Múhtar Áuezovting bar bolghany 12 betten túratyn «Qaraly súlu» әngimesin – ondaghy kórkemdik boyaulardyng qanyqtyghy, adam janynyng ishki iyirimderine tereng boylaytyn kameralyq daghdysy jәne dýnie qyzyghyn, úzaq uaqytqy myzghudan oyana dýr silkingen tabighat auanyn – pende ghúmyryna kereghar, shaghystyra otyryp suretteytin tәsil-amaldaryna qaray shartty týrde eki arnagha bóluge bolar edi.

«Alty jyl – qaraly, qayghyly alty jyl ótti. Árbiri sarylghan úzaq... soqqan kýzding suyq kýnindey quarghan jýdeu jyldar... Sansyz kóp kýnder ótip jatsa da, ne bir jana ýmit әkelip sergitken, ne bolmasa jýdeu kónildi bir saghatqa bolsa da selt etkizip alandatqan mezgil bolghan emes. Qarakóz búl ómirdi әbden moyyndap bolghan. Kóp jyl boyyna sozylghan qaraly kýy Qarakóz ómirining qalpy bolghan...» Búl Qarakózding jeke basyna qatysty jәitter.

«...Kóshedegi kónildi qatyn-qalash, jelikti qyz-kelinshek manaylasqan jigittermen qaljyndasyp, kýlisip oinaydy. Arqyraghan semiz, súlu asaulardy mingen jas jigitter ýiirine qaray júlqyna, alasúryp jer sýzgen aighyrlaryn qútyrtyp-oynaqshytyp kelip, qalyng jylqyny dýrildetip, jeldirip aidaydy... Dýn-dýnie mastyq toyynyng buy aspangha shyghyp, qútyrynyp jeligedi. Shulaghan jelikti kósh, tanertengi kólenke basqan qara jartas pen qalghyghan ózekti de oyata sergitkendey. Búl keshke tabighat ta jyldyq úiqysynan oyanyp, eleng bildirgendey...

Jyl boyy túl bolyp túrghan jaylau, býgingi kýn jyl qúsynday bop qiqulap, jónkilip kele jatqan eldi jana kórip sergigendey.

Qazirgi barlyq suret, barlyq dýnie adamdy qyzyq dumangha, saghymdy týspen zor tilekke qol búlghap shaqyryp túrghanday. Búl qyzugha jelikpegen jan joq...».

Jalpy, boyaulardyng almasuy, alma-kezek qúbyluy, bir-birimen sharpysuy әngime tabighatyn shiyelenistire týsedi. Múqang Qarakóz tarihyn, Qarakóz jayyn sóz qylghanda, ylghy qara týske («qaraly, qayghyly», «qara jel», «qaraly kýi») den qoyady. Ángimening bastaluy da aibarly, qaharly. Árbireuining maghynalyq jýgi jeti batpan, auyr-auyr sózder. «Alty jyl – qaraly, qayghyly alty jyl ótti». Áu bastan-aq, avtor oqyrman yqylasynyng býtkil jan-jýiesin tragediyalyq әuenge, tragediya bolghanda, Qarakóz tragediyasyna say búrady. IYә... «sodan beri Qarakóz qaraly tor búlbúlynday». IYә, sodan beri «kóp jyl boyyna sozylghan qaraly kýy – Qarakóz ómirining kýndelikti qalpy bolghan. Kýndegi daghdysy, salty bolyp ketken». Qarakóz ómirin oiran-asyr qylghan әldebir qúpiya, әldebir әzir belgisiz oqigha – әngime joldarynan tys, aua kezip jýr. Ángimening alghashqy joldary-aq, adam tirshiligining qaranghy qaltarystaryna, adam taghdyrynyng nebir kezdeysoq zaualdaryna, silkinisterine baghyttaydy. Áu bastan adam oiyn, oqyrman yqylasynyng arqyraghan arynyn eki jaryp, ekiúday kýy keshtiredi. «Qaraly súludyn» shynayy tragediyalyq bolmysynyng qonglana týsetin túsy – Qarakóz auylynyng kósh-keruenining suretteletin jeri. Ózine beymәlim qúpiyanyng alys tartylysyn sezinip, soghan moyynsúnyp, iyirimine endi bata bergen oqushy sezim-kýiin – jazushy qaq mandaydan salyp ótip, kósh-keruen dýniyening әsem de jaydary kórinisin algha tartady. Úshy-qiyry joq qaranghy dýniyening ón boyyna jasyryna-jasqana bata bergen kónil – tabighattyng «jyldyq úiqysynan oyanyp, eleng bildirgendey», «jyl boyy túl bolyp túrghan jaylaudyn» «...býgingi kýn jyl qúsynday bop qiqulap, jónkilip kele jatqan eldi jana kórip sergigendey», qazirgi barlyq dýniyening «adamdy qyzyq dumangha, saghymdy týspen zor tilekke qol búlghap shaqyryp túrghanday» qalpymen tanysyp, airanday búzylady. Bastapqy qaraly da qaranghy, qúpiyaly dýniyening qara týsteri men keyingi týlegen kókteme-әlemning qyzyldy-jasyldy, alaq-jolaq týsterining sharpysuy – adam boyynda ekiúdayy esken sezim jaryqshaqtaryn qyj-qyj qaynatyp, týlegen týlki búlang әlemnin... qyzuyna jeliktire, sonyng qyzyghyna malyndyra týsedi. «Eng ayaghy shal qoyshy Bolat ýstinen kósh ótip bara jatqanda, qúlaghy sholaq biyeni tyrandatyp shauyp kelip, kósh janynda kele jatqan túrghylas әielder arasyna kelip kiyligip, jauyrynyn qiqandatyp, qaljyndasa kýledi. Árqaysysyna kózin qysyp, iyek qaghyp, izdenip soqtyghady». Al búl kóshte «jalghyz jýdeu, jalghyz jabyrqaghan, qayghynyng túsauynda kele jatqan – Qarakóz...

