(1920-1930 jj.)

Elding bolashaghy eng aldymen últ mәdeniyetining iygilikteri men ruhany qúndylyqtaryna kógendeuli. Búlar týgeldey saqtalghan, ózining qyzmetin atqara alghan jerde el adamynyng barlyq jaghynan kýshti keletini anyq. Adamy kýshti elding qoghamy da kýshti bolghan. Qoghamnyng kýshtiligi halyqtyng óskeleng úrpaqty dúrys nәrsege baghyttap, memleket azamaty retinde qalyptasuyna kómektesuinen kórinedi. Adamynyng bilimi teren, mәdeniyeti kýshti bolsa qoghamgha qajet nәrselerding barlyghyn da jasaugha bolatyndyghyn tarihta oishyl adamdarymyz aityp ketken.

Qoghamnyng damuy aldymenen mәdeniyetke, mәdeniyetting damuy ruhany túghyrgha tәueldi keledi. Mәdeniyetting ruhany túghyry búl últtyng dini men dili, osy ekeuining negizinde qalyptasatyn óner týrleri, basqa da qúndylyqtardy aitumyzgha bolady. Mәdeniyet ózining últtyq negizdegi ruhany túghyryn joghaltyp alsa úrpaqty tәrbiyeleuding ózi qiyngha soghady. Sondyqtanda qazaq mәdeniyetining barlyq kezeninde qogham men adam bolmysynyng ruhany terendigine, jekelegen adamdardyng is-әreketining nәtiyjesine kónil bólu ýlken ýrdiske ainalyp otyrghandyghyn eskeru qajet.

Últ mәdeniyetining negizgi túghyry onyng dýniyetanymy, dini men dili. Dýniyeni tanu men úghynudan shyghatyn túlghalyq dengeydi ruhany kemeldilik deymiz. Qazaqtyng dýnie bolmysyn zerdeleu men aqiqatty úghynuda din ilimi men diny túlghalardyng danalyghy erekshe kózge týsedi. Qazaq halqynyng әleumettik tanymynda «Qúdaydan qoryqpaghannan qoryq», «Alladan súraghannyng eki býiiri shyghady, adamnan súraghannyng eki kózi shyghady» degen maghynagha toly sózder de jii aitylyp otyrghan. Búdan da el mәdeniyetindegi kez - kelgen adam týsiniginde diny sauattylyqtyng erekshe oryn alyp, adamdy qogham iygiligine qyzmet etuge baghyttap otyrghandyghyn týsinesin.

Tarihtaghy qazaq túlghalarynyng ústanymyn múqiyat zerttegen qyzyldar biyligi últtyng dinin әlsiretip, qoghamnyng baghytyn ózgertu ýshin týrli tәsilderdi qoldanyp otyrghan. Kenes biyligi qúrylghannan keyin, yaghny 1924-25 jyldardyng ózinde qazaq qoghamyndaghy meshitterding qyzmetin qyspaqqa alu ýshin arnayy salyq tóleuge mәjbýrleytin jana erejeler shygha bastaghan. Diny ghimarattardy (meshitter men shirkeulerdi) «diny qogham» týrinde tirkeu talap etildi. Jergilikti jerlerdegi búrynnan kele jatqan diny oryndardy tirkeudi talap etude qúlshylyq etuge de qatysty qosymsha anayy ereje de qabyldanghan. Múraghat qorlarynda kezdesip otyrghan qújattardan (meshitterdi diny qogham retinde tirkeudi talap etken ýkimet qaulylarynan) kenes ýkimetimenen kelisimshartqa otyru, oghan arnayy salyq tóleudin, qúlshylyq etude erejege baghynudyng mindettelgendigin kóruge bolady. Qabyldanghan jarghy barlyq dinge birdey bolghan. Búl erejede jergilikti halyqtyng mәdeniyetimen tyghyz baylanysty dәstýrli dinning mәrtebesin jóninde qaralghan joq. Kerisinshe qyzyldar biyligi shygharghan qaulylardyng talabyn oryndaghandardyng barlyghyna (qazaq qoghamyna syrttan enip jatqan diny sektalargha deyin) birdey júmys jasaugha teng mýmkindik berilip otyrghan.

Mәselen 1927 jyldyng 9 sәuirde Aqtóbe guberniyalyq әkimshilik bólimi syrttan kirip jatqan baptisterding diny qoghamyn bekituge qatysty Qaraghandy Volispolkomyna (derekte osylay jasylghan) arnayy hat joldaghan. Búnda baptisterding diny qogham qúrugha qatysty qújattarynyng qalay rәsimdelui kerektigi, sonyng ishinde diny birlestik mýsheleri ótkizgen otyrys hattamasynda «qolymyzgha qaru alyp qyzyl armiyagha qyzmet etuge dayynbyz» degen sózding jazyluy kerektigi aitylghan [1, 37 p.]. Kenes ýkimeti qúrylghan tústa Aqtóbe ónirinde syrtan enip, qoghamgha taralyp jatqan diny sektalargha qatysty múraghat qorlarynda búdan da bólek derekter kedesedi. 1926 jylghy Aqtóbe guberniyalyq әkimshilik bólimning bergen mәlimetinde guberniyadaghy sektanttardyng qozghalysy jóninde aitylghan. Tirkelgen  diny sektalardyng sany, qúramyndaghy adamdar sany qysqasha bylay bayandalghan: «Gub.Admotdel soobshaet niyjesleduiyshie svedeniya o dviyjeniy Sektantov po Guberniy po dannym na 1-e iilya s/g. Zaregistrirovan o religioznyh Sektanskih obshestv:

Baptistkiyh: 1) gor. Aktubinsk s 1 chisla chlenov 33 ch.

2) v p. Vysaky Ak-Bulaksk. Vol. P Djurun 76 ch.

3) p. Iliinskiy Djurn vol. 52 ch.

4) p. Martuk 75 ch.

5) p. Tavricheskkiy Akkemirsk. Vol. 30 ch.

6) p. Akbulaka 30 ch.

Malakanskiyh: 1) p. Akbulak s chislom chlenov 115 ch.

2) p. Vysokiy Akbulakssk. Vol. 26 ch.

3) p. Djurun – ashesay 71 ch.

Staroobryadsy bezpopovsy: p Samarskiy Akbulakskoy v. S chislom chlenov 67 ch.

Krome vysheukazannyh zaregistrirovannyh Sektanskih religioznyh o-v po svedeniyam GAO iymeetsya taynoe Sektanskoe o-vo «Hlystov»  s kolichestvom chlenov 26-30 chelovek,.. Chto kasaetsya uvelicheniya Sektantov, to uvelichenie protiv 1923 g. iymeetsya toliko  sredy baptistov pribliziytelino na 10%, ostalinye religioznnye sektanskie ob-va v kolichestve chlenov ne uvelichivaitsya» [2, 21-p.]. Osylaysha jergilikti halyqty әlsiretude týrli diny sektalardyng kóbengine kenes biyligining ishtey qoldau kósetip otyrghandyghyn eskeru kerek. Búndaghy kózdelgen maqsat jergilikti halyqtyng dini men dilin әlsiretu edi.

1926 jyly Aqtóbe oblysyndaghy audandargha (volispolkomdargha) joldanghan hattarda sol kezdegi jergilikti halyqtyng dini men dilin әlsireu ýshin jýrgizilip otyrghan sayasatqa qatysty aqparattar kóp kezdesedi. Mәselen jogharydan joldanghan hattardyng birinde bylay delingen: «Po iymeiyshimsya v gubadmotdele svedeniyam v Tustubinskoy volosty iymeetsya 18 mechetey, kakovye v svoem bolishinstve razrushaitsya. Mejdu tem nekotorye iz mechetey nahodyatsya v polizovaniy religioznyh obshestv bez vsyakogo dogovora. Poetomu Aktubinskiy gubernskiy Administrativnyy otdel s polucheniyem sego prosit prinyati vse zavisyashiye  ot vas mery k nemedlennomu zakluchenii dogovorov na polizovanie mechetyamy s temy religioznomy obshestvami, kotorye uje v nastoyashee vremya sovershait v nih svoy obryady. Pry chem dogovor nujno sostovlyati v treh ekzemplyarah na na kajduy mecheti v otdelinosti, posledniy dolijen byti podpisan ne menee 20  chlenamy religioznogo obshestva y kajdyy ekzemplyar dogovora doljen byti oplochen za schet chlenov religioznogo obshestva po 1 r. 65 k Gerbsborom /forma dogovora prilagaetsya/. Po odnomu ekzemplyaru dogovora vyshliyte v Gubadmotdel. Posle zaklucheniya dogovra nemedlenno – je trebovati ot religioznyh obshestv ego vypolneniya v smysle remonta zdaniy mechety iy.t.d.

