha aldyrtqan degen sybysty Aryppaydan esitip qúlaqtanghan. Mamozy bolsa býginge deyin eki úrlyq at jóninen Aryppaydy habarsyz dep bilgen. Ol qazir syr bermey otyrghany bolmasa, úrlyq attar syry ashylghan sәtten beri tóbesinen jay týskendey búiyghyp qalghan. Mine, osy amaldy erte oilaghan Aryppay men Qarymsaq, Ály «shama kelse Mamozydan Abdollanyng arasyn alshaqtatugha әreket jasau kerek» degen tújyrymgha bekingen. Janaghy Aryppay aitqan qara buryl at Mamozymen bayaghydan qany qas Áliyding bút artar jalghyz shobyry bolatyn. Aryppaydyng jauabynan kóp nәrsening ushyghyp kele jatqanyn ishimen seze qoyghan jýirik súraqshy óz tergeuinen әzirshe kelte toqtatyp Aryppayday ólermen jauapkerdi tez qaytarghany sol. Onyng da saqtaghan ishki esebi bar.

Úrlyq attar daqpyrty endi Mamozy men Abdollagha da anyq bir tyqyr tayanghanyn anghartqanday. Eger Abdolla osy joly jauapty, isti bolyp, Mamozy ony arashalap alugha jaramasa, onda ekeuining ara jigi ap-ayqyn syzattana bastady dey ber. Mamozy ýshin de sәtsizdikting ýlkeni dayyn degen sóz. Súraqshy qaghazyna týsken Abdolla jәne Ámende túrghan úrlyq at turasyndaghy dәlelden beri Mamozygha oqys bir shanshu tiyip, sadaq oghynday qos býiirinen qadalyp otyr. Óz sybaylastarymen Kerimbek aulynan túmsyqqa ayausyz soqqy jep qaytqan keshpes kek - yzasy ol bar. Endi qazir súraqshy Kerimbekti ә degennen eshnәrsege moyyndatyp tyqsyryp әkete almay, tergeu betin әr saqqa salyp, tosylyp otyruy ishtey dinkelegen Mamozynyng degbirin qashyrdy. Súraqshygha zәru jýzben qypyldap qaraydy. Kónilindegi bardy oghan kózimen aitqysy kelgendey...

Kerimbek súraqshynyng songhy ailager shyrmauyna aitar sózi dayyn bolsa da, jauapty asyqpastan otyryp, arbasqan baqaspen bastady. Súraqshy men Mamozy eki jaqtap, sózin órge bastyrmay otyrsa da, qyry synbay, qayta ishinen ózi de andamaghan anyq bir órshil namys qozdady.
- Biz Mamozy ekeumizdiki eki suayt birin-biri ilandyra almaydynyng keri bolyp otyr. Men ózimdi ózim aqtamaymyn: Meni býkil Sheruden, tipti anau jiyrma ýy dýngennen súrandar, Kerimbek inisine osynday is isteter me edi? - dep. Zannyng solardan da súrauyn ótinemin! Halyqtan eshkim ýlken emes qoy, qalystyghyn aitsyn!
Elge-júrtqa syiy bar adamnyng búl dәlelin kerenau súraqshy óz boyyna sham kórdi. «Mening jayymdy bilging kelse, taudyng quysynda jatqan qazaqtan súra» degeni namysyn qozghady.
- Nemene, sonda sen úly gomindang ýkimetining tergeu-súraghy taudyng arasyna singen qazaqqa auzyn ashyp, sene salady demekpisin! - Ol óz jauapkerine oqty kózben biraz qadalyp otyrdy da: - Sen kóshirip alghan jiyrma ýy húizudyn* da mәn-jayyn, olardyng kimder ekenin biz jaqsy bilemiz!

*Húizu - qytaysha dýngendi aitqany.

Ózing eshnәrseden taysalayyn demeysin... IYmenging kelmeydi. Ýkimet qyzmetkeri Mamozy myrzagha «suayt» degen sózben til tiygizip sóilegenindi qylmys bolyp qalar, sol ýshin jaza tartamyn dep qoryqpaysyng ba?

Kerimbek qazaqshagha jýirik tilmәshting jýrekti janshyp, zәredey qadap aitqan audarmasyn sәl qyryndau otyrghan qalpynda tapjylmay tyndasa da, súraqshy sózining uytyna túla boyy shimirkendi. Biraq ata dúshpan aldynda synghysy kelmey, súraqshygha mol keudesimen tolyq búryldy da:
- Qazaqta «býrisken mysyqqa býrge ýiir bolady, qorqaq qanghyghan oqqa kez bolady» dep aitatyn sóz bar. Az qaragha qaraghylaryng kelmese, oiymdaghy shynymdy aita almay óletinim nem? Aq jolmen ólsem, erteng osy otyrghan bәrine de barar jer, tósegenim topyraq - amalym qaysy! - dedi. «Bәrine de» degen sózdi súraqshynyng jýzine qaray súq sausaghymen núsqay aitty. Kishkene, sharshy bólme ishinde kýmbirlegen, namysqa toly ýni aiqyn shyghyp ketken-di. Adam psihologiyasyn tereng tanityn súraqshy anyq bayqady, Kerimbekting saqaly tal-tal bolyp ketken eken. Búnday belgi adam minezining kýrdeliliginen jәne taza, sau denening qayratty ashuynan tuatynyn ol jazbay tanydy. Shyghys-soltýstik alty ólke provinsiyanyng zang isteri jónindegi әigili professor, Harbin qalasynyng túrghyny Laupyng esimdi doktordan óz mamandyghy jóninde sabaq alghanda, adamda siyrek kezdesetin osynday qúbylys bolatynyn estigeni, jadynda myqtap saqtaghany bar. Ashu ýstindegi iyek etining jyryluynan ghoy.
- Sizge әli bir tәuliktey múrsha beremiz. Biraq osy kenshilikting baghasyn qapy qalmay týsinuge tyrysuynyz kerek! Tek tyrysu ghana emes, zang sony jauapker Kerimbekten qatal talap etedi! Bir nәrseni óte jaqsy bilip qoyynyz, búl eng songhy eskertu! Úghyp túrsyz ba? Abaylau kerek! Barynyz, ertengi saghat dәl segizde qaytadan osy oryngha dayyn bolasyz. Býgingidey emes, oilanghan jauapker týrinde dayyn bolasyz!

Kerimbek daghdarghan, oily jýzben ornynan ýnsiz kóterilip bara jatqanda basqa kezdegi sergek sabyryn da óz keskinine qatar syighyzyp әketti. Biraq qazaqtyn, tipti az últ ataulynyng bar taghdyryn myna zaman Jang qay shy ókimetine osynsha ittey baylap bergenin oilap, barynsha jany zapy, bezer bolyp shyqty.

Súraqshy men Mamozynyng búl iske әli de shynyraudan sanylau, jol izdeuleri kerek bolatyn. Kerimbekting Sherudegi kóp elge jәne anau eginshi dýngender siyaqty úiymshyl kýshke senimdi bedeli bar adam ekenin búlar erteden biledi.

Jiyrma ýili dýngender jaghy Kerimbek ýshin úiymdasyp izdenuge jaraydy. Mamozygha eregisip izdenedi. Polisiya mekemesi, tergeu júmysy óz isin bassyzdyqqa salsa, analarday úiymshyl dýngender ýiezdik ýkimetke, tipti, onan ary Qúljadaghy gýbernelik shtabqa deyin qytaydyng óz tilimen aryzdanyp iske kirise alady. Jylannyng ayaghyn kórgen ala túyaq súraqshy osyghan kelgende saqtyq oilaydy. Kerimbek shyghyp bara jatqanda ol osynday oilarmen toqyrap, auqym-syry kýrdeli qazaqtyng tu syrtynan oqty kózimen qadalyp otyryp qaldy.

* * *

Búl - Kýredegi az últqa qatigezdikpen aty shyqqan, әigili polisiya mekemesi. Súraqshy men Mamozy Kerimbekti bosatqan son, ózinshe tilmashty da shygharyp jiberdi... Ekeui jeke otyryp biraz sóilesip, jiti kýbirlesip kórdi. Búlardyng endigi sózderi baghanaghy aitqandarynday Aryppaygha qalay da «osynyng bәrin maghan agham Kerimbek istetti» degen qaghazdy jazdyru. Biraq osy oilaryna qazirshe birnәrse qayshy kelip túrdy. Súraqshy qúlaghyna ilingen, tergeu qaghazgha týsken úrlyq attar bar. Sony anyqtau qajet. Tergeushining dәl óz basy ýshin búl tústa, tipti, Kerimbekten góri Abdolla keneuli... Qazaqty birlep emes, ondap matap әkep súrau - iyisshil súraqshyny eshqashan zeriktirip, jalyqtyrghan emes. Ondayda bir súraqshy emes, osyndaghy polisiya bastyghynyng da qyby qanyp, erteli-kesh auzyna silekey-sólin jiyp, jaltaqtap qúlaq tigip otyrady. Odan da soqtalyraq dau janghyryqsa, uez basshylaryna deyin miyqtarynan belgi tanytyp, úrttary býlkildep, jan-jaghyna jiyirek qaranady. Qotan izdep, túmsyghyn alysqa shýiirgen bóridey, tau jaqqa qúlaqtaryn týrip, kýn búryn ish tartyp, jútqynyp qoyyp, shoqayyp qarap otyrghandar bar. Pәre ýddesine kelgende ómir býiiri shyqpaytyn, nazary ash súraqshygha Mamozy «Abdolla jayyn qozghamay-aq qoyayyq» dep aita alghan joq. Tegi, Abdollany joldassynghanda jyl on eki ay ishinde, әsirese, el salyghy kezinde ghana ony kóbirek tanyp, sonda ghana tabatyn úry qoyyn Mamozy bar. Al el basshysy Abdolla ózining «kýshi adal, sýti aram» ekenin tany túryp-aq, qanaghat etedi! Óz janynan suyrmay, oqpany tolmas. Mamozynyng býlkildegen úrtyna elden shengeldep asatqany medeu. Ana úrlyq attardy Abdollagha Mamozy ózi úrlattyrghanyn Aryppay bilmeydi dep kelgen. Mamozynyng endigi oiy boyynsha, tek qana sol syr ashylmasa, Abdolla arandasa, on jerden, jýz jerden aranday bersin. Sonymen býgingi is mәni «týiin-týiin» syryndy týbinde kelip shyn ashardyng kebi bolyp otyrghan. Bәrining de shyn syry ashylar kezi, merzimi jetkendey. Mamozy, tegi, zang isimen shyrmala beruden boyyn saqat ústaytyn. Zang joly kinәmshil. Búl kiyetin aqyret-kebin, aq dәkeni bashpayynan basyna deyin Abdolla kiyse býiiri býlk etpeydi. Súraqshy býgin keshtete Aryppaydy qasyna polisiyadan adam qosyp, Abdolla isi ýshin Sheruge attandyrudy oilaghan. At úrlyghy ras bolsa, Abdollany aidatyp keltirmek. Ol baghana onasha qalghanda Mamozygha:
- Bú júmys ýshin Aryppaydyng ózinen basqa keminde eki-ýsh poliysey shyghuy kerek, - degende, Mamozy ózining býgingi oilap otyrghan ishki tәsil-amalyn... qúpiya qoyyp:
- Búl - әste adam nanugha bolmaytyn qazaq! Atqa jaqsy jýretin úighyr poliyseylerden qosyp birge jiberu kerek! - dep aqyl qosqansydy...
Biraq sol Mamozy súraqshygha búlay sóilegenimen, ekinshi jaqtan dәl osy kýni tizgin úshymen Abdollagha bir jasyryn jansyzdy suyt habarshy etip jóneltip edi. Ózi úrlattyrghan eki attyng kózin joysyn degen.
Osy kýnning ertenine tanerteng keshegi qatal tapsyrma boyynsha qayta kep kirgen Kerimbekti tymyraya tomsyryp qarsy alghan súraqshy jauapkerge týsiniksiz halde sózdi qysqa qayyryp:
- Taghy eki kýn oilanasyz...- dep qaytardy. Kerimbek súraqshy aldynan ózin әldebir jat syrly nәrsege úryndyryp jibergeli otyr ma dep, senimsiz kýdik oilap shyqty.

«Oylanatyn» eki kýn keshe keshke Abdollagha attandyrylghan Aryppaydyng qaytyp keluine qaratylghan merzim ekenin bilgen joq. Kerimbekke tis-tyrnaghymen týgel qarsy. Kýre qaqpangha jalghyz ayaqtatyp әkep týsiretinin oilap seziktenedi.

Aytqanday, arada eki kýn ótkende Sheruding Abdolla aqalaqshasy da sarala qylyshty poliyseyler qorshauynda Kýrege jetkizildi. Óz qasyna ýsh poliysey ilestirgen Aryppay Kýreden әdeyi ymyrt ýiirile shyghyp, daqpyrttaryn bilgizbeu ýshin týnde jýrip, Sheru jerine kýn shygha ilingen. Sodan tura sәske kezinde Shyryshtyda jatqan Abdollanyng kóp jylqysyna jetken. Kýzgi qostyng basynda jylqyshylar men birge Abdollanyng ýlken balasy bet bitisi shombal, deneli, tompaq kóz jigit - Dәuletqan bar eken. Aryppaylar búl jerde taq uәdeleskendey bop, bir janjaldyng dәl ýstinen shyqty. Osynyng az aldynda jana ghana búl jerge keshe Mamozynyng jóneltken sәlemimen úrlyq attyng kózin joghaltu ýshin Abdollanyng shabarmany jetken-di. Qasynda Mamozy jibergen Hoyyldyr degen sibe bar. Mamozy sәlemimen aqyldasatyn Abdolla auylda joq bolyp, jylqygha habar kesh kelip tiygen. Sayramnyng Ybyrayymy deytin jelpildek shabarman Dәuletqangha qara buryl atty jana ústattyryp, qyl shylbyrmen endi noqtalatyp jatqan kezde bir jaghynan sap etip, at_iyesi Ály kep kiylikken... Qasynda әnegýni Aryppay qosyp ketken, Sheruding eng myqty jigitining biri - Nýsipbek bar... Ály oilap búl mandy neshe kýnnen beri kýzetip toruda jýrgen. Erte bastan oilap alghan amaldary boyynsha, say qosylghan eki jigit Abdollanyng jylqysynan úzap ketpey, osy mannan ang qaraghan kisi bop, Shyryshtynyng qalyng qoyan, týlkisine tazy qosyp jýrip alghan. Aryppay qara buryl atty ózge jerden emes, dәl Abdollanyng óz jylqysy ishinen ústatyp aldyratyn bolyp, Áliydi sol at әldeqalay bir jaqqa jýitkip, iz audaryp ketpeu ýshin osylaysha syrtynan baghyp ailaly saqtyq aityp qaldyrghan.

Sonymen qazir qasyndaghy ýsh poliyseymen sart etip Aryppay jetkende, shúbar sauyr at endi ghana kergilesken qyzu talas ýstinde eken.

Masqaranyng tiyegi biraq jerden aghytyldy. Bir-eki jylqyshysymen Dәuletqan atty shabarmangha zorlyqpen jetektetpek bolady. Ály men Nýsipbek baryn sala sybanyp, olardyng aldyn kes-kestep atty jibermeu qamynda. Poliyseyler taq osy janjalgha taqau bir salmaudyng astynan birden sau etip shygha kelgen qarsanda, Ály ker sholaq atyn qatty tebinip, talasyp kep shylbyrdy qiyp jibergen kez bolatyn. Jaz jarymynan beri qaray ýstine shybyn qonbay, turalap semirgen buryl at qúiryghyn tigip, arghy bir ózekke taman qúlaghan qalyng jylqygha qaray oiysyp bara jatty.

Dәuletqan men Ybyray shabarman at iyesi Áliyge kózbe-kóz zorlyq kórsete bastaghanmen, ýsti-basy sarala poliyseyler men Aryppaydy kórgende belge soqqanday amaldary qúryp, bozaryp-bozaryp túryp qalghan. Kýreden týn ortasynda qabynyp jetken Hoyyldyr da moynyna su kúiylghanday, kóz oty sónip, sostiyp qaldy. Aryppay múndaghy mәn-jaydy shala esty sala, qalghan sózde sharuasy bolmay, buryl attyng sonynan ketti. Joldaghy elden poliyseylerge aldyrghan qara shalma arqandy tolghap kep qyl moyyngha bir-aq soghyp, jylqygha baryp osqyrynyp qosylghan shúbar sauyr buyryldy bir demde qayta ústady. Úighyr-qytay poliyseyler ilezde ústalyp, óz aldaryna qaray jetektelgen at kele jatqanda, Aryppaydy jylqynyng pirindey kórgen bolu kerek. Súqsyrayghan jigitten kózderin almay, tanyrqay qarasyp qalghan.
Poliyseyler sol bette shyghysqa qaray birneshe qyrqany asyp kep Mýkeyden ózderine Abdollany qosyp alghan. Osy baghytpen endi taghy ýsh-tórt bel asyp týsip, týs aua Mazygha jetken. So boyda Ámenning týpki qorasynda qaranghy jerde jonyshqagha bógip, semirip túrghan «lonqa toryny» sheship alyp, bar jolaushy búl kýni Kerimbekting bir inisi Ahmadiyding aulyna qonghan-dy. Sonyng ertenine, keshegi kýni týs qayta sol top Kýrege de ilingen.

6

Qazir kýn týs bolyp qalsa da, súraqshy býgin Kerimbekti әli shaqyrtqan joq. Kerimbekter Kýrege kelgende osyndaghy bir úighyrdyng ýiine týsken-di. Sheruden birge kelgen tórt-bes kisining biri - balasy Maqsút bolatyn. Ol osynda kelgennen bergi birneshe kýn boyynda Qarymsaqtyng júmysymen ainalysuda. Ózi búnda elden Qarymsaqty aqtamaq bolghan kóp barmaqtar basylghan bir mol kuәli qaghaz jasap kelgen. «Qarymsaqqa tiyisushi Mamozynyng ózi. Elding qaraly jiynyna jazyqsyz adamyn baylap, masqaralap әkelushi, sol arqyly qazaqtyn, býkil bir halyqtyn, aryna, ruhyna jylan bolyp tiishi - Mamozy! Namysyna, janyna tii ghana emes, tipti ony el eken demey, soyyl kóterip asqyndap basynushy, býkil halqymyzdyng qasiyetin ayaqqa basyp, ar-újdanyna soqtyghushy - Mamozy! Janjaldyng nege shyqqanyn kórgen, ishinde bolghan jiyrma ýy dýngen diqandary da osynyng ras ekendigine quattap qoldaryn qoyady. Betpe-bet, kózbe-kóz, anyq tabandy aighaq-kuә da bolady. Tayaqty aldymen jeushi Qarymsaqtyng ózi kýtpegen janjalgha eriksiz týrde kiylikkenin dәleldeydi. Sonymen birge anyq shyndyghyna kelgende janjal shygharushy býlikshi Mamozynyng ózi bolghanyn da jasyrmaymyz». Osynday qyryq-elu adamnyng mór, sausaqtary basylghan qyzyl ala qaghaz polisiya mekemesi - Jyng sa jýiding bas jýy janyna*. Sol qaghazyn Maqsút polisiya bastyghyna kelgen kýnning erteninde engizgen. Sonan beri ol jayly nendey habar bolmaghyn bilu ýshin, mekemege kýnde baryp asygha kýtumen qúlaq týrip jýrgen-di

