Qazaq әlipbiyining latyn qarpine auysuy qyzu talas tudyruda. Bireuler ony últtyng әmbebap qútqarushysy kórse, endi bireuler odan qazaqtyng bolmysyn qúrtatyn birden bir bәlening kózin kórude. Filosofiya ghylymdarynyng doktory,QR BGhM Filosofiya, sayasattanu jәne dintanu institutynyng bas  ghylymy qyzmetkeri,  Rýstem QADYRJANOVTYNG (surette) búl mәsele boyynsha óz pikiri bar.

Kirilshemen jazatyn qazaq orystyng yqpalynan shygha almaydy

- Rýstem Qazaqbayúly, әlipby qarpyn birinen ekinshisine auystyru shynynda da onay emes pe?

- Qaryp auystyrudyng kýrdeliligin ony jýzege asyrushylardyng ózderi de jete úqpauy mýmkin. Kópshiligi búghan tehnikalyq jaghynan qarap jýr. Qay әrippen jazghanda da, til búrynghy bolsa - bәribir emes pe. Shyn mәninde, búl jerde birneshe mәsele qabattasyp jatyr: dýniyetanym, filosofiyalyq, әleumettik, taza tildik jәne mәdeny mәseleler. Álipby auystyrghan elderdegi jaghdaylardy saraptasaq, múnyng sonynan barynsha tereng ózgeristerdi bayqamau mýmkin emes. Terenirek ýnilsek, ol sayasy revolusiyamen, ekonomikalyq formasiyanyng ózgeruimen jәne basqa da qoghamda bolatyn týpkilikti ózgerispen qatar bolady.

Qazaq әlipbiyining latyn qarpine auysuy qyzu talas tudyruda. Bireuler ony últtyng әmbebap qútqarushysy kórse, endi bireuler odan qazaqtyng bolmysyn qúrtatyn birden bir bәlening kózin kórude. Filosofiya ghylymdarynyng doktory,QR BGhM Filosofiya, sayasattanu jәne dintanu institutynyng bas  ghylymy qyzmetkeri,  Rýstem QADYRJANOVTYNG (surette) búl mәsele boyynsha óz pikiri bar.

Kirilshemen jazatyn qazaq orystyng yqpalynan shygha almaydy

- Rýstem Qazaqbayúly, әlipby qarpyn birinen ekinshisine auystyru shynynda da onay emes pe?

- Qaryp auystyrudyng kýrdeliligin ony jýzege asyrushylardyng ózderi de jete úqpauy mýmkin. Kópshiligi búghan tehnikalyq jaghynan qarap jýr. Qay әrippen jazghanda da, til búrynghy bolsa - bәribir emes pe. Shyn mәninde, búl jerde birneshe mәsele qabattasyp jatyr: dýniyetanym, filosofiyalyq, әleumettik, taza tildik jәne mәdeny mәseleler. Álipby auystyrghan elderdegi jaghdaylardy saraptasaq, múnyng sonynan barynsha tereng ózgeristerdi bayqamau mýmkin emes. Terenirek ýnilsek, ol sayasy revolusiyamen, ekonomikalyq formasiyanyng ózgeruimen jәne basqa da qoghamda bolatyn týpkilikti ózgerispen qatar bolady.

Mysal keltireyin. Bir birine asa jaqyn eki til bar - úrdu jәne hindi. Bylay qaraghanda bir til deuge bolady. Biraq músylman elita úrdu tiline arap jazuyn, al ýndi elitasy hindy ýshin -  devanagary jazuyn tandady, birdey osy tilde sóilegen eki úlystyng bir birinen ajyraghany sonday, aqyry eki memleket qúrdy - Pәkstan men Ýndistan degen. Mine jazudyng kýshi qayda?!  Onyng manyzy - últtar arasyndaghy til sekildi shekara bolyp tabylady. Álipbiyding túrqy mәdeniyetti, dil men dindi anyqtaydy. Adam qalay ma, joq pa, ol ózining jazuy qay órkeniyetke jatsa, sonyng arnasynan tabylady. Býgin qazaqtar kirilshemen jazuda jәne orys mәdeniyeti men dәstýrining yqpalynda.  Latynshagha ótu arqyly ol odan qútylady.

- Keyinge kóz salsaq, qazaqtar jazudy birneshe ret ózgertti ghoy...

- Qazaqtar kóshpeli bolghasyn óz jazuy bolmady. Biraq islamnyng taraluyna qaray olar Qúran oqu ýshin arap tilin mengeruine tura keldi.Ótken ghasyr basynda qazaqtardyn  bir payyzdan tómen bóligi ghana sauatty boldy degende, orystildi sauatty aitqan edi.Al arap jazuyn halyqtyng biraz bóligi mengergeni mәlim. Alayda bәlshebektik biylik islamnan qauiptene otyryp jәne onyng KSRO-daghy yqpalyn azaytu maqsatymen arap jazuyn latynshagha auystyrdy. 1929-1940 jyldary qazaqtar, ózbekter, әzerbayjandar, qyrghyzdar men tatarlar sony qoldandy. Keyinirek,  sәbet ókimeti ornap bolghan kezde, kirilshege auystyra saldy. Odan keri ýderis odaqtyng ydyrauymen bastaldy: birqatar elder óz halqy ýshin ótken shaq pen bolashaq arasyn syzyp, latynshagha oraldy.

Qazaqstanda orystardyng kóptiginen bolar, onday mindet algha qoyylmady.Qazaqtardyng ózderi de meylinshe orystanghan edi. Biraq  sәbettik múradan bәribir bas tartu kerek. Odan qútyludyng bir joly - әlipby auystyru. Bylaysha aitqanda, sana ýshin eng әueli ekonomika emes, mәdeniyet pen órkeniyet manyzdy.

Álem  Batystyng yqpalynda ómir sýrude

- Biraq ol qazaqtargha ógey mәdeniyet qoy.

- IYә, ol ras, qazaqtar latynshagha ótu arqyly bir jaghynan alghanda batystyq bolmysty betke ústauda. Biraq búl jerde mynaday nәrse bar. Qazaq ta, orys ta, jәne býkil әlem de әldeqashan batystyq órkeniyet yqpalynda. Aynalamyzdyng bәri de Batystan kelip qalyptasuda. Bayqamasaq ta, biz batystyq dýniyede ghúmyr keshudemiz, oghan eshtene istey almaymyz.

Biraq júrt óz tamyryn úmytqan joq, jәne de tóltuma egjeylerin saqtaugha úmtyluda.IYeroglifpen jazghan japondar men kәreyler  qytaydyng mәdeny kenistiginen bosau ýshin, qytaylyq bolmystan ajyrau ýshin ótken ghasyrda óz jazularyn engizdi. Al óz jazuyn engizbegen qazaqtar ógey mәdeny dәstýrge tirkesuge mәjbýr boldy. Biraq tandau bar.Jәne de dúrysyn tandaghan jón. Latyn qarpyn býginde  әlemning 80 payyzy qoldanady, kirilshemen - eki jýzding on tórti ghana jazady. Latynshagha auysu arqyly biz Batys әlemine ótudi ayaqtaytyn syqyldymyz.

- Eger elge jaqsy qalau qajet bolsa, qazaqtardyng birshama bóligi nege ony qabyldaghysy kelmeydi?

- Óitkeni, búl - reforma, al reforma eshqashan da tep-tegis әri syrqausyz bolmaydy. Bireulerdi ol mindetti týrde qanaghattandyrmaydy, turalap aitsaq, tipti, keybireu zardap shegui mýmkin. Mening qayran qalatynym - keybir últshyldardyng ústanymy. Olar tilding janashyry bola jýrip, kirilshede qalghysy keledi. Latynshagha ótsek, jappay sauatsyzdyq oryn alady deydi. Joqqa shygharmaymyn - latynshany mengerude qyiyndyq bolady.Azdap arapsha bilgen mening әjem әlipby auysqanda sauatsyz bolyp qaldy, jәne búl onyng jeke basynyng mәselesi edi. Kәzir de jekelegen adamdar sondaydy bastan keshui yqtimal. Biraq ylghy da jazyp jýrseniz, jarty jyldan song jana әlipbiydi iygerip ketesiz. Ózim qazaqsha latynmen erkin jazam  - Týrkiyedegi әriptestermen hat jazysyp jýrip ýirenip algham.