Osy kóp maly bar bay auyldyng iyesi bolghan, myna dyrdu kóshting basshysy bolghan jalghyz jesir әiel – Qarakóz». Ángime basyndaghy Qarakózding qaraly jayy keyingi ashyq-jarqyn dýniyening shynayylyghyna kýmәn tughyzady. Ájeptarqy týlegen, kóktegen әlemning tabighy qalpynan sekem aldyrady. Qarakózding qaraly kýiining dýmpui kóktegen dýniyeni silkintip, ony ishtey qausatady, iritedi. Adam boyyndaghy ekiúdayy sezim otynyng laulay týsui de – osy eki әlemnin: «qaraly súludyn» qaraly әlemining – yrdu-dyrdu tirlikpen, adamdar dýniyesimen syiyspauyna baylanysty. Ángimening odan arghy damu barysy – oqushynyng yntyq bop otyrghan qúpiyasyna, yaghny Qarakóz basynyng qúpiyasyna tireledi. IYә, «...búryn Qarakóz tirshilik bazarynda erkin jýzip jýrgen erkemin deytin». «Ayaq astynan kelgen bir qaza bir-aq kýnning ishinde Qarakózdi qaraly ghylyp, qanghyrtyp ketken...». Áriyne, búl qazanyng jay syryn, Qarakóz taghdyrynyng talqysyn oqyrman qauym jaqsy biledi. Sondyqtan biz oghan toqtalmay, әngimening búl bólshegin – oqyrman peyilin týsterding qúbyluyna, ózgeruine (alghashynda – «búltsyz ashyq kók aspan», keyin – «sol aspandy torlaghan» týsi suyq, shoq qara búlt) baghyttaghymyz kelip otyr. Bir jaghynan – osynau mamyrajay dýniyede, jalpaq jalghanda qalauyn tappay alasúryp tulaghan Qarakózding jany.

Jazushy oiy, onyng qoldanghan shygharmashylyq tәsili – әrqily týsterdin, әrtýrli әuenderding sharpysuy, bir-birine «aynaluy» arqyly Qarakóz janynyng tereng iyirimderine qúldyrata týsedi. Qarakózding tragediyasy onyng alasúrghan jany men ainala dýniyening bey¬-jay aghysynyng toqaylasqan jerinde, osy endikterding qiylysqan shekarasynda jýrip jatady. Ángimening ón boyynda ekiúdayy dýnie – qaranghy túnghiyqqa malyna batqan, týnek týnning shymyldyghynyng ishinde jantalasyp, kýiip-janyp tolghatqan Qarakóz jany jәne birese syldyr-syldyr búlaq bop, birese joyqyn kýsh bolyp dýnie jaulaghan tabighat, adamdar әlemi – kezek-kezek almasyp, arpalysyp, birin-biri jalmaugha yntyghady. Osynau teketires qos әlem qaqtyghysynyng órshy týsetin, jandәrmen alys-júlysqa týsetin mezgili – týn men kýn aralyghyndaghy, kýn men týn aralyghyndaghy beyuaq. Qaranyz: «...Kýnde tirshiligine yrza bolghan júrt úiqyda jatqan qúlqyn-sәride, múnayyp batqan beyuaqta Qarakóz qaraly jaulyghymen betin jauyp otyryp, zarlanyp dauys aitatyn...». Beyuaq. Beymәlim sezimderding qútyryna oyanyp, oinaq salatyn kezi. Qarakóz dýnie qyzyghyn tәrk etken... «Ol Múqashtyng tileuin tilep, endi erge tiymeytin túl qatyn bolyp otyryp qalugha ózine-ózi sert berdi...». IYә, ol óz janynan dýniyege sozylatyn joldy qysqartyp, túiyqtap, dýniye-jalghangha ashylar esikti tars japqan. Qarakóz tragediyasynyng syry osynda. Óitkeni alty jyldan beri dýnie qyzyghy oghan jat. Onyng tәni de, jany da alty jyldan beri jalghan qyzuynan ada. Ol ýshin dýnie salqyn, ógey. Dýnie onyng jan qalauyn tauyp bermek týgili, sýigen jarynan ajyratyp, mәngilik jalghyzdyqqa dushar etti. Jalghan – onyng sheshilmey, «qozana tilengen seziminin», iske aspaghan maqsatynyng birden-bir sebepkeri. Qarakózding tragediyasy – tәn azabynda emes, jan azabynda. Jatbauyr, ógey ómirmen baylanysty kýrt ýzgen jan shyrylynyng tәn shyrylyna, tәn azabyna úlasqan shaghy («Ol búnyng ishinde tirshilikke úmtylghan jana ómir úryghynyng jaryq dýniyege shyqqysy kelip qozana tilegeni edi». Ishtegi qara jylannyng qybyr-jybyr qozghaluy da sol túnshyqqan, tәrkilengen sezimning alasúruynan. Jan azaby – bastapqy da, tәn azaby sonyng sheshilui, jalghasy. Jalghangha degen ókpe-nazdyng zapyran bop aqtarylghan túsy.

«...Sol kýsh Qarakózdi kóp zaman qinap jýrdi... Álgi kýnge sheyin mezgil-mezgil asau sezim qútyrtyp kelip, bir tondyryp, bir qyzdyryp, ysytyp, qaraly Qarakózdi otqa salatyn. Barlyq úzaq qaraly kýnderde oilap ótken qayghy men әlgi siyaqty azaptar Qarakózding minezin de ózgertti... Ol erekshe sezimdilikting sebebinen dertti siyaqtandy. Búrynghygha qaraghanda, qany búzylghanday: tez ashulanyp, tez jylap, tez kýlip jiberetin kýiip-janghyshtyq payda boldy...».

Osy ekiúday dýniyening damuy barysy da ekiúday. Qarakózding basyna týsken shyrghalang – ymyrttyq, qara qong, kýngirt týsterge malynyp, barynsha bayau, barynsha azapty damidy. Al ainala dýniye... «Jaz jasarghan tabighat ta – mineky jeligip eliredi... Jan kirgendey bop, qyzuy tirshilikti kóksegendey mastanady... Jýz búralady. Bozbala asaumen tenselip, qútyryp shabady. Qyz-kelinshek nazdanyp kýledi...». Qarakóz tabighaty men jalghan arasyndaghy teketires osylaysha shirygha týsedi, bas ainalatynday terendikke qúldyray týsedi. Kósh-keruen dýniyening synghyry men syldyry, aiqayy men úiqayy – onyng ýlken ózgeris ýstinde ekendigin pash etedi. Al Qarakóz ómiri birsaryndy, bayau qalyppen esh ózgerissiz, damusyz bey-jay aghuly. Ishtegi jylannyng oyanuy – dәl osy ekiúday qozghalystardyng iyen ortasyna, shekaralyq túsyna  tap keledi. Endigi jerde ishtegi qara jylan jaryq dýniyege shyghu ýshin arpalysuly. Endigi jerde sheshuin tappay toqtamas.

«...Ishte – ystyq sezim qarsy soqqan salqyn lep...». «Elsizde jalghyz ózi jýz tolghanyp jyrlaghan búlbúl Qarakózding úzaq jylghy qayghysy men jayyn, tabighattyng iyesizdigin jyr qylghanday. Qaraly әielding súlulyghyn qoshemettegendey. Búl da sezim kýiin shertedi. Onsyz da qaynap jýrgen qandy bir tondyryp, bir ysytyp, Qarakózding jýregin qysyp entiktiredi...».

Qarakózding sezim kýilerin shertken tústar «buyrqanghan, busanghan», ishki qimyl-qozghalysy mol, ekpindi, dýrkin-dýrkin keler, ekspressiyagha toly. «Qaraly súludyn», yaghny әngimening basynda, eki dýnie (Qarakóz – jalghan) óz aldyna bólek, bir-birine samarqau paralleldi ómir keshse, jogharyda kórsetilgen joldar sol eki dýniyening toghysar, sharpysar, biriger kezenining tayau qalghandyghynyng aighaghy. Ishtegi jylanmen arpalysyp, toghaygha qashqan Qarakózding aldynan «alys qonyraudyng synghyry», sylq-sylq kýlki, synghyr-synghyr aghys estilip, dýnie óz boyyna shaqyryp, alystan qol búlghap, shym-shym batyryp bara jatyr. Ekiúdayy sezim oqushynyng da janyn parsha-parsha qylyp, әldebir beymәlim zor iske, әldebir qúpiya qúdiretke entiktire týsedi. Múhannyng danalyghy tәni, fiziologiyalyq qúbylystyng ruhy sebepterin ashyp, ajyratyp, algha tartuynda. Sol siyaqty, fiziologiyalyq jay-kýidin, sebepterding – ruhany sebepterden tuyndaytyndyghyn kórsetip beruinde.

Qarakóz seziminin, janynyng alasúruynyng sheshilu sәti de – beyuaq. Kýn men týnning birine-biri óte qoymaghan uaghy. Ángimening sharyqtau shegi – osynau qatygez de, qasiretti kýreste Qarakózding jenilgen túsy. Kenet oyanyp, alasúryp, jandanyp, naqty kýshke ainalyp, Qarakózding óz basyn dýnie aldynda tize býktire iygizgen, ishtegi «qara shúbar» jylannyng «quana oinaq salghan» túsy. Tabighatyn, túla boyy bitimin ishtegi qara shúbar jylan jengennen keyin, Qarakózge bәribir edi. Ony jengen – qara týn. Qarakóz osy týni – óz boyyndaghy Áyel¬dik shoq sezimderdi, әiel tabighatyn, әieldik zatyn mansúq etip, qanghyp kelgen Bolattyng qoynynda túnshyqtyrdy. Áyeldik qúrylymymen qosh aitysty. Búdan  bylay, ol – ózin tize býktirgen, nәpsi aldynda kýng ete jazdaghan әieldik nyspysynan, otqaru tәn azabynan ada, taza. Sol týni ol – pende taghdyryna әbden moyynsúndyrghan, әieldik maghynasyn týngi suyq sugha búqtyrdy. Sóitip, tazardy. Mәngi qayta oralmastay, mansúq etti. Endi onyng aldynda – tirshilikting adam balasyna tanghan, әsirese Qarakóz sekildi aqjýrek әielge arnaghan ózgeshe danghyl joly túrdy. Qarakóz óz taghdyrynyn, tәn azaby¬nyng týnek týnimen qoshtasty, bazarly, dyrdu ómirding salqyn da samarqau aidynyna ystyq denesin búqtyrdy. Sóitip, tazardy.

Múhang eng bir qúdiretti de, klassikalyq әngimesin osylay ayaqtady.

Ermek Amanshaev

Abai.kz