O teh mechetyah kotorye ne nahodyatsya v polizovaniy religioznyh obshestv, sdelayte obyavlenie po volosty o sdache takovyh. Y esly religioznye obshestva pojelait vzyat ety mechety dlya soversheniya v nih religioznyh obryadov, to sdayte takovye po dogovoru, kak ukazano vyshe.

Vse je mechety kotorye ne budut sdany po dogovoram, mogut byti VIYK"om ispolizovany pod shkoly iy.t.d. [1. 39-p]. Búdan neni bayqaugha bolady?

Bәrimizge belgili nәrse islam dini últtyng tól mәdeniyeti men tarihynyng ajyramas bóligine ainalghan din. Qazaqtar búny ata dinimiz degen. Dindi qogham ishindegi qogham, birlestik retinde qayta qúrudyng arnayy sayasy maqsatta jasalghandyghy әuelden aq belgili edi. Olar diny sanasy men mәdeniyeti ózgergen halyqtyng ertengi kýni qalay bolatyndyghyn oilaghan joq. Bar oilaghandaghy qoghamdyq qúrylysty ózgertip, eldi shiykizat kózi retinde ústau qana bolghan. Patsha zamanynda onyng jýrgizip otyrghan sayasatyna qaramastan qazaq auyldaryndaghy meshitterding janynda últ ruhaniyaty, ghylymy baghyttaghy pәnderding oqytylghanyn eskeru qajet. Medreseden bilim alyp shyghatyn balanyng elding tarihyn, basqa da qúndylyqtaryn bilip shyghuyna diny túlghalar tarapynan da qatty kónil bólingen. Kenes biyligi qúrylghan tústa el ishindegi medreselerding qyzmetin toqtatudyng osy ýshin de qolgha alynghanyn eskergen dúrys.

1925-26 jyldary Aqtóbe guberniyasynyng әkimshilik bólimi tarapynan Torghay, Temir, Shalqar, Yrghyz uezderining milisiyalaryna diny túlghalardyng bilim berudegi qyzmetin bir jola shekteu jóninde qúpiya týrde hattar joldanghan. Sonyng ishinde «gerbsalyghyn» tólemey otyrghan meshitterdi halyqtan tartyp alugha, ýide bala oqytyp jatqan imamdargha tiyisti shara qoldanugha arnayy tapsyrmalar berilgen. «Óte qúpiya» dep jazylghan osy hattarda imamdarmen qattar bilim alyp jatqan balalardyng da esimderi aitylghan. Mәselen Temir uezdining Embi bolysynda Qúrman Dartaevtyng ýiinde imam Gaylmanovtyn, osy Embi qalasynyng №7 auylynda ishan Aldiyar Abasovtyn, №3 auylda  Qapan Imanghalinnin, Yrghyz bolysynyng Qyzyljar auylynda Lepes Utepbaevtyng qoldauymen molda Baymaghanbet Jukunovtyn, Shalqar uezining Sholaqjiyde bolysynyng №1 Balapan auylynda molda Amyranov Quanyshbaydyn, sonymen qatar osy uezding Qarashoqat auylynda Nәby Quanyshbaevtyn, Aqtóbe uezdining Qaraqobda bolysynyng №3 auylynda Qosmúhamedov Hayrullanyng ýide bala oqytyp jatqandyghy jazylghan. Búdan da basqa kenes ýkimetining talabyn tyndamay halyqqa bilim beruin jalghastyryp jatqan diny adamdargha jedel týrde qatang shara qoldanyp, onyng esebin jiberu súralghan. Ishandardyng bala oqytu qyzmetin shekteuge qatysty berilgen tapsyrmalar Aqtóbe oblystyq memlekettik múraghatynyng 4 qorynda saqtauly.

1924 jyldan keyin medreselerde jaratylystanymdyq baghyttaghy ghylymy pәnder men batyrlar jyry, biylerding ruhany múralaryn oqytugha  birjolata tiym salyndy. Sol kezdegi qazaqtyng diny adamdarynyng kóbisi sheshen, óleng shygharatyn aqyn adamdar bolghan. Balalargha ýiretetin batyrlar jyryn olardyng barlyghy tegistey bilgen. Ishterinde halyq arasyndaghy auyzsha derekterdi jinaghan adamdar kóp kezdesedi. Mәselen Torghay uezdining 2- shi audanynyng Múhtasiybi Fayzulla ishangha qatysty oblystyq múraghatta mynaday derek kezdesude. Fayzulla ishan jóninde Guberniyalyq әkimshilik bólimi bylay dep jazghan: «V Gub. Adm.Otdel postupilo zayavlenie ot Muhtasiba 2-go rayona Turgayskogo Uezda Ishanova Fayzully, v kotorom on prosit razresheniya na otkrytie Bogoslovskih kursov po podgotovke musulimansky slujiyteley kulita.  S polucheniyem sego predlogaetsya razyasniv ukazannomu Muhtasibu, a tak-je v dalineyshem razyasnyati vsem lisam kakovye budut obrashatisya k Vam po etomu voprosu, chto Bogoslovskiye  kursy dopuskaiytsya toliko v bolishih gorodah ne menishe Gubernskogo, poetomu nikakih bogoslovskih kursov kak v samom Turgae,  a tak-je v volostyah dpusheno byti ne mojet...» [1,64-p.]. Búl hat Torghaydyng әkimshilik basshysyna joldanghan.

Meshitterdi «diny qogham» retinde tirkeu ýshin shygharylghan qaulylarda gerbsalyghy ýshin tólenetin qarjymen, Qúdaygha qúlshylyq etu ýshin әrbir jeke adamnyng ýkimetke tóleytini 1 som 66 tiynnyng qúnyn eseptesek, sol kezdegi bazarda 1 jylqynyng qúny 11 som, 1 qoydyng qúny 2 som shamasynda bolghan. Ýkimetke salyq tólep tirkeuden ótu ýshin diny qoghamnyng qúramynda 20 adamnan kem bolmauy kerek. Bolishevikterding sol kezdegi qazaq auyldaryndaghy bir meshitting ózinen 1 jylqy 200 qoygha deyin kúshtep jinap alghandyghyn kóruge bolady. Keybir auyldarda meshitterdi qayta ashu ýshin salyq tóleytin adamdar sany 200 adamgha deyin jetken (tirkelgen). Kenes ýkimetining talabymen keliskender kemi bir meshitti qayta ashu ýshin ýkimetke 1 jylqy 200 qoydan kem bermegen.

Kenes biyligining últtyng dәstýrli dini men dәstýrli emes diny aghymdardyn, sektalardyng mәrtebesin teng qyluy әriyne, aqylgha symaytyn nәrse.  Ár adam meshitke kelip qúlshylyq etu ýshin ýkimetke salyq «tóleui» de din týgili dәstýrge de qayshy edi. Qazaqtar ýshin ata-baba dini bolyp eseptelgen islam dini әueli halyqqa, adamzatqa qyzmet etui kerek. Dinimizdegi birqana sadaqa beruding ózi osy úghymgha kelip tireledi. Qiyndyqtan ótude el bolyp kýsh biriktiru bәrinen de joghary túrdy. Múraghat qorlaryndaghy jergilikti halyqtyng diny qúndylyqtaryn shekteuge qatysty derekterden kenes ýkimetining auyl moldalary men túrghyndardan aqshany ashyq talap etkendigin de bayqaymyz. Derekterde: «Nach Turgayskoy Umilisii. Aktub. Gub.Admiyn.otdel pry sem preprovojdaet utverjdennye ustavy religioznyh obshesti №1 aula y №4 Aula  Karakuginskoy volosty №1-2-3 Aula Karaturgayskoy  volosty y №1 aula tusunskoy volosty kakovye vruchiti  po prinadlejnosti. Krome togo predlojiti ukazannym obshestvam nemedlenno vyslati v adm.Otdel deneg po 11-ty rub. 1 rub. 06 kop. Kajdomu. Prichem v dalineyshem pry priyeme materialov dlya otsylka v GAO y odnovremenno vzyskivati prichitaishiyesya za registrasii takovyh sbory» -dep jazylan [1, 38-p.].

Qyzyldar elding ruhany mәdeniyetimen qatar әleumettik jaghdayyn da jaqsy bildi. Biraq halyqtyng qolynda aqshanyng joqtyghyn bile túra salyq tóleu mindettelgen. 1924 jyly Aqtóbe gubkomiytetining Torghay men Shalqar ónirining ekonomikalyq jәne sayasy ahualyna qatysty jýrgizgen qúpiya zertteulerine sýiensek, sol kezdegi ónir halqynyng әleumettik sayasy portreti bylaysha sipattalghan: «Turgayskiy uezd voobshe stradal y stradaet bezdenijvem, promyshlennosty net, rynka zabyta net, ne tolko v uezde, no y poblizosti, dlya haraktera priyvedu proshluiy nalogovuiy kompanii, kotoraya otrazilasi na naseleniy ochen znachiytelino, deneg u naseleniya ne bylo, nalog vzimalsya v denejnoy forme y naselenii blagodorya otdalenosty sosednih rynkov 400-500 verst vynujdeno bylo vyrasyvat skot na mestnoy Turgayskoy rynok, chtob obmenyati ego na denigy dlya uplatu naloga prodavaya ily vernee otdavaya skot darom.

Korovy dohodily do 5-7 rub., loshady 10-12 rub., a barany do 2-h rubley ot chenoy bezuslovno skotovodchskoe hozyaystvo silino postradalo.

V nastoyashee vremya iymeetsya chasti nedoimkoy Ediyn. Seli – Hoz. Naloga okolo 1500 rubley, no ety nedoimky likvidirovati skoro ne vozmojno, po toy prostoy prichiyne, chto u naseleniya sovershenno net deneg y net rynka zabyta, samo naselenie ohotno staraetsya uplatiti ety nedoimky «govorya» beriyte skot y deneg net, a nash nalogovoy apparat ne mojet prinyat v nalog naturoy... t.k. deneg ne toliko u naseleniya ny y u torgovsev, u nashey koperasiy y u samogo finotdela net...»[3. 1-p.]. Qoghamnyng iygilikterin joiy ýshin jasalyp otyrghan zansyz әreketterding týbi nege alyp keletinin kenes biyligindegiler jaqsy bildi. Biraq halyqtyng qolyndaghyny tartyp alyp, onyng tynys tirshiligine qysym kórsetudi toqtatqan joq. Kerisinshe sayasy qughyn-sýrgin sharalary jylma jyl úlghaytylyp otyrghan. Meshitterdi qayta tirkeu ýshin talap etilgen salyqty halyqtyng basym bóligi tóley almady. Kóbisi búny әdepsiz ereje retinde qabyldady. Bolishevikter medreselerding esigin bekitip tastaghanymen, qazaq balalaryn ýide oqytqan.

Últtyng ruhany dýniyeleri men túlghalardy qughyndaudyng týbi qarsylyqqa alyp keletinin kenes biyligindegiler jaqsy bilgen. Kenes biyligi qúrylghan tústa aq búghan qarsy dayyndyq sharalarynyng jasyryn týrde bastalyp ketkendigin eskeru qajet. Búghan dәlel retinde Aqtóbe guberniyalyq әkimshilik bólimining sol kezdegi budjetine qatysty derekterdi aitumyzgha bolady. Aqtóbe guberniyalyq әkimshilik bólimining birqana 1927-28 jylgha arnalghan budjetine jana qaru týrlerin alu, sonymen qatar shtat boyynsha әskery qúramnyng 50 payyzyn jana qarumen qamtamasy etu engizilgen. «Aktubinskiy Gubernskiy Administrativnyy Otdel pry sem predstavlyaet svedeniya trebuemye sirkulyarom SAU KSSR ot 14/III –s/g za №77 o potrebnom kolichestve Drogunskih vintovok, a takje svedeniya ob iymeiyshimsya voorujeniy na 1-e oktyabrya sego goda.

Svedeniya o potrebnom kolichestve vintovok sostovleny soglasno shtatov utverjdennyh y prinyatih po budjetu 1927/28 budjetn. God.

V vidu togo, chto 27/28 b/godu  iymeetsya vozmojnosti priobresty orujie novogo obrazsa  na 50% potrebnogo kolichestva, GAO prosit vozbuditi hodataystvo ob otpuske vyshe ukazannogo kolichestva vintovok v tekushem operasionnom godu» degen mazmúndaghy derekter de bar [4, 152-p.]. Oblystyq múraghat qorlarynda jazalaushy otryadtardy qarumen qamtamasyz etuge baylanysty derekter mol.

1927 jyly kenes ýkimetining týrli qysymyna, sodan tuyndap otyrghan qiynshylyqqa qaramastan jer-jerlerde qazaqtyng diny túlghalary kenester ótkizgen. Olar bastaryna týsken  qiyndyqtargha qaramastan halyqtyng ruhany dengeyin saqtap qalugha barynsha kýsh salghan.  1927 jyly 25 qazanda Aqtóbe OGPU basshysynyng Aqtóbe әkimshilik bólim basshysyna joldaghan hatta Sary ishannyng balasy Qojahmetov Ábdighanidy syrttay baqylaugha tapsyrma berilgendigin bayqaugha bolady. Hatta «Po iymeiyshimsya svedeniyam 23 iilya s/goda v gor. Irgiyze  Chelkarskogo uezda prohdil 3-y s"ezd. muhtasibata s povestkoy dnya sleduyshih voprosov:

1) Otchet muhtasibata Satubaldina y vybory muhtasiata y 2-h mushavirov.

2) Izyskanie sredstv na soderjanie muhtasibata y 3) tekushie dela. Vybrannym muhtasibom okazalsya Abdula Galiy Hujahmedov y mushavirami  Turegilidin Kaliutdin y Nazmutdinov Ahmediy, kakovye po mnenii Gubotdela OGPU  yavlyaitsya inisiatoramy v sozyve s"ezda na, chto nado polagati ne iymeetsya nikakih razresheniy, a poetomu soobshaya o vyshe izlojennom, Gubotdel OGPU prosit prinyati sootvetstvuishie mery y o rezulitatah soobshit v GO» - dep jazylghan[1, 96-p.].

Sol kezdegi OGPU-dyng nazaryna ilikken kisilerding barlyghy óte sauatty ziyaly adamdar bolghan. Osy hattada esimi jii atalatyn Satybaldin degen adam Mirjaqyp Dulatovtyng jiyeni Fayzulla ishan siyaqty. Sol kezde Torghay ónirindegi diny túlghalar Yrghyz ónirine kelip kenester ótkizgen. 1930 jyly osy ónirdegi kóterilisterdi basqarghan túlghalarda osy Alash  Orda jasaqtaryn basqarghan diny túlghalar boldy. Qojahmetúly Ábdighany sol kezdegi ózge qazaqtyng diny túlghalary sekildi basqa elderding iri oqu oryndarynda bilim alghan zerek, óte sauatty adam bolghan. Búl kisining ózi Yrghyz audanynyng Yskól degen jerinde meshit ústap, medresede sabaq bergen. Arghy atalary handar zamanynda elge qyzme etken. Ákesi Sary  ishannyng ózi Yrghyz, Qarabútaq ónirlerinde ýlken aghartushylyq istermen ainalysqan, әulie kisi bolghan. 1926 jyly Yskóldegi meshit qasaqana jabylyp, Ákesi Sary ishanmen birge balasy Ábdighany da qudalanghan. 1929 jyly kenes ýkimetining astyq dayyndau josparyn oryndamady degen jalamen búlardyng da mal-mýlki tәrkilengen. 1930 jylghy Yrghyz kóterilisine qatysqan. 1931 jyly ashtyqtyng kezinde Ábdighany ústaz Yrghyz, Torghay, Shalqar ónirinen Qaraqalpaqstangha qaray bosqan halyqpen birge әkesi Qojahmetti (Sary ishan) jiberip, ózi 1934 jylgha deyin Shalqar audanynyng auyldarynyng birinde jýrgen. 1933 jyly ashtyqtan aman qalghan adamdargha bas bolyp elge oralghan әkesi Sary ishanmen birge Qarabútaqqa keledi. Ákesi Qojahmet 1934 jyly osy jerde qaytys bolghan. Ábighany 1937 jyly Qarbútaqtan ústalyp sayasy qughyn-sýrginning qúrbany boldy.

Jerding iyesi qashanda últ, halyq ekendigi belgili. El óz jerin onyng kiyesin saqtay alghanda qana qorghay alady. Qarapayym halyq qana emes diny túlghalarymyz da tarihy jerlerge qúrmetpen qaraghandyghyn bilumiz kerek. Olardyng bilimi men ruhynyng úrpaqty, qoghamyn dúrys tәrbiyeleu, dúrys ilimdi ýiretu arqyly atameken jerding kiyesine ainalghan.

Kie degenimiz ne nәrse? Jaratylys iyesining adamzattyn, óz halqynyng mýddesin qorghaytyn adamdy da erekshe jaratatyny belgili. Osynyng mәnin bilgen júrt barlyq kezde úrpaqty ruhany tazalyqqa, kisilikke tәrbiyelegen. Batyr, bi, diny túlgha bolsyn onyng taghylymy osy atamekende qalady. Bilimi halyqtyng jadynda jýredi. Osynday jaqsy qasiyetterden kýsh alghan ortany, jerdi qazaq kiyeli dep tanyghan. Sebebi túlghalyqqa ie bolghan adam jaydan jay el aldyna shyqpaydy. Qazaq ziyalylarynyng taghylymynda: «Kiyeli jerde adamnyng jasaghan isi esh ketpeydi, keler uaqytqa iygilik bolyp oralyp otyrady»  degen de týsinik bar. Al, patsha otarshylary men bolishevikterding kiyeli jerlerden kiyeni qashyru ýshin nebir súmdyqty nәrselerdi jasaghandaryn sol kezdegi adamdar kózben kórdi. Áulie batyr adamdardy jerlengen jerlerinen sebepsiz qasaqana kóshiru, basqa da din men dәstýrge jat amaldardy aitpaghannyng ózinde, keshegi 1930 jyldarda meshitterge qasaqana mal qamatu, qoymagha ainaldyruy, ony jasaghan adamdar qaterge úshyraghan song búzdyryp tastatu, beyitterding tastaryn qúrylysqa paydalanu syndy jauyz, jantýrshigerlik әreketterdi bala kezderinde kórgen  qariyalarymyz qinala eske alady.

Jerding kiyesi, diny sauattylyq, osydan shyghatyn ruhany terendik jóninde alash ziyalylary da kóp jazghan. «Ghúmyr isi amal, әdis atqarushydan kýtedi. Sharighat jolymen qazaq rәsimin tapsyrugha amal, әdis izdeu kerek» - dep Álihan Bókeyhanov tegin aitpasa kerek [5, 196-b.]. Tarihta atamekenge, ony qorghaghaytyn, halyqqa ústazdyq etken ziyalylargha degen qúrmet óskeleng úrpaqqa ýlken tәrbie ekendigi anyq. Mәdeniyetindegi din men últtyq qúndylyqtardyng baylanysyn bilgen adam jaratylys aqiqatyn da tereng týsinedi. Sebebi diny túlghanyng kemengerligi men últtyng ómir sýrudegi tәjiriybeleri ýileskende ghana bilim qoghamnyng iygiligine ainalyp otyrghan. Shәkәrim jazghanday:

Ghylymsyz adam – aiuan,

Ne qylsang da, ghylym bil.

Ghylymgha da kerek jan,

Aqylsyz bolsa, ghylym túl.

Aqylgha erkin oy kerek,

Mataudan oidy azat úyl.

Ádettenip erterek,

Órisin keneyt jylma jyl [6, 453 b.].

Shynymen de, bolishevikterding din men halyqqa ústaz bolghan adamdardyng qyzmetin shektep, joyyp jiberudi  maqsat etui qoghamdyq oidyng órisin mataumen teng bolghan.

Alash túlghalarynyng izgiligi bir uaqytpen shektelip qalmaydy. Olardyng barlyghy da qoghamyna sol zamanda bayqala qoymasa da, keler uaqyttyng órisinde oryn aluy mýmkin mәselelerdi, týzu nәrselerdi kýni búryn topshylap aityp otyratyn sezimtal adamdar bolghan.

Ádebiyet:

1. Aqtóbe oblystyq memlekettik múraghaty. 4-qor. 1 tizbe. 72 is-117 p.
2. Perepiska s NKVD KSSR o religioznyh shkolah veroucheniya / Aqtóbe oblystyq memlekettik múraghaty. 4 qor.1 tizbe. 44 is-65 p.
3. O politicheskom y ekonomicheskom sostoyaniy Turgayskogo y Chelkarskogo uezdov / Aqtóbe oblystyq memlekettik múraghaty. 516 qor. 1 tizbe. 541 is-6 p.
4. Aqtóbe oblystyq memlekettik múraghaty. 4 qor. 1 tizbe. 57 is.
5. Bókeyhanov Á. Shygharmalar. – Almaty: Qazaqstan, 1994-384 b.
6. Shәkәrim. Qazaq ainasy. Ólender men poemalar. Almaty: Atamúra, 2003. – 296 b.

Sәrsembin Ýmbetqan Quandyqúly,

filosofiya ghylymdarynyng kandidaty, Q.Júbanov atyndaghy Aqtóbe ónirlik uniyversiytetining kafedra mengerushisi

Abai.kz