1 Jýy jang - bastyq.

Osynda bastyqtyng orynbasary Ábdireyim degen úighyr bar. Kýre uezdik ýkimetining әkimi Ma shyanigon polisiya mekemesine az últ adamynan qaytkende de óz tilin biletin bireu kerek bolghandyqtan, orynbasar fu jýy jang etip, osy Ábdireyimdi otyrghyzghan. Maqsút býgin sol adamnan Qarymsaqqa dýre soghylghanyn estip qaytty...
Ábdireyimge osydan eki kýn búryn Kerimbek te jay-japsaryn aita kirip, jolyghyn shyqqan. Anyghyna kóshkende, búl adamnyng Kerimbekpen ishtey jaqsy tanys, pikirlestigi bar-dy... Sopaq betine, әsirese iyek sýmegi ynyrshaqtyng basynday sorayyp, erekshe bitken bet, múrnynyng barlyghynda sheshekten qalghan qorasan izi bar, qarashúbar Ábdireyim teginde, ishti, pikirli adam. Ol Kerimbekting júmysyn asa siyrek, mәndi adamda ghana kezdesetin shynayy, zeyindi úqyppen tyndap kelip:
- Búl, Aryppay ininizding ózi istegen is ekenine osyndaghy qytay adamdarynyng da kózderi jetip otyruy mýmkin. Búlardyng auruy aitpasa da belgili emes pe! - dey otyryp:
- Qisyny qalay keler eken, isting sәti patshany da janyldyrady, deushi edi ghoy, kóreyik!..- dep, әldebir shara oilaghanday pishinde qalyp edi. Oi-óre jaghynan barlyq uaqytta júbatarlyq sóz tauyp aitqanyna Kerimbek úighyr joldasyna qanaghattanyp jýretin.

Ábdireyim búl oryngha negizinde әskery qyzmette tómendetilip kelgen, gomindang ókimetining qysymymen yghysqan adam bolatyn. Qúlja «Bilim júrtyn», odan aghartushylyq qyzmetkerin dayyndap shygharatyn Ýrimjidegi «Últtar darylpúny» deytin peduchiliysheni bitirip, sonan song sol qaladaghy ofiyserler dayarlaytyn әskery mektep - Júng guan sho shauda2 oqyghan úighyrdyng alghashqy ziyaly azamatynyng bireui edi. Búryn Qúljadaghy gýbernelik ýkimetting әskery kapitany bolghan. Sonan byltyr Shynjang ólkesine tútas әigili bolghan, 1942 jyly az últtan shyqqan ýkimet basshylary - Qojaniyaz-qajym men Dәuletkeldining kózin joyghanda, osy az últtyng ózge qyzmetkerlerindey búny da qyzmette qúldyratyp, osyndaghy Kýre ýiezdik ýkimetining qol astyna shegelep jiberip bergen. Al ýiezdik ýkimet bolsa, ony jәne bir basqysh syrghytyp, polisiyagha qyzmetke tabystap әmir etken. Kerimbek búl adammen sol byltyrghy jyldan beri astyrtyn tanys... Sodan tartyp ekeui keyde onasha, jasyryn sóilesip qalyp ta jýrgen...

2 Júng guan sho shau - әskery mektep.

Qarymsaqtyng jalanash arqasynan dýre soghylyp, ornyna sýirep aparyp tastalghanyn Maqsútqa jana óz bólmesinde otyryp osy Ábdireyim bildirdi. «Auzyna uaqyp bol» degen qabaqpen qúpiyalap aitqan. Sony estip shyqqan Maqsút at ýstinde ózining bet aldy bolghan ontýstik jaqqa, shyghan alysta múnartqan, týiemoynaqtaghan, órkesh-órkesh biyik taugha kóz tastap, bir enjar jýzben kele jatty. Týstik bette, sonau kóz úshynan Ile ózenining arghy jaghyndaghy Tәnirtau jotalary kózge asqaqtap shalynady. Kórgen týs múnarynday elbiregen kógiljim, nәzik perdemen kóz taldyrady. Biraq auyr oigha qamalghan jas jigit búl mezette ózining anyq qayda kóz salyp, neni kórip kele jatqanyn da angharghan joq edi.

Attan túiyq jýzben kelip týsken jigit úighyr qorasynda baghylyp túrghan tórt-bes attyng qataryna úzyn bauyr, sýmbi kerdi qoya salyp, biyik lapasty aq ýiding esiginen kirdi.
Qonaq bólmede ýsh-tórt kisi bar. Qazir búl ýide kýndegi belgili adamdardan ózge Sheruding «Qúlayghyr» atanghan kisisi otyr eken. Tuystyghy Kerimbekpen Sherude arghy týpten qosylatyn Biyeke, Bitik deytin atanyng balalary. Qúlayghyr osynda abaqtydan, qamaudan shyghyp otyr. Ýsh ailyq tútqynnan osy býgin ghana bosatylyp shygharylghan. Búnyng óz aty Ilebay. Biraq búl adam el ishindegi keybir әreketterimen ózine «Qúlayghyr» esimin tanyp alghan... Qaulaghan qalyng qúla jiyren múrty sabauday qyzyl sary adam biraz ashandap, týsi de bozghyl tartyp qalypty. Týski dastarqan ayaqtalyp qalghan eken. Ýi-ishi bir jaydy sóilesip otyrghan kórinedi. Qúlayghyr óz әngimesi ýstinde shay qúighan úighyr әielge kóz salyp qoyady... Kishileu aq samauyryn jarqyrap túr. Shay qúiyp, shanshylyp otyrghan ýlken qara kózdi, altyn tisti, jýzik, syrghalarynyng jaqút kózi bar aq әiel jas, әdemi. Ol Qúlayghyrdyng búghan kóbirek qaray bergenin týisinip, qymsynynqyrap otyrghan syqyldy. Mynau sabalaq sary, anayy qazaqtan ap-ashyq qysylyp otyrghany bayqalghanday.

El ishinde Qúlayghyrdyng osy tәrizdes, әielge kóz salghyshtyghyna baylanysty әldebir osaldyqtaryna oray, qonyraulatyp sonynan erip birtalay ósek-laqaptar jýretini bar. Ár kezde basynan bir odaghay úrynshaqtyqty ótkizip, óz istegenine sonyra baryp bir-aq ókinip, oilanatyn batyr-shalys minezi bolushy edi. Qúlayghyrdyng bir ólenshi kelini aitypty deytin, saltta joq, sәtsiz daqpyrtqa úshyratatyn sóz bar. Sonday bir janghyryqtyng boluy anyq. Álgi kelin syghyr:

«Kóilek alyp bir mata,
Qaraghym dep ýn qata,
Ýzdigip ólgir qaynagha,
Jetip keldi el jata».

- depti deushi edi. Ony el ishining qalpaqty shekege kiyip, sóz qughan, qyljaqqoy jigitteri taghy neshe qúbyltyp:

«Kóilek alyp bir mata,
«Kelinjan!» - dep til qata.
Jýzing kýigir qaynata -
Qúshaqqa aldy el jata!» -

depti, desip te búlang oinatatyn.

Al «Qúlayghyr» atty odan da búryn alghan Ilebaydyng abaqtygha jatuy bir oqys jaydan tuady. Byltyr jazda Qúlayghyr teri-tersek saudalap Qúljagha baryp qaytady. Jolda Bayanday degen jerden ótip, beri elsizge taman shyqqanda, astyndaghy aty art jaqtan bir dybys sezip, elendey bastaydy. Qúlayghyr artyna búrylyp qarasa, múnan edәuir keyindeu jerde kele jatqan bir jýrisi qatty jalghyz attyny kóredi. Úzaq jolgha, kýn shilingir shaqta, shoqyraqpen kele jatqan, búl qanday toghyshar keshe neme?! - dep taghy bir qaraghansha, әlgi atty Qúlayghyrdyng sonynan empendep jetip te qalady. Moynyna keskek baylaghanday shoshaytyp myltyq asqan qytay sherik eken. Áne-mine degenshe qopaq-qopaq etip, erini kezerip, búnyng qasyna jetedi. Ishinen bir búzyq pighylgha ketken Qúlayghyr onymen qatarlasyp jiberip, әlgining qasynan qalmay, bú da tekirekke basady. Sherikting bet alysy Kýre ekeni belgili. Eki ara әli úzaq, elsiz... Qúlayghyrdyng peyili ashyq búzylyp, sherikting moynyndaghy su jana, әdemi, sary auyz myltyqqa kónili ketedi.

Ekeui bir-birine ýn qatysyp, tyrs etpegen mylqau qalyppen, tek aralaryn alshaqtau salyp, mylqiyp alyp jortysyp otyrady. Bir-birine tek ara-túra ýdireyip, ospaqty jýzben qarasyp qoyady. Bar bolghany sol. Bir kezde ekeui joldy kesip aqqan kishkene sugha kezigedi. Sherik astyndaghy jalyn qúnansha kýzep tastaghan ýlken boz attyng terlep tanau qaghyp kele jatqanynda sharuasy bolmay suarugha ainaldy. Qúlayghyr mynaday malghún múndargha isharat etip, óz auzy men attyng auzyr qolymen ymdap «auyzdyghyn al» dep momaqan ghana belgi beredi. Biraq sherik ony istemeydi. Qayta boy tartynqyray, syr bergisi kelmegendey týsin suytady. Qúlayghyr endi óz atyn suarghysy kelgen adamday juas qana, montany qimylmen atyn jay tebinip, anaumen qatarlasa beredi. Sol momyn qozghalyspen tap qasyna janasalap alyp, sherikting betine kózin ejireyte, baghjiyp qaray qoyady. Jyn úrghan adamday baqshiya qalumen birge mol saqalyn da selkildetip, qozghaq qaqtyrady. Dýrdik erni anyzaqqa kebersigen shedirek sherik mynaday bәleden sәl sekemdenip: .
- Sa?! Sa?!1 - dep aibarlana bastaydy. Qúlayghyrdyng kýtkeni de, dәl osynday bir almaghayyp, aralyq sәt tudyru bolghan. Sol sekundta qoldy sherikting jauyrynynan asyra myltyqqa bir-aq sap etkizedi. Bolghany sol-aq, endi ony attan audararday etip qanbaqtay júla enkeytip, bylghary bauly altyatardy moynynan júlqy tartyp, sypyryp alady. Sol sәt atyn da tebine qamshy basady. Sherik jaryqshaq ýnmen bajyldap sonynan týse quady. Birdene dep jaghy sembey, baqyryp shapqanda, Qúlayghyr sherikting bir atqa myqty әsker ekenin birden sezedi. Sol ýshin joldy tastap, ong jaqtaghy bókter taugha qaray qighashtap salady. Kózge týsiretin keruen joldan eriksiz tayqyp qashady. Bir әredikte Qúlayghyr myltyqtyng oqtauly ekenin bayqap alady. Búndaydyng altyatar ekenin de Qúlayghyr el ishine barghan sherikterding ýre shyqqan itterdi tyraqaylatyp qualap atyp jýrgenderinen bilushi edi. Jolgha jaqyn adyrqaydyng bir jyrasyna ilinip qalghan ol at basyn endi qalt búryp toqtay qalady da, entelep kele jatqan sherikke myltyqty kezey beredi. Baghanadan aighayyn toqtatpay, damylsyz bajyldap kele jatqan sherik atyn qayta búrghansha myltyq ta shanq ete týsken.

1 Sa? Sa? - Ne? Ne? (qytaysha).

IYә, biraq Qúlayghyr ony dәldep atpaghan-dy. Tek, qútylyp ketudi kózdegen. Sonymen arada bir jyl ótkende, oida joqta biyl sonyng әldeqalay sybysy shyghyp, Qúlayghyr aqyry baryp tútqyndalyp edi. Ol sherikten qútylyp alghan son, Kýre manymen jýrmey, elge Sarbúlaqtyng jonyn basyp jetken. Biraq sóitkenmen, jolda shekpenge orap bóktergen myltyghymen, jýrisining suyqtyghynan ózining bir sezikti kózge úshyraghanyn sezip qalghan-dy. Kýre el-elge qatang jarlyq shygharyp, ru-rudyng basshysy degen adamdaryn Kýrege dereu jinap, sol isti kóz qúnynday joqtaghan. Sonda Sarbúlaqtaghy Torghay ruynyng bir adamy Qúlayghyrdyng týs-týrin, mingen at, jýrgen jýris mejesin shólkemdep qaghazgha múqiyat týsirtken eken. Endi múnday adam qayda bar dep sýrgin salyp, yrghap izdestirgende, eng aqyry, sóz Sherudegi Qúlayghyrgha kelip tirelgen. Alghashynda sybyr bolyp bastalghanymen, bú shyqqan sybystyng týri jaman kóringen son, Qúlayghyr bar syrdy jasyrmastan Kerimbekke aityp, aqyldasypty desken. Sonymen myltyqty da aqyry Kerimbekke tyqqyzghan. Sonyng artynan ile-shala Qúlayghyr Kýrege shaqyryldy. Bir tәuir jeri, búl uaqytta bayaghy myltyqtan aiyrylghan sherikting óz kózi joq bolatyn. Ýiezdik ýkimetting qaharly әkimi Ma shyanigon polkovnik oghan tabanda ólim jazasyn qúshtyryp, tergeu jýrgizip otyrghan bólmening tap ózinde óz qolymen auyzdan atqan. Al anau Qúlayghyrdy jolda kórgen, onyng sezikti jolaushy ekenine kuә bolghan Torghay ruynyng adamy Múqiybek degenge Kerimbek tizgin úshynan bir bedeldi kisi shaptyrdy, «óz sýiegin dúshpangha Qúrban ghyp baylap bermesin» dep, dúghay-dúghay sәlem joldaghan. Jәne sonymen qabat Qúlayghyrdy aqtaytyn kep qaghaz Sheru elinen aghylyp kelip týsip jattghy. «Kúlayghyr degen Sheru Qúljadan kele jatqan sherikting qaruyn tartyp almaq týgil, sol Qúlja qalasynyng ózin әli kórmegen adam. Ómirinde Qúljagha barghan emes» deushilerding toghytqan kuәlik dәleldemeleri. Búl da, әriyne, Kerimbekting sәlemimen istelgen.

Múnyng ýstine Kýrege janaghy Múhiybek shaqyrtyla kelgende, «mening kórgenim búl adam emes» degen. IYә, biraq sóitkenmen Múqiybekting búrynghy jazdyrghan qaghazyna Qúlayghyrdyng týs-týrin kóp salystyryp, Kýre endi sol kuәgerding ózine de jaqsy sene almaghanday bolghan. Kózildirikti súraqshy qaghazgha bir, Qúlayghyrgha bir, Múqiybekke bir qadalghan. Sonymen taban ýsh ay ústap, Qúlayghyrdy qinap súraghan. Qúlayghyr bolsa, qansha qorlyq kórse de, aqbezer de - kókbezer bop tanudan janylmaghan. Múnymen ketse, kelmeske ketetindikten, ólsem qinaudan óleyin degen. Maqsút kelgende Qúlayghyr Kerimbekke ózining kórgen kóp jәbir-japasyn shaghyp otyr eken.

...- Myna basynyzdan qyrsau shenber salyp, samay túsynnan búrap qysqanda, eki kóziniz úyasynan sharaday bolyp oinap shyghyp ketedi eken. Ekinshi joly, kórgen jerden basyna salmay jatyp-aq bezek qaghasyn. Imanyndy ýiire beresin. Mine, tura myna tyrnaqtyng kóbesine qúlyndaghy dausyndy shygharyp otyryp tyghatyn úshy qandauyrday qylpyghan júqa, jinishke qamys shabaqshalary bolady. Sol shabaqshany tyrnaghynnyng astyn soyyp túryp tyqqan son, o dýniyede janyndy qúday qinaghyr, kәitedi demeysing be? Álgi qamystyng bergi jaq basynan ot tamyzady eken! Ot tiyse beri qaray ózi shytyrlap jana beretin may singen qarghys atqyr bolady eken. Sol jaqyndap janyp, qara tyrnaghyna taman jyljyghanda janyndy qoyargha jer tappay, tura óldim dep, ógizdey ókirip jiberedi ekensin! Búryn dәmin bir tatqan bolsan, esikten alyp kirip kele jatqanyn kózing kórgennen-aq enkildep ýning qalay shyghyp ketkenin ózing de andamay qalasyn. Onymen bite me?

Ortasy ózek bir kisilik quys temir tósekke tas qyp shalqannan tanyp tastap, ýrpinizden jýgirtetin qaraqúsy bar shiydi әpkele jatqan da, óz-ózinnen oho-holap bozday bastaysyn! Qastan shyqpaghyr-ay, qúlynday shynghyrtyp, - әlgini boylatyp salghanda shanyshqan ashuy tas tóbennen, miynnan shyghyp, shynghyrghan ýning taq qúdaygha jetedi!

Ony bir kórsen, ózine-ózin-aq tez ólim tiley bastaydy ekensin. Qoy! Qoy! Auyzgha alma deymin! Mýttemge atama, qara kәpirdi! - dep, Qúlayghyr sózin ayaqtata kep, jaghasyn qos qoldap basty.

Kerimbek búl sózderdi tanyrqamay, tomagha-túiyq otyryp tyndady. Ynta berip, tang kórgisi kelmeytini bayqalady... Tek, sol estigenderining shamyrqandyruymen óz ishindegi auyr oiy qozghalyp, «myna jatyp qalghandar ne bolar eken?» dep qamaugha týsken ózining anyq janashyr kónildesi Qarymsaqtyng jayyn tesile oilap eske aldy. Oiyndaghy jalghyz ol da emes, ózine tanylghan jalalardan aqtala ma joq pa?! Eger onyng bәri moynyna zorlyqpen artylsa, aldynghylar kiygen kebenekti jazbay ózining de kiyetinin úghynady. Qúlayghyrdyng renishine basu aityp:
- Kebin kiymey, kebenek kiygen ekensinder, kelding ghoy?! Ylayym, týbi qayyr bolghay! - dedi. Qúlayghyrgha egjey-tegjeyli oimen kónil bóle kóz salyp, biraz otyrdy.
Ýy ishinde búl otyrghandardan ózge Kerimbekting Ahmady degen zәngi inisi bar bolatyn. Orta jasqa kelgen, salqyn oty bar, saryqonyr kózi boljamdy qabaq astynan bayyppen qaraytyn, kóbinese ýnsizdeu jýretin adam. Jәne búlardan basqa janashyr, jaqyn degennen Mamyrbek deytin jiyen jigit bar.
Kerimbek Maqsútqa mol keudesimen endi búrylyp:
- IYә, ne habar bar? - dep daghdaryp súrady. Búl otyrghandar ortasynda neshe kýnnen bergi sózding bәri kóbine osynday, qysqa jәne múny aralas bolushy edi. Aqyl, taghattan góri, ish jighyzghan kýdik, ýrey kóp. Tyrs etken dybysqa barlyghy da eleng etkendey.

Neshe kýnder boyynda keskininen bir qalypty týnerinki oy belgisi kórinip, nege bolsa da sabyrly sanamen kónip bekingen Kerimbek, oiy auyr, el-júrtqa abyroy, bedeli osy minezdiliginen kórinetin kisi.

Sol minezine tәn barsha tilek-talaby da, el aldynda onyng eskeriluge layyq birden-bir orny, bedel-salmaghy bolyp bilinetin. Sony, әsirese, myna otyrghandarday bala bauyr aghayyn bolsa, ózgeden góri de anaghúrly jaqyn úghyp baghalaydy. Osynday әkesining súraghyna Maqsút sәl ýndenkiremey tosylyp otyryp, Ábdireyimnen estigen jaysyz habardy bildirdi.
- Ne habar bolsyn!.. Qarymsaqty dýrege jyghyp, ornyna sýirep aparyp tastaghanyn estip qayttym! - Búl sózge birden eshkim jauap qatpady. Kerimbek bir nәrse aitpay jatyp ýn shygharugha ózgeler batpasa da:
- Jigit Áziretәlining qylyshyna ózi úshyraydy, - degen ghoy. Qarymsaq pen Aryppay - eki erdin, ekeuining de ózderi tilep kep kirip otyrghan jeri ghoy, - dep, búl sózge Mamyrbek aralasty. Ózi Maqsútpen qúrby bolsa da, sózdi súnghyla ýlkendershe qozghady:
- Endi ókinip, kýiingenmen is bitip, iyne shanshyldy. Endigi sóz - dostyqqa tendik kerek. Qarymsaqqa batqan tayaq dәl sonday bop óz etimizge batatyn kónilmen úghayyq. Qalghan әngime, sóz sonyng júmysyna kýsh salyp baghu. Er keregine jararlyq jýrek joly keng aghayyn ekenin ózge kýn emes, osyndayda bileyik.
Sózin Maqsútqa qarap aitqan Mamyrbek qabaghy týksireygen, ýsh jaghy iyirilgen qonqaq túmsyqty, bir kórgennen esten ketpestey oqshau núsqasy bar jas. Auyl ózin jas kýninen Mamyrtay deushi edi. Maqsút sol әdetpen ýlkenderge aqyl salghanday:
- Biz Mamyrtay ekeumiz býgin bastyqqa taghy kireyik. Ánegýngi aryzgha ne jauap bolatynyn bilip shyghayyq, ne dese de úghayyq, - dedi. Ózi ornynan tez kóterilip túra bergen. Dәl osy uaqytta syrttan dabyrlay, qatqyl sóilep kep, eki poliysey esikten kirdi. Salaqtaghan qayqy qylyshy bar tymyrayghan poliyseylerdi ayaq astynan kórgende, júrttyng bәri de sasyp qaldy. Ásirese Qúlayghyr kirerge tesik tappaghanday. Olar qazaqsha baldyr tilmen Kerimbekke:
- Sen súraqshygha jýredi! - dep esikten kire әmir ete búiyrdy. Ýidegiler ýnsiz qimyldasyp, Qúlayghyrdan ózgesi tegis túryp kiyine bastady. Ahmady kózi oidan bosamay, bir sәtte jýdegendey bolsa da, Kerimbekting búnday shaqta eshkimge aitar júbatu sózi, aitqyzary da bolmaushy edi. Qayyspaghan, qayta shiryghyp órlegendey keskini bolatyn. Senetini - qysym, zәbir kórumen kele jatqan órshil jýrekting zorlyqqa kónbes, ishki quaty siyaqtanatyn.

Súraqshy Kerimbekti belgili qylmystargha qalay da moyyndatu ýshin bir talay aila-sharghy oilastyrghan tәrizdi... Ol ýshin Aryppaydy jyqpay bolmaydy. Kerimbekting inisin búlar jay ghana eser, alabýlik dep bilmeydi. Ony ózge qazaqpen salghastyrmay, basqa kózben qarau keregin polisiya qauymy endi úqqan. Kýnning kýninde qolyna týssen, basyndy ongha qaratpay kesetin «osy» dep biledi. Sonday Aryppaydy býgin tanerteng súraqqa taghy әkelgen. Mamozy búl joly da úrlanghan mal iyesi retinde kózi aqshiyp súraqtyng ishinde otyrdy. Aryppaydyng Abdollany әkeltui Mamozynyng odan sayyn qanyn qaynatqan. Ol ózi jibergen Hoyyldyrdyng kózge týsip qalghanyn, úrlyq attardyng Abdollamen birge keltirilgenin әli bilmeydi.

Áneugýni Aryppay súraqshygha Abdolladaghy attardy alghash baulap aitqanda Mamozyny әdeyi sózge qospaghan. Sol sebepten mandayy tayqighan Mamozy eki attyng kózin búlardan búryn qúrtamyn dep, sol oiyna senip maldanghan. At qúrysa «jalghan jala japqany ýshin» Aryppaydyng óz kózin de birge qúrttyrarmyn dep órisin kenge salghan. Qazir endi ózi qansha myghym siyaqty kóringenmen, Mamozynyng bir nәrseden qatty kýdiktenip jýrgeni anyq. Eti ashynghan Abdolla shyntuayttap, qyzba tabangha kelgende, yza dolyqpen bar syrdy ashyp aityp jiberse, ol bir duan elding ýlken qyzmetkeri Mamozy ýshin ólimmen ten. «Úrlyqqa, paraqorlyqqa asa qatal qarau» dep shygharyp qoyghan ýkimetting zany bar. Biyl 1943 jyldyng jazynda Shynjang ókimetining bas shtabyn biyleuden bas tartqan Shyng shy say ózi ketkenmen, onyng taghyna qonghan U-jyn-shyng sol Shyng shy sayding әigili alty jarlyghyn myqty múrager retinde myzghytpay, tiktep otyrghan adam.

Eger janaghyday bop, Abdolla belgili eki atty ózine Mamozy aldyrtqanyn ashsa, onda sol Mamozymen bolatyn tartysta múnan bylay bir jola betti ashyqqa salady. Qarymsaq turaly bar kinәni Mamozygha artyp bel buyp, bet taqasqan kuә bolady degen sóz. Súraqshy aldynda Mamozynyng shynayy qas adamy Qarymsaqty aqtaydy. Onda at iyesi - Áliyding de isi Mamozymen bolady. Mine osy siyaqty ker tolghaqtarmen, kene bughanday buylghan Mamozynyng bar mazasyz yzasy qara búlttay týiilip kep qazir kóz aldyndaghy Kerimbek pen Aryppaydyng basyna kóshken. Kerimbekten ala almaghan óshi bolsa ony da osy arqyly sheshpek. Aryppaydy súraqqa keltirer aldynda Mamozy óz tarabynan taghy bir oqighany súraqshygha kóldeneng aryz etken.

...Osydan ýsh jyl búryn Mamozy qartayghan әkesi - Madanzyny bir jaz Sheruding jaylauyna shygharghan. Qymyz iship, jaylau jaylap qaytu ýshin jiberilgen shal-kempirge Mamozy ózining eki-ýsh kishkene balasyn da qosqan. Mamozymen arazdyghy sol tústa bastalghan Aryppay sonda taghy bir oghash is istegen. Mamozynyng әkesi bayaghyda shapanyn iyghyna salyp, jalghyz tayaghymen kelgen Madanzy búl uaqytta Mamozyday balasynyng bektigin paydalanyp ainala manyna, jalshy-malaylaryna óte tynyshsyz bola bastaghan. Jyldan-jylgha manayyna qataldyq kórsetip, kórshi-qonsygha әkim ghyla sóilegish, mazasyz, kók aiyl shal bolyp alghan. Birde ol keyin Sheruge kóshken eginshi dýngenderding birining ýiindegi jalghyz tәuir kilemge kózi týsedi. Sol dýngen - Mamozynyng óz malayy eken. «Eginnen jaqsy ónim almadyn. Kýsh-kóligimning mayyn ziyanyna ketirdin» dep, Madanzy býlik shygharyp, sonyng bodauyna ózi qyzyqqan kilemin tartyp alady. Aryppaydyng joldasy - Ály sol kilemdi Madanzy jaylaudyng jayly týninde, dalada jatqanda astyna tóseytinin kórgen. Eki jigit keshki mezgilde sol tústan ótip bara jatyp, oiynda eshnәrse joq Aryppaygha Ály kilem jayyn sóz etken. Mamozyny qaytsem múqatamyn dep jýrgen Aryppaygha joldasy Áliyding búl sózi ep keledi. Aryppay sol kýnning týninde-aq maldy auyldyng iyis-qonysynan aulaq qonghan jotadaghy jalghyz qos - Madanzygha jetedi. Aytqanday-aq, Madanzy tósekti qostyng aldyna, әdemi kók jazangha saldyrtypty. IYti joq ýige Aryppay atyn taqau kep baylap, ayaghyn mysyqtay basyp jetkende, shal úzyn aq saqaly ay sәulesimen kýmistey jarqyrap, shalqasynan qatty úiyqtap jatqan eken. Qoryldap, qalyng úiqygha ketipti. Madanzynyng keyingi alghan jastau qytay qatyny da rahat úiqy әueninde siyaqty. Balalardy eki ortalaryna alyn jatypty. Aryppay basbaghyp kilemdi kórip alghan son, ayaghynyng úshynan basyp shylbyryn sheship әkep kilemning bir jadaghay búryshyna shalyp baylaydy. Sonan song sulyghynan saq ústap, atty jetektep keledi de, shylbyrdy taqymgha basyp eniske qaray tebinip, shu dep úra jóneledi. Shyrt úiqy ýstinde jatqan oryndarynan aqtaryla tógilgen nemereler men shal-kempir, tipti ózderine ne bolghanyn da úgha almay, esterinen tana, úlar-shu bolyp qalady. Qytay әiel talyp týsip kópke deyin esin jiya almaydy. Keyin sol әngime taghy birtalay dau bolyp, Mamozy «múny Aryppaydan basqa eshkim istegen joq, inisine Kerimbek istetip otyr» dep aryzdanady. Kýre polisiyasy tótenshe búiryq jazyp, Mamozyny qoldap, ayaghy jәne úlghayyp bara jatqan son, Ály «ony isteushi men» dep qarsy daugha shyghyp, sóz betin búryp әketedi. Biraq sonyng kegi Mamozy keudesinen әli óshken emes-ti. Biylghy jylda qiisyz kelip Aryppaydyng atyn audaryp әketude de Mamozy sonday qym-qighash óshtikten bir sәt arylmaghan.

Aryppay súraqqa otyrghyzylar aldynda súraqshygha býgingi Mamozy aryz etken eskertpe sóz osy edi. Osy isti kezinde ózi tergegen súraqshy Mamozy esine týsirmese de, Sheru ruymen bolghan dau-damaylar shylbyr shyjymyna deyin búnyng zerdesinde jatqan.

(jalghasy bar)
Abai.kz