Ózbekstandaghy latynshagha ótu eshbir nәtiyje bermedi degendi aitady. Mәsele sonshalyqty sýrensiz emes. Agha buyn búrynghyday eski әlipbiyge myghym kýiinde qaldy, al jastar tek qana janasyn qoldanuda. Osynyng kesirinen,әriyne kazustar  shyghyp jatady: keybir gazetting atauy latynshada, al mәtin- kirilshede. Sayasat óz aldyna, gazet taralymyn saqtaghysy keledi.

- Keybir jazushylar bylay deydi: ondaghan jyldar boyy qyruar әdebiyet kirilshede jazyldy, endi olardy ne isteymiz?

- Bar bolghany, latynshagha ótu bir jaghynan sýzgi bolmaq: qúndysy  - qalady, al osaly men qajetsizine qútylamyz. Kenes ókimeti jyldarynda  kóptegen ónerkәsip taqyrybyna romandar, partiya men kósemderdi madaqtaghan jyrlar jazylghany ras qoy. Bizge endi olardyng keregi bar dey almaymyn. Irikteu jasalady da, tek qana tarih ýshin qajettisi latynshagha audarylady.

Álipbiyding auysuyna kóptegen orystardyng qarsy ekenin de bilem.Olargha ne kerek? Memlekettik tildi keybireuleri bolmasa - bәri bilmeydi, qazaq әdebiyetin oqymaydy. Shamasy, týisikpen qazaq tili kirilshede bolghanda qazaqtar men qazaq mәdeniyeti reseylik yqpalda ekenin jәne sodan jandary jay tabatynday sezinse kerek. Biraq sonsha sasatynday eshtene joq: kirilshe bir kýnde joq bolmaydy. Eki әlipby úzaq uaqyt qatar qoldanylatyn bolar. Sonymen birge latyn róli arta týsip, kirilshening qauqary kemy beredi.

Bir qarypten ekinshisine ótu - revolusiyamen birdey

- Latynshagha ótu tehnologiyalyq jaghynan kóp nәrsege qol jetkizedi deydi.

- Men búl jerde qay jazudyng da artyqshylyghyn kórip túrghan joqpyn. Latynshagha auysudaghy basty nәrse, mәdeni  kenistikte jatyr. Qazaqtargha reforma  sәbettik mәdeniyetten qol ýzu ýshin qajet. Basqa jaghynan alsaq, latynsha qazaqtardy biriktiredi. Álginde tilding últtar arasyndaghy shekara ekenin aittym ghoy. Eger Estoniyada ol shekara estondar men basqa halyqtar arasynda jatsa, al bizde qazaqtardyng arasynda ornyghyp qalghan. Óitkeni olardyng jartysyna juyghy orys tilin qoldanady.

Latynshagha auysu - әlgi shekarany ózining tabighy ornyna qondyrudyng bir tәsili.

- Osynday iri reformany jýrgizu ýshin uaqyt dúrys tandalyp otyr ma?

- Búl jayynda qazaqtardyng arasynda da talas bar. Latynshany jaqtaushylar: «Tezirek óteyik, biz onsyz da jiyrma jyldy joghalttyq» deude. Al qarsylary abaylap qana: «Latynsha kerek shyghar, biraq qazir emes...» deydi. Auysudyng uaqyty men qarqynyn bәribir memleket anyqtaydy. Biraq qyzbalanudyng keregi joq. Ol ýshin sauattylar kerek - men leksikalyq baylyqty latynshagha dúrystap audaratyn mamandardy aityp otyrmyn. Bәlkim, búl júmysqa ózara úghysu ýshin ózge týrki halyqtary da tartyluy mýmkin.

Orysshadan audarghan - S.Ábdireshúly.

http://megapolis.kz/art/Rustem_KADIRZhANOV_Pereydya#.UTCmUonz6YE.facebook

Abai.kz