Tarihy miniatura

1925 jyldyng jazghy aptap qayta bastaghan kýnderining birinde, Qazaqstannyng jana astanasy Qyzylorda qalasyndaghy Engelis kóshesinen oryn tepken «Ararat» restoranyna europasha kiyingen eki jas jigit keldi. Jeke bólme alyp otyrdy. Búlar Qazaq Respublikasy Aghartu  halkomatynyng jauapty qyzmetkerleri edi. Biri – halyq komissary Smaghúl Sәduaqasov, ekinshisi halkomattyng jauapty qyzmetkeri Dinshe Ádilov bolatyn. Qyzmet uaqyty ayaqtalghannan biraz uaqyt ótkennen keyin ekeui komissariattan birge shyghyp, aqyryn ayanmen osynda kelip jayghasqan. Jolshybay da, myna sóilesip-súhbattasugha qolayly onasha bólmege orynyghyp bolghansha da olar biraz uaqyt әlginde ghana kensede shúghyldanghan sharualarynyng jay-kýiin tilge tiyek etip otyrdy. Respublikanyng bes jyldyghyn layyqty atap ótu mәselesi kýn tәrtibine shyqqan-tyn, Smaghúl sonyng jay-japsaryn sóz etti. Mereytoylyq jinalysty dayyndau mәseleleri ýkimet nazarynda, eskeriluge tiyis jәitter shash-etekten... Áygili paluanymyz Qajymúqandy ardaqtau sharasyn bes jyldyq merekege oraylastyryp oidaghyday ótkizu ýshin ýkimet Orynbordan kóshpeli sirk shatyryn alghyzbaq...  Dinshe de әl-qadarynsha birdeneler jasap jatyr: Smaghúl issaparda jýrgen shaqta onyng qolymen jer-jerge jedelhattar joldaghan-tyn, key aimaqtan ong jauap ta kelip qalghan, solardyng jayyn aitty.  Izdeu salghan ónerpazdardy jinap ala alsa, qazan aiynyng basynan qalada merekelik duman jasau ynghayy kórinip túrghanyn әngimeledi. Sodan song solardyng kýshimen kóktemgi sezding qararynda kózdelgen, osy otyrghan komissar Smaghúl Sәduaqasov bop, ólkekekomdaghy jauapty hatshynyng orynbasary Oraz Jandosov bop keyingi kezde kýlli kózi ashyq azamattyng auzynan týspey jýrgen maqsat oryndalyp qalar. IYә, qazaq  teatryn jasaugha mýddeli qyzmetkerler men ónerpazdardyng barshasy bilek sybanyp kiriseri haq... Solardy tilge tiyek ete otyryp, olar dayashygha tapsyrystaryn berdi. Soghan song әngime-dýken taqyryby auysty...

Dinshe (Dinmúhamed, Múqysh) Ádilov 1928 jylghy jeltoqsanda OGPU tergeushisine: «Qojanov Ólkekomnyng ekinshi hatshysy bop túrghan kezde Sәduaqasov Buro mýshesi, sonymen birge Aghartu halkomy (Narkompros) edi. Qazaq qyzmetkerleri arasynda  Sәduaqasov pen Qojanov (Sadvokasov y Hodjanov) respublika basshylyghyndaghy eki eren túlgha («predstavlyait iz sebya dvuh kitov») degen pikir bar bolatyn (osy azamattardyng «Qazaqstandy is jýzinde basqaryp túrghanyn» bertinde ózining әigili «Ómir mektebinde» Sәbit Múqanov ta jazghan – B.Q.). Men ekeuin de jaqsy tanityn edim», – dep әngimeledi. Ol rasymen de birimen Ombydaghy oqushy jastardyng patsha zamanynda úiysyp, eleuli júmys atqarghan mәdeni-aghartu jәne sayasy ýiirmesi syndy «Birlik tuy» úiymynda, ekinshisimen Sovettik Týrkistannyng astanasy Tashkenttegi peduchiliyshe qabyrghasynda  tanysyp, ruhany túrghyda dostasyp-tuysyp ketken. Eki ólkege jarylghan qazaq eli aqyry bir shanyraq astyna jiylyp, astana 1925 jyly Orynbordan Aqmeshit-Qyzylordagha kóship kelgende, sonda ótken Sovetter sezine Shymkentten kelip qatysqan Dinshe biraz ýzilisten keyin ekeuin de qayta kórdi, respublika biyligi basynda qyzmet atqaryp jýrgen osy eki qayratker jayyndaghy delegattardyng biyik pikirlerin estidi. Olar, әsirese syrttarynan «alashordashylar», «últshyldar» dep tanbalanatyn kisiler búlardy iri qyzmetkerler, «qazaq sovet sayasatyndaghy kitter» dep baghalaytyn. Mine, osy «eki kittin» ara qatynasy sol 1925 jyldyng orta shamasynda mýldem nasharlap ketken edi.  «Bir kýni, esimde, – dedi Ádilov tergeushige,– Qojanov maghan  Sәduaqasovpen sóilesip, pikirin súrap biludi tapsyrdy».

Ýiine emin-erkin kirip-shyghyp jýretin, tashkenttik kezennen bauyrynday bop ketken Dinshege 1925 jylghy jaz sonyna qaray Súltanbek Qojanovtyng múnday ótinish-tapsyrma beruinde eleuli sebep bar bolatyn. Ol Týrkistan Respublikasy basshylarynyng biri әri Orta Aziyada jýrgizilgen últtyq-memlekettik mejeleuding bel ortasynda qyzmet atqarghan qayratker retinde, nauqan barysynda tughan súraqtargha oray arakidik Qazaq Respublikasynyng astanasy Orynborgha Tashkentten kelip-ketip jýrgen.  Múndaghy ahualdy, orynborlyq qyzmetkerlerding birqataryn tikeley biletin, respublika basshylarynyng keybirimen belgili dәrejede aralasyp túrghan. Mejelep-jikteu nauqany dóngelenip, Orta Aziyadaghy qazaqtar mekendeytin oblystar Orynbor biyligine qaratylatyny anyqqa ainalghanda, Bas hatshygha Tashkentten arnayy hat ta jazghan. Eski Qazaqstannyng jauapty qyzmetkerleri haqynda óz týigenderin bayan etken. Úzamay Týrkrespublika tarqatylghan da, Mәskeu ony Qazrespublikagha jibergen. Sonda, Ortalyq Komiytetting ózine jana qyzmet tizginin tapsyra kele bata bergen sәtin paydalanyp, Stalinning atyna ortaaziyalyq qayratker retinde joldaghan әlgi hatynan tuyndaytyn biraz sharuanyng atqarylmaq baghytyn Mәskeude-aq kelisip te alghan bolatyn.  Orynborda Qazaq obkomynyng jauapty hatshysy lauazymyna ózinen bir aiday ghana erterek taghayyndalyp, Permi guberniyasynan auystyrylyp jiberilgen Viktor Ivanovich Naneyshviliymen de, sol shamada Semey gubkomynan ósirilgen Nikolay Ivanovich Ejovpen de jaqsy týsinisip ketti. Oiyn irikpey, birden mynanday mәsele qoydy: jer-su aumaghy úlghayyp, halqy kóbeygen Qazaq Respublikasynda júmys jýrgizbek Resey Kommunistik partiyasy Qazaq oblystyq komiytetining ýsh jauapty hatshysynyng ýsheuining de lauazymy birdey ataluy, Súltanbekting oiynsha, dúrys emes. Sondyqtan da búghan naqtylyq sipat beru kerek dep sanaydy ol. Osydan tuyndaghan Súltanbekting dәleldi talabyna Viktor Naneyshvily qúlaq asqan. Qúlaq asqandyqtan da, obkom burosynyng jabyq otyrysyn ótkizgen. Onda ortalyq ókili Naneyshvily – birinshi hatshy, jergilikti halyqtyng ókili Qojanov – ekinshi, al Qazaq Respublikasynyng jeke bir guberniyasynan kelgen Ejov ýshinshi hatshy lauazymynda atalsyn dep sheshilgen. Sodan song eski respublikadaghy jәne oghan janadan qosylghan oblystardaghy  jauapty qyzmetkerlerdi jaqsy biletin Qojanovtyng úsynystary syrttan kelgen osy eki  hatshy tarapynan maqúldanyp, respublikanyng basqarushy elitasyn janasha qalyptastyru sharalary qolgha alynghan.

Respublikanyng partiya úiymyndaghy ishki ahualdy dúrystau maqsatynda Qojanov ózi kórsetken mәseleler oiynsha Ortalyq Komiytetting (SK-nyn) qazaq kommunisterine arnayy hat jazuyn súraghan-tyn, sondaghy ózining  ótinishi boyynsha dayyndalghan SK-nyng búl haty 1924 jylghy 1 jeltoqsanda jaryq kórdi. Al oghan deyin Ortalyq Komiytetting Úiymdastyru-ornalastyru bólimining (Orgraspredotdel) mengerushisi Nikolay Kirillovich Antipov Qojanovpen jeke sóilesken. Qojanovtyng eski Qazaqstan qyzmetkerleri arasyndaghy SK nazar audarugha tiyis negizgi kemshilikterdi atap kórsetip, irgesi keneygen jana Qazaqstan jaghdayynda ony týzetuge qajet baghyt berudi súraghan ótinishi boyynsha Stalin joldastyng Bólimge tapsyrma bergenin, soghan sәikes, Qojanov úiym júmysyn jaqsartu ýshin qajet dep sanaghan  arnayy Hattyng dayyndalyp jatqanyn aitqan. Sosyn tayau kýnde jariyalanugha tiyis sol Hatta kórsetiletin jәitter boyynsha júmys istegende, Qojanovtyng Sәduaqasov sekildi kommunisterge arqa sýieui jón bolmaghyn ayan etken, búl oidy Stalin joldastyng pikirine sýienip baryp búghan estirtip otyrghanyn sezdirgen. Zavorgraspredotdel Antipov Qazobkom jetekshisi Naneyshviliymen de súhbattasqan kórinedi. IYә, obkomnyng qolgha alghan isteri jayynan Antipov tolyq habardar. Ne kerek, súhbattasqandarynda Viktor Ivanovich Sultanbek Hodjanovichting oi-pikirin qatty qadirleytinin, oghan qatty senetinin aitqan. Sonymen birge SK-nyng Sәduaqasov jayyndaghy oiyn, ony respublikada atqaryp jýrgen qyzmetinde qaldyru jónindegi úsynysyn Naneyshvily joldas qabyl alghanyn habarlady. Ózi qabyl alyp qana qoymay,  búghan Hodjanov joldastyng da qarsy bolmaytynyna senimdimin degen eken. Sultanbek Hodjanovich týsinsin, Sәduaqasov joldastyng oghan jaqsy ýzengiles bolatynyna Stalin joldas ta senedi, әlginde aitqanynday, Naneyshvily joldas ta eshqanday qarsylyq kórsetpeydi. Múny Antipov anyq biletindikten aityp otyr...

Mәsele mynanda-tyn, ony Antipov jasyrmaydy.  Jaqynda Sәduaqasov joldas Orynbordan Mәskeuge әdeyi kelip, Bas hatshynyng qabyldauynda bolyp qaytqan. Artynsha tike ózine arnayy hat joldapty... Antipov Qojanovty onyng Stalinge jazghan hatymen tanystyrdy. «Esinizde me, men sizderde bolghanda, Kirgiziyadaghy (Qazaqiyadaghy – B.Q.) júmys jaghdayyn aityp berip, Sizden meni Mәskeuge júmysqa auystyrudy súraghan edim, Siz maghan Orynborda qalugha kenes bergen bolatynsyz», – dep bastapty ol Bas hatshy Iosif Vissarionovich Stalinge 1924 jylghy 18 qarashada joldaghan hatyn.  Sosyn qajet bolghan jaghdayda Stalin tikeley ózine habarlasuyna rúqsat bergenin esine salyp («...Vy razreshily mne v sluchae chego obratitisya k Vam lichno»), hat jazu sebebin bayan etipti. «Mәsele tómendegidey: men Orynborgha kelgen sәtte betimen ketken auystyrular men jyljytulardyng ýstinen týstim («zastal vakhanalii perebrosok y peremesheniy»), – dep bastap, hatyn: «Halkomkenes tóraghasy, Ishki ister halkomy, Aghartu halkomy, Ádilet halkomy (ol búl qyzmetke bar bolghany osydan bir jarym ay búryn ghana taghayyndalghan bolatyn) jәne basqalar oryndarynan yghystyrylyp jatyr», – degen mәlimettermen sózdermen sabaqtapty. Sosyn ózi jayynda: «Mening óz basym – Qazmemjospar (Kirgosplan) Tóraghasy – Semey guberniyasynyng Pavlodar ýiezine «iri» praktikalyq qyzmetker retinde jergilikti jerlerdegi júmysty «kýsheytu ýshin» auystyryludamyn», – degen habar beripti. Odan Orynbordaghy «vakhanaliyany»: «Keybir auystyrylyp jatqandargha (Halkomkenes tóraghasyna), olardyng ýsh ailyq demalystan endi ghana oralghanyna qaramastan, «densaulyghyn týzep, emdelu ýshin» [taghy] ýsh aidan demalys berilude, – dep әshkereley kele, oghan: – Jәne osynyng bәri júmystyng «iskerlik» ynghayyn tabu dep atalady («nazyvaetsya «delovym» podhodom»). Ýsh ai-ýsh aidan demalys beru ýshin ornynan alyp tastau. Óte jaqsy «delovoy podhod», – degen sózdermen kekesindi bagha bere ketipti. Sodan song naqty ótinishine kóshken: «Joldas Staliyn, men Sizge sonda da aitqanmyn, qazir de aitamyn. Meni Mәskeuge alynyz. Ortalyq Komiytetting núsqaushysy bolyp nemese Kominternning Shyghys Bóliminde istey alamyn.  Nemese mening Orynborda óz qyzmetimdi jalghastyruyma mýmkindik beriniz. Ózimning auystyryluymmen («perebroskoy») men kelispeymin». Kelispeytindigining sebebin bylay týsindirgen: «Múny Obkomnyn, jekelep aitqanda, Qojanov pen onyng dostarynyng tarapynan jasalghan jәbir («rasprava») dep esepteymin». Sosyn SK-nyng Bas hatshysyna ýmit artyp joldaghan hatyn bylay ayaqtaghan: «Sizding jauabynyzdy kýtemin. Kommunistik sәlemmen Sәduaqasov.  R.S. Úzaq hatpen Sizding uaqytynyzdy alam ba dep qorqamyn. Eger oqugha uaqyt bóler bolsanyz, onda men  Sizge qazaq («kirgiyz») isteri jóninen óz oiymdy basqa hatymda tolyq jazar edim. Sәduaqasov. Meken-jayym: Orenburg. Kirgosplan, Sadvokasovu S.» Mine, osylay. Nikolay Kirillovich Súltanbekti hattyng mazmúnymen tanystyra otyryp, onyng betine Stalin joldas qoyghan búryshtamany da oqyp berdi. Onda Bas hatshy (Gensek): «Antipov joldasqa. Kirobkomgha engizilgen be? Perebroska qalay? Tekseriniz» dep jazghan eken, gensek kensesining mengerushisi búryshtama sonyna búghan arnap jazghan qosymshasynda rezolusiyany naqtylap qaytalap, Stalin joldas solardyng jayyn anyqtaudy jәne nәtiyjesin «ózine habarlaudy súraydy» degen sózderin tirkepti.

Osylargha baylanysty súhbatynda Antipov Orgraspredotdel mengerushisi retinde Qojanovpen belgili bir mәmilege keldi de, sony Stalinge bayan etetinin aitty. Qojanov búl әngimeni Qazobkomnyng birinshi, ýshinshi hatshylary talqysyna saldy, sosyn ýsheui  josparkom tóraghasy qyzmetindegi Sәduaqasovpen sóilesti. Respublikanyng jer-su auqymy keneygen, halqy kóbeygen jana jaghdayynda tuyndap otyrghan mәseleler men mindetterdi birlesip sheshuge qalay qaraytynyn súrady. Smaghúl «Qojanov pen onyng dostarynyng tarapynan» ózine jasalmaq «rasprava» ornyna endi senim bildirilgenine qanaghattandy. Jәne qanattandy da. Shynymen de  sol kezden bastap olardyng belsendi, bedeldi, cenimdi ýzengiles serigi boldy. Bilikti, bilimdi, zerdeli kommunist, Qazobkom Burosynyng mýsheligine kandidat retinde, Ortalyq Komiytetting qazaq kommunisterine joldaghan 1 jeltoqsandaghy haty ruhynda keleli is-sharalar jýrgizuge atsalysyp, kadrlardyng auyzbirligin arttyru baghytyn ústandy. Ýlken Qazaqstan ahualyndaghy basshy organdargha jana qyzmetkerler tartu jayynda da pikirleri jarasyp, bir jerden shyghyp jatty. Súltanbek onyng әr mәselege ózindik ong kózqarasy baryn, әdebiy-shygharmashylyq qabiletin bile kele, ýstimizdegi 1925 jyldyng alghashqy aiynda partiyalyq baspasózding qazaq tilindegi organyn basqarudy (1924 jyldyng basynan beri gazet redaktory qyzmetin oqytushylyqpen qatar atqaryp jýrgen Moldaghaly Joldybaev pedagogikalyq júmysty jәne sol baghyttaghy ghylymmen alansyz shúghyldanudy qosh kórgen) Smaghúlgha tapsyrugha múryndyq boldy. Odan osy oi-órisi ken, alymdy qayratkerdi Súltanbek әueli Aghartu komissary lauazymyna bekituge, sosyn, Qazobkom Qazólkekomgha ainaldyrylghan shaqta, Buro mýshesi dәrejesine kóteruge bastamashylyq kórsetti...

Súltanbek osylardy kabiynetinde onasha sóilesip otyrghan Dinshege qysqasha әngimelegen-tin. Ózining zayyby Gýlәndәm men Dinshening kelinshegi Áziyzә asýide shýiirkelesip, shәi-pәy qamdap jatqan, búlardy dastarqangha әzir shaqyra qoymaghan-tyn. Súltanbek syryn sabaqtay berdi: ózinen bes-alty jas kishi Dinshe bauyrynyng qúrdasy әri ombylyq dosy Smaghúldyn, ósuine belgili dәrejede búl da septigin tiygizgen qazirgi qyzmettesi Smaghúldyng ózine Dinshe tәrizdi ini-dos jәne senimdi әriptes bolaryna senip qalghanyn aitty. Esine týsip túrghan myna bir ghana jәitti alsyn, mәselen... 1924 jylghy jeltoqsanda Aghartu halkomy Núghman Zaliyevting partiyanyng Guriev ýiezdik komiytetine hatshy bolugha jiberiluine baylanysty onyng orynbasary Iliyas Temirbekovti Qazobkom Burosy uaqytsha komissar mindetin atqarushy etip bekitken. Biylghy aqpanda SK-nyng úigharymymen Qazobkom Qazólkekomgha ainaldyrylghan song Temirbekovti ólkekom apparatyndaghy úiymdastyru bólimining núsqaushysy qyzmetine alyp (bir aidan keyin Qaraqalpaq oblystyq oqu bólimining mengerushisi lauazymymen Nókiske jiberilgen), onyng ornyna komissar lauazymyna Ólkekom Burosy Smaghúl Sәduaqasovty taghayyndaghan, әri ony kandidattyqtan Buro mýsheligine auystyrghan. Úsynghan ózgeristeri oidaghyday jasalghannan keyin, Súltanbek Smaghúlmen alda kele jatqan Besinshi Sovetter sezinde jasaugha tiyis komissariat bayandamasynyng jay-japsaryn talqylaghan.  Halkomnyng oqu-aghartu mәselelerin Ýlken Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen jinalatyn delegattargha qalay kórsetkeni jón bolmaghy jóninde onymen úzaq pikirlesip, aqyl-kenesterin bergen-di. Týrkistan Respublikasynda aghartu salasynda ghana emes, basqa da basshylyq lauazymdardyng kóbinde istep, әbden ysylghan sayasy qayratkerding sózine Smaghúl rizashylyqpen qúlaq týrgen. Ol Súltanbekti jasy ózinen edәuir ýlken, iydeologiyalyq sharualarda, aghartu isin úiymdastyruda jinaqtaghan tәjiriybesi mol,  qazirgi Ýlken Qazaqstan partiya úiymy ólkelik komiytetining jalghyz últtyq basshysy ekenin moyyndaghan. Áyteuir, Súltanbekke solay kóringen-di. Solay kóringendikten de ol Smaghúlgha riyasyz senim artqan. Bastapqyda ekeuining iskerlik qarym-qatynasy tәp-tәuir sekildi edi, alayda, Súltanbekting angharuynsha, búl rәuish sezden keyin kýrt búzyldy – Smaghúl búghan ashyq qarsy shygha bastady...

Kutaisy ónirinde dýniyege kelip, Mәskeude joghary bilim alghan, Tbilisiyde, Bakude, Astrahanda, Permide qyzmet atqarghan bayyrghy bolishevik Viktor Naneyshvily jas alshaqtyghyna, sonau 1903 jyldan bastalatyn partiyalyq bay ótiline qaramastan, Súltanbekti ózimen teng kórdi, onyng oi-pikirine, әsirese últ mәselesi haqyndaghy payymdaryna әrdayym qúlaq asty. Súltanbekting Qazaqstan partiya úiymy da Ózbek pen Týrikmen elderindegidey  respublikalyq mәrtebege ie bolyp, óz Ortalyq Komiytetin saylap aluy qajet deytin pikirin qúlshyna quattap, Stalinning aldynda kótergen. Respublikanyng kindik qalasyn Orynbordan әketip, qalyng qazaq ishinen tandau qajettigi jóninde de Súltanbekting pikirin SK-da ótkizuge kýsh salghan. Astana retinde tandalghan Aqmeshitte Sovetter sezin ótkizudi dayyndaugha baylanysty kózqarasyn, Qazobkomnyng sәuirdegi plenumynda jasaghan bayandamasyn, qabyldanghan sheshimderdi de tolyghymen qoldaghan. Biraq ekeuining últ mәselesi boyynsha osynsha birtútas túghyrda boluy SK-nyng Bas hatshysyna únamaghan. Mәskeudegi úzaq issaparynan oralyp, Qazólkekom burosynyng mәjilisin songhy mәrte ótkizgennen keyin, Qyzylordadan ortalyqqa birjola attanar aldynda, ol Súltanbekke syryn shertip ketken edi: ózining últ mәselesi haqynda Bas hatshy Iosif Stalinmen qatty sózderge kelip qalghanyn, Qazaqstannan shaqyryp әketiluining astarynda sol sebep jatqanyn, bәribir Súltanbekting kózqarasy dúrystyghyna shýbә keltirmeytinin, onyng últynyng mýddesin kózdeytin qyzmetine sәttilik tileytinin aitqan. Alayda qazaq mәselesine týsinistikpen qaraghan Naneyshviliydi, onyng Qojanovqa ayan etken sezigine qaraghanda,  Stalin únatpady (Ýlken terror qúrbandary úrpaqtarynyng bertingi estelikterinen mәlim bolghanday, Stalin ózimen últ mәselesinde taytalasugha batyldyq kórsetkeni ýshin Naneyshviliydi «mening tikeley óz jeke dúshpanym» dep ataghan kórinedi). Sondyqtan ony Qazólkekomnyng birinshi hatshylyghynan taydyrdy jәne, әriyne, últ mәselesinde óz qaghidasyn ýstem etuge qúldyq sanadan aryla qoymaghan qazaq qyzmetkerlerining ishki alauyzdyghyn sodan bylay da útymdy paydalandy. Olar ózderining baqtalastyqtary saldarynan Naneyshviliyding Mәskeuge aldyryluyna baylanysty tuyp túrghan mýmkindikti paydalanugha tipti de úmtylmaghan-tyn. Birneshe ay boyy bos túrghan biyik lauazymdy óz ishterindegi bir azamatqa qiyp beruge, sóitip eldi Ózbek pen Týrikpen respublikalaryndaghyday óz kadry basqaratyn jaghdaygha jetudi oilaryna da almaghan-dy. Onyng ornyna, is jýzinde ólkekomnyng basshysy bolyp otyrghan Qojanovtyng bedelin týsiruge baghyttalghan (Aqmeshit sezi «Alashordanyng jasyl tuy astynda, neonasionalisterding basshylyghymen ótti» degen mazmúnda Gensekke joldanghan aryzdar syqyldy) týrli sharalar úiymdastyrdy.

Naneyshvily Mәskeuge birjola ketip, Qazólkekom jetekshiligi uaqytsha ekinshi hatshynyng qolyna ótken kýnderding birinde  Buro mýshesi Sәduaqasov manyzdy mәlimdeme jasady. Ol  Qojanovtyng Týrkrespublikada istegen kezinde Syrdariya oblysynda kóp kemshilikke jol bergenin aitty, taqqan kinәsine týrli mysaldar keltirdi, Ólkekomdy basqarugha onyng ahlaqy haqy joq dep mәlimdedi. Qojanov qolyn jaydy: qisynsyz jala, әitse de múny qúzyrly organ múqiyat teksersin... Ólkekom hatshylyghy 1925 jylghy 26 mausymda mәselening anyq-qanyghyna jetu ýshin mәlimdemeni RK(b)P Qazaq ólkelik Baqylau komissiyasyna tapsyru jayynda sheshim shyghardy. Arada aigha juyq uaqyt ótkennen keyin, 22 shildede Qazólkekom Burosy men Baqylau komissiyasy Tóralqasynyng birlesken mәjilisi bolyp, Syrdariya oblysy partiya úiymyn tekserip-zertteu nәtiyjesinde tújyrymdalghan qorytyndylardy qarady. Arnayy tekserudi RK(b)P Qazaq ólkelik Baqylau komissiyasy tóralqasynyng mýshesi Maks Idrikovich Ozol bastaghan brigada jýrgizgen edi. Búl kurlyandiyalyq latysh Qojanov SK-nyng tapsyrmasyna sәikes Orynborgha obkomnyng jauapty hatshysy bop alghash kelgen kezde  RK(b)P Qazaq oblystyq Baqylau komissiyasynyng tóraghasy bolatyn. Sodan beri onyng is-әreketine Súltanbek birneshe ret kýdikpen qaraugha mәjbýr bolghan edi. Besinshi Sovetter sezi dayyndalyp jatqan kezende Qojanovtyng ýstinen jazylghan aryzdar baryn Burogha birneshe ret habarlady (Qojanovtyng qyzmetine Qaraqalpaq obkomynyng hatshysy Allayar Dosnazarov narazylyq bildirgen, ol, tipti, Mәskeuge jedelhat joldap, Qaraqalpaqstandy Qazaq Respublikasy qúramynan shygharudy, sóitip tikeley Resey Federasiyasyna qaratudy súraghan, sonda onyng búl qylyghyn Naneyshvily qatty minep, ghaybattaghan edi. Ishki ister halkomaty Bas milisiya basqarmasynyng bastyghy Dýisebay Nysanbaev aryz týsirgende de Viktor Naneyshvily onyng Sovetter sezi qarsanynda Qojanovqa әiteuir zalalyn tiygizu maqsatynda berilip otyrghanyn әshkerelep, shaghymyn qaratpaghan. Ólkekom Burosy Ortalyq Atqaru Komiytetining tóraghasy Seyitqaly Mendeshevti kele jatqan Sovetter sezinde bosatatyn bolyp, onyng ornyna Aday ýiezdik revkomynyng tóraghasy Jalau Mynbaevty úsynu jóninde sheshim shygharghanda, belgili bir toptar onyng ýstinen aryz úiymdastyrghan eken, sony taghy da Ozol Buronyng 1925 jylghy 11 sәuirdegi jabyq mәjilisinde mәlim etken. Sonda Qojanov oghan qatty narazylyq bildirdi,  Baqylau komissiyasy tarapynan ýnemi Buro sheshimderine kereghar birdeneler shygha keletinin, búl habardyng Sovetter sezi aldynda Buro júmysyn joqqa shygharu ýshin jasalyp otyrghanyn,  jalpy «Ozol joldastyng Baqylau komissiyasyndaghy qyzmetinde qaskýnemdik  sipat baryn»  aityp, Mynbaevtyng ýstinen is qozghaghany ýshin tikeley Ólkelik Baqylau komissiyasy  tóraghasynyng orynbasary Maks Idrikovich Ozoldyng ózin kinәlaghan-dy. Mine, endi sol Ozol Buro mýshesi Sәduaqasov Qazólkekomnyng Birinshi hatshysy mindetin atqaryp otyrghan Qojanovqa taqqan aiyptardy tekseruding qorytyndysy boyynsha  Qazólkekom Burosynyng 22 shildedegi mәjilisinde bayandama jasady. Qojanovqa kek saqtamaghanyn tanytyp, Smaghúl Sәduaqasovtyng syny mәlimdemesi rastalmady, búl jәit Baqylau komissiyasy jýrgizgen tekseru nәtiyjesinde anyqtaldy dep habarlady. Syrdariya partiya úiymyndaghy naqty ahual Sәduaqasov bergen kartinadan mýldem basqasha ekenin mәlimdemedegi tizilgen aiyptarmen salystyra otyryp kórsetti. Sonda Qazatkom tóraghasy Jalau Mynbaev tótesinen bylay dep saual qoydy: «Búdan keyin Sәduaqasov joldastyng qylyghyna qalay qaraysyz, Ozol joldas? Onyng osy istegeni –  dәlelsiz mәlimdemesimen kýlli úiymdy dýrliktirgeni – dúrys pa eken?»  Súraghyna tiyisti bayypty jauap berildi. «Joq, – dedi Ozol joldas, –  dúrys emes, Sәduaqasov joldastyng aiyptaularynda bir de bir naqty dәiek joq, olary týkke de negizdelmegen. Mening oiymsha, Sәduaqasov joldas ózining jariya etken materialdaryn bir ghana maqsatpen – Qojanov joldastyng Syrdariya guberniyasyndaghy  róli men yqpalyn azaytyp kórsetu jәne mardymsyz deu ýshin jinaghan bolu kerek. Alayda  Qojanov joldastyng guberniyada yqpaldy ekendigi dausyz, onyng bedelin  Sәduaqasov joldastyng aryz-shaghymymen joqqa shygharu mýmkin emes, óitkeni Qojanov joldastyng Syrdariya guberniyasyndaghy oryny da, әseri de orasan  zor».  Sodan keyin Baqylau komissiyasynyng bayandamasyn talqylau qyzu ótti. Jaryssózde әsirese Syrdariya gubkomynyng birinshi hatshysy Grigoriy Danilovich Kauchukovskiy úzaq sóz sóiledi. «Sәduaqasov joldastyng gubkomdaghy oppozisionerlermen ghana pikirlesip, menimen búl jayynda eshtene sóilespeui osynsha dabyralamagha әkelip otyr, – dedi ol sózining týiininde. – Sәduaqasov joldas dúrys istegen joq dep oilaymyn. Baqylau komissiyasy men Kraykom burosynan ótinem, Smaghúl Sәduaqasúlynyng is-әreketine saralap bagha beriletin bolsyn». Ólkekom Burosy Baqylau komissiyasynyng bayandamasyn talqylaudy qorytyndylay kele, Syrdariya partiya úiymyndaghy jaghday turaly qabyldaghan qaulysyn: «Sәduaqasov joldas Ólkelik komiytetting sekretariatynda habarlaghan jәit – onyng Syrdariya partiya úiymyndaghy ahualdy qúrdymgha ketirip baghalauy – shyndyqqa jauap bermeydi  dep sanalsyn, onyng aitqandary jalghan habar-oshargha, ósekke negizdelgen asa teris aqparattyng saldary bolyp tabylady», – degen sózdermen qorytqan-dy. Biraq sodan keyin de Smaghúldyng Súltanbekke kózqarasy ózgermegen sekildi... Anyghy sol, birinshi basshy joq tap osy taghdyrly sәtte ekeuining júldyzy jaraspay túr. Súltanbek sondyqtan da onyng týpki oiyn, ne maqsaty baryn bilsinshi dep Dinshege ótinish aitqan...

Dayashynyng shapshang jetkizgen dastarqan mәzirinen dәm tata otyryp, 1920 jyly shanyraq kótergen Sovettik Qazaqstannyng alghashqy jogharghy biylik organy Qazatkom qúramyna jalyn atqan jiyrma jasynda mýshe bolghan qos ghasyr qúrdasy emen-jarqyn syr shertisti. Syrlasudyng eleuli bóliginde Smaghúl men Súltanbekting araqatynasy sóz boldy. Búl jayynda Dinshe 1928 jyldyng sonynda OGPU tergeushisine bergen kórsetuin:  «Men onyng Qojanovqa qanday aiyp taghatynyn, kózqarastarynda qanday aiyrmashylyq, kelispeushilik bar ekenin súrastyrugha kiristim. Sәduaqasov maghan bәrin egjey-tegjeyine sheyin әngimelep berdi», – dep sabaqtady. Sosynghy estigenderin qysqasha bylay tújyrymdady: «Ol narazy kýnkilge basty: Qojanov Orynborgha qyzmetke kelgen kezinde onymen sanaspay qoyady. Kraykomda onyng әldebir úsynysyn qabyldamay,  qúlatyp tastaydy. Sonyng saldarynan ol Jetisugha issapargha jiberiledi. Osy issapardy ol ózin Qojanovtyng qorlaghandyghy dep esepteydi eken. Jetisugha jýrer aldynda ol Qojanovqa kirip, әldebir tapsyrma berer-bermesin súrapty. Al Qojanov oghan Almatygha at basyn tiregen bette ekskursiya jasap, qalanyng ainalasyndaghy kórikti jerlermen tanysyp shyghugha kenes beredi. Áriyne, Saduaqasov onyng múnysyn da ózin mazaqtap-kemsitu dep úqqan. Biraq eshtene dep jauap qatpay, jýrip ketedi. Qaytyp oralghanynda oghan kirip, onyng ózine bergen kenesin kәdege asyrghanyn, Almatynyng manyn aralap, tanysyp shyqqanyn aitady. Sosyn Saduaqasov mynalardy da әngimeledi: Aqmeshitke Qyzylorda dep qayta at bergende – Qojanov eshqaysysymen aqyldaspay, óz betinshe sezde ótkizip-qabyldatyp jiberdi dedi. Ony Saduaqasov sonysy ýshin de kinәlady». Osy kórsetuden bayqalatynday, Qazaqstannyng ýkili ýmitteri ispetti, alayda bastary bir qazangha syimay qalghan qos kórnekti qayratker bir-birine bolmashy ókpeni keshe almaghan tәrizdi. Tap solay ekenine sayasy tútqyn Dinmúhamed Ádilúly  senimdi edi. «Olardyng aralarynda sonshalyqty omyrayyp-badyrayyp túrghan kelispeushilik joq-tyn, – dep senimdi týrde mәlimdedi ol. – Onasha dastarhan basynda súhbattasqanymda kózim anyq jetti – Sәduaqasovtyng Qojanovqa eregisu sebebine  keltirgen dәiekterin qaperge iluge túrmaytyn, jәy әnsheyin balalyq egesu dersin...» Tergeushi aldyndaghy eske aluy barysynda Dinshe osynau eki iri qayratker jayyndaghy ózining osy jeke pikirin әrәdik qaytalap aitty.  «Mening oiymsha, olardyng arasynda prinsipti keregharlyq joq bolatyn, – dedi ol.– Biraq solardyng qay-qaysysy da derbes kósem bolyp, sondarynan búqarany ilestirip әketkisi keletin. Meninshe, búl túrghyda ekeuining ózara kýresi – taza mansapqorlyq taytalas edi».

Dinshe Smaghúldan estigenderin, tergeushige aitqanyna qaraghanda, Súltanbekke bayandap berdi, biraq olardy tatulastyru túrghysynan ne istegeni jәne ana ekeuining Dinshening araaghayyndyq әreketinen ne týigeni, ózara týsinisuge әreket jasaghan-jasamaghany beymәlim kýii qaldy. Anyghy, OGPU tútqynynyng kórsetuindegidey: «Últshyldar olardyng kelisimge kelip, Qazaqstandy birlesip basqarularyn qalap edi. Tilekteri oryndalmady». 1925 jylghy 30 tamyzdaghy Buro mәjilisine Qazólkekomnyng ekinshi hatshysy S. Qojanov Ortalyq Komiytetten kelgen shifrlanghan jedelhat jayyn bayandaydy. Mәskeu qúpiya qújatynda Qazólkekomgha  jauapty hatshy bolyp F.I. Goloshekin baratynyn, hatshylyq qúrylymynyng ózgertiletinin habarlaghan edi. Buro sol otyrysynda: «RK(b)P  Ortalyq Komiyteti Qazaqstanda júmys isteu ýshin issapargha jiberip otyrghan Goloshekin joldas Qazólkekom Hatshysy bolyp taghayyndalsyn, osy sheshim turaly RK(b)P Ortalyq Komiyteti qúlaghdar etilsin», – degen qauly aldy. RK(b)P-nyng kadr sayasatyndaghy zobalany zor nәubәtke aparghan sheshim. Qazaq qayratkerlerine alauyzdyqtary ýshin tóbelerinen tóngen zaual syndy kýrt betbúrys әkelgen habar respublika sayasy basshylyghy tarapynan osylay tynysh qana, moyynsúnghandyq sipatta qabyl alyndy. Goloshekindi ólkekom hatshysy lauazymyna osynday kaulymen aldyn ala, syrttay-aq taghayyndap bolghannan keyin, Qojanov Burogha arnayy mәlimdeme jasady: «Ólkelik komiytetke jana basshy bekitilgendikten, әri qazirgi qúrylymnyng saqtalmaytynyn Ortalyq Komiytet  shifrotelegrammasynda anyqtap-aq habarlaghandyqtan, mening qazirgi qyzmetimde qala almaytynym belgili. Sol sebepti, iskerlik payym túrghysynan qarap, Ólkekom Burosynan maghan býdan bylay atqaratyn naqty mindet jýkteudi súraymyn». Buro mýsheleri kýmiljip, eshtene dey qoymady. Sonda ol serikterinen ózin «Enbekshi qazaq» gazetining redaktory qyzmetinde paydalanudy ótindi. Biraq búghan Sәduaqasov ýzildi-kesildi qarsy shyqty: «Qojanov joldastyng júmysy turaly mәsele oghan qyzmet beru sekildi tar úghymda qaralmaugha tiyis, – dedi ol manghaz keyippen, – mәseleni ólkekomgha ýsh hatshy qajettigi túrghysynan talqylau kerek. Osyghan baylanysty, ony gazetke redaktor etu jayy tipti de kóterilmesin. Mәseleni ólkekom mýsheleri týgel jinalghangha deyin qaramay túra túru jón». Ony Ejov qostaydy. Oryndy úsynys, asyqpayyq deydi. Alayda Mynbaev qarsy shyghady. Orysshalaghanda, teniz jaghasynda qolayly aua-rayyn kýtip otyru jaramaydy, taghayyndaudy ózimiz, qazir jasayyq, al jana basshy kelgende bolar ózgeristi kóre jatarmyz deydi. Buro mýshelerining pikiri eki jarylady. Dauysqa salghanda Nikolay Ejov, Smaghúl Saduaqasov, Oraz Jandosov mәseleni keyinge qaldyrudy jaqtaydy. Al Alma Orazbaeva, Súltanbek Qojanov, Jalau Mynbaevtar «Qojanov joldasty «Enbekshi qazaq» gazetining redaktorlyghyna taghayyndau turaly» sheshimning jobasyn bekitudi qoldap dauys beredi. Ýsh te ýsh. Mәsele sheshilmeydi. Buro júmysyna qatysyp otyrghan jauapty qyzmetkerler qozghalaqtap, óz pikirlerin bildiruge oqtalady. Sonda Saduaqasov búdan arghy talqylaudy jabyq mәjiliste jalghastyru jóninde úsynys qoyady. Qojanov ony dauysqa salady. Qabyldanady. Jabyq otyrystaghy pikir almasular edәuir tartysqa tolyp, ótkir sipatta jýrdi. Aqyry pikirtalas dóngelenip sonyna kelgende, Qazólkekom Burosynyng tehnikalyq  hatshysy Fedor Agutiyn  qaghazgha týsirip otyrghan úsynys-tújyrymdardyng Buro mýshelerining bәri mәmilege kelgen núsqasyn oqyp berdi. Dauys berilu barysynda birli-jarym týzetu engizilgennen keyin, mynanday týrde qauly qabyldandy: «Qazólkekom hatshysy Qojanov joldasty praktikalyq júmysta paydalanu turaly. Ólkelik komiytet pen ótken partkonferensiyanyng qazaq qyzmetkerleri arasynda toptyq kýres  jәne toptar arasynda prinsipti alauyzdyq joqtyghy turaly alynghan búrynghy sheshimderining prinsipti túghyrynan ainymay, Ólkekom Burosy bylay sanaydy: a) Saduaqasov joldastyng gazet redaktory jónindegi mәseleni prinsipti kelispeushilik aumaghyna tasymaldauy dúrys emes dep eseptelsin, óitkeni Hatshy jaghdayy – gazetke sayasy basshylyq jasaugha húq beredi;  b) Mәseleni odan әri talqylau Goloshekin joldas kelgenge deyin qaldyryla túrsyn, sonday-aq Qojanov joldastyng júmysyn naqtylau da keyinge qaldyrylsyn; v) Sóilegen joldastardyng bәrine óz pikirlerin Ólkekom Burosyna jazbasha tapsyru úsynylsyn (Sәduaqasov joldas óz pikirinde qaldy jәne búl mәseleni RK(b)P Ortalyq Komiytetine jetkizu húqyn óz qúzyrynda qaldyrdy); Basqa Buro mýsheleri  a), b), v) tarmaqtaryn bir auyzdan qabyldady». «Enbekshi qazaq» gazetining redaktory qyzmetine Qojanovty taghayyndaugha qarsylyq bildirgen oiyn Sәduaqasovtyng esh ózgertpey, «mәseleni RK(b)P Ortalyq Komiytetine jetkizu húqyn óz qúzyrynda qaldyratynyn» mәlimdeui Filipp Goloshekinning Qazaqstangha bekem ornyghyp alghannan keyin Iosif Stalinge jazghan hatynda: «Naqty top serkesinin  mәseleni  Ortalyq Komiytetke baryp sheshetin búrynghy tәsili»  turaly aitqanyna bir dәlel ispettenedi.  Yaghny respublika partiya úiymyn basqarugha ortalyqtan Goloshekinning jiberiluin, tiyisinshe el tynys-tirshiligining qaterli qúz erneuine jetkizilip, últtyq apat shynyrauyna qúldyrauyn,  qalasyn-qalamasyn, «otar sheneunikteri» ishki alauyzdyqtarymen mýmkin etti degen úigharym eriksiz tilge oralady. Goloshekin 1925 jylghy qyrkýiekte qyzmetke kiriskennen keyin «Qojanov múndaghy qyzmetinen ortalyqqa shaqyrtyp alyndy, – dedi Ádilov tergeushige. – Qojanovty Qazaqstannan shaqyryp әketu isine Saduaqasov zor ýles qosty desetin júrt».  Qojanovtyng ózi búl jәitti Qazólkekom men Stalinge 1927 jylghy 10 tamyzda jazghan hatynda: «1925 jyly Sәduaqasov joldas mening eng ymyragha kelmeytin qarsylasym boldy, – dep eske aldy. – Ol mening ólkekomnyng ekinshi hatshysy lauazymynan shaqyryp alynuymdy jalghyz ózi ghana ashyq ta tabandy týrde talap etti...» Smaghúldyng ózine qarsylyghynyng sebebin Súltanbek «...jeke bastyng týsinispeushiligine emes, sayasy kózqarastyng qayshylyghyna»  baylanysty dep týsindirdi...

Beybit Qoyshybaev,

Jjazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz