«Dat» gazetining 2023 jylghy 26-qantar kýngi 3-shi sanynda mening jaqsy kóretin әriptes agham Ghabbas Qabyshúlynyng «Aqiqattan attap ketpelik» degen materialy jaryq kóripti. Onda osy basylymda «Qonaev – tatar» deuding týbi –shirik» (19.01.2023 j) degen mening maqalama jauap retinde óz pikirin keltiripti.

Materialda Qaraghandy oblystyq múraghatynda Qonaevtyng óz qolymen toltyrylghan anketasynda «Dinmúhammed Qonaevtyng últy tatar dep kórsetilgenin» aitady. Odan song Satypaldy Totanovtyng esteligi boyynsha 1990 jyly 20-sәuirde Almatyda ardagerlermen kezdesu kezinde Núrsúltan Nazarbaev kýtpegen jerden: «Qonaev qazaq emes, partiyagha ótu ýshin óz qolymen toltyrylghan anketasynda últyn tatar dep kórsetken» degen sózin keltiredi.

Búl aitylghandardyng bәri ras!

Biraq onyng mәjbýrlikpen qalay «tatar» bolyp jazylyp ketkeni turaly aqiqat mening sol «Qonaev –tatar» deuding týbi –shirik» (19.01.2023 j) degen materialymda túr ghoy. Sondyqtan sol maqaladan sózbe sóz eki abzasty qaytalap keltireyin:

«Ákesi Menliahmet balasy Dinmúhammed oqugha baratyn kezde (ol kezde Vernyida qazaq mektebi mýlde joq) basqa mektepting reti bolmay Almatydaghy «Gasprinskiy mektebi» dep atalatyn tatar mektebine beruge mәjbýr bolghan. Alghashynda ony últy tatar emes dep qabyldamay qoyghanda Menliahmetting naghashy apasy (sheshesi Hadisha Saghalbayqyzynyng sheshesi kópes Ysqaq Ghabduvaliyevting әpkesi) tatar qyzy edi dep, sony kóldeneng tartyp mektepke әzer aldyrtqan.

Tatar mektebin bitirgendigin rastaytyn kuәligining negizinde (Tuu turaly kuәlik qoldanysqa 1935 jyly ghana engizildi) komsolmoldyq, partiyalyq qújattarynda últy «tatar» dep jazylyp ketti. Keyin azamat bolghan kezinde partiyalyq qújatyndaghy últyn «qazaq» dep týzetuge mәjbýr bolghan. D.Qonaevtyng halyq aldyndaghy bedelin tómendetu ýshin búl derekti Nazarbaev sheber paydalanyp baqty. Aqiqatynan habarsyz jigitterding «Qonaevty – tatar» dep ghaybattauynyng tórkini sodan!». Súraqqa jauap osylay ap-ayqyn kórsetilip túr ghoy.

Menliahmet kәriya ýshin 1920 jyldarda balasynyng últy emes onyng oqugha iligui manyzdy boldy. Hat tanysyn dep Gasprinskiyding tatar mektebine bolsa da bergenine quandy. Bolisheviktik biylik kezinde orystan basqanyng últyna mәn berile bermeytin. Diymekeng últyn tek 1960 jyldary ghana qújat boyynsha dúrystatyp aldy. Al jaghdaydyng aq-qarasyn bilmeytinder «Qonaev -tatar» dep jalaulatady kelip. Is jýzinde Almatydaghy Gasprinskiyding tatar mektebinde oqyghany ýshin últy «tatar» bolyp ketetindigin Diymekeng de qaydan bilsin? Al D. Qonaevtyng tatar emes – qazaq ekendigin rastaytyn qújattar jetkