1991 jyldyng 8 jeltoqsanynda Boris Elisiyn, Leonid Kravchuk, Stanislav Shushkevich Minski manyndaghy Belovej ormanyndaghy ózara kelissózden keyin Kenes odaghynyng taraghanyn jariyalaghany belgili.

Arada 30 jyl 2 ay 15 kýn ótkende Resey preziydenti Putin demokratiyalyq jolgha týsken Ukrainagha soghys ashty. Kenes odaghynyng songhy preziydenti Gorbachevtyng qazasy Putinning Kiyevti basyp aluy bylay túrsyn, әbden dinkelegen kezine tura keldi. Bireui Kenes odaghynyng kýireuine múryndyq bolghan, endi bireui kelmeske ketken eski odaqty qalpyna keltirudi armandaytyn qarama-qayshylyqty eki túlgha osylaysha әlem aqparatynyng zertteu obiektisine ainaldy.

Orys biyligining әr kezenine uәkildik etetin eki túlghanyng qazaqqa da tikeley qatysy bar ekeni aiday aqiqat. Álemdik BAQ Gorbachevty yadrolyq qarudan bas tartqan, Shyghys Europadan orys tanklerin alyp ketken, beybitsýigish túlgha retinde sipattaghanymen, onyng aty atalsa halqymyzdyng kóz aldyna «Jeltoqsan oqighasy» oralady. «Qayta qúrudy» jeleu etken Gorbachev Kenestik óndiristing túralauyna jergilikti basshylardyng biliksizdigi kinәli dep, patsha zamanynan orysty shiykizatpen qamdap kele jatqan qazaq eline alghys aitudyng ornyna Dinmúhamet Qonaevqa sógis jariyalady.

Syn sadaghyn tuysqan Ázerbayjan elining basshysy Áliyevke de baghyttady. Búnyng bәri maqsatty әreket edi. Sayasy jýiedegi qayshylyqty últtyq qayshylyqqa ainaldyryp, tyghyryqtan shyqqysy keldi. Sonynyng ne bolghany belgili. Qaqaghan qysta beybit ereuilge shyghyp, óz talaptaryn qoyghan azamattardyng qalay jazalanghanyna kuә bolghan qazaq halqy Zaharovty tútqynnan bosatyp, Nobeli Beybitshilik syilyghyn alghan Gorbachevty kemenger túlgha dep baghalamady. «Gorbachev qory» basshysy: «Onyng Putinnyng Ukrainagha alyp barghan arnauly operasiyasyna pikir bildiretindey jaghdayy bolmady», - dep aqtalghanymen, Gorbachevtyng kózi tirisinde Putinning Qyrymdy tartyp aluyn qoldauy onyng da orys shovnizmnyng jaqtaushysy ekenin kórsetse kerek.

Ol aqtaghan Putinning Ukrainany bólshekteu әreketi Kremli qojayynynyng Kenes odaghyn qalpyna keltiru josparynyng basy ekenin uaqyt kórsetti. Orys biyligining Europagha qaratqan sayasaty Stalin kezinen bastap Putinge deyin týrli sipatta ózgergenimen Orta Aziyagha, әsirese Qazaqstangha degen jymysqy strategiyalyry mýlde ózgergen joq. Batysqa sýikimdi Gorbachev ta odan syrt emes. Patsha jarlyghyna qarsy uәj aitqan qazaq belsendilerin qarumen janyshtaghan Nikolay patsha siyaqty ol da últtyq basshy taghayyndaudy talap etken qazaq jastaryn asa jauyzdyqpen janyshtady. Elisin kezinde Shyghys Europa júrtynyng demokratiyalyq ereuilderin tankimen taptaghan «Varshava sharty úiymynyn» «Újymdyq qauypsizdik sharty úiymy» bolyp qayta boy kórsetui onyng da bir oilaghany bar ekenin kórsetedi. Naqtyraq aitqanda Putinning demokratilyq bas kóterulerdi aiyptap, búrynghy KSRO kenistiginde diktatorlyq rejimning ómirin úzartuyna jol salyp berdi. Onyng aiqyn kórinisi «Qasiretti qantar» oqighasy kezinde elimizge Resey basshylyghyndaghy ÚQShÚ әskerining kirgizilui edi.

Putin Gorbachevty ghana emes, ózin ósirgen Elisinnyng sayasy sheshimderin mansúqtaushy túlgha retinde de kózge týsude. Oghan Elisin kezinde bekitilgen shekaramyzgha aqparattyq shabuyl úiymdastyryp, kóz alartuy dәlel. Biraq onyng impershil iydeasy әlem júrtynyng qatang qarsylyghyna tap boluda. Soghys bastalghan kezde yryqsyz orynda bolghan Ukraina býginde Batys elderining әskery kómegimen beybit sýigish әlem júrtynyng ruhany demeuining arqasynda yryqty oryngha shyqty. Demek Gorbachev Kenes odaghynyng kýireuine kuә bolghan ótpeli túlgha bolsa, Putinning de orys shovnizmnyng qúrdymgha ketkenin óz kózimen kóretin, óz ambisiyasynyng qúrbany bolatyn kýni de alys emes degen sóz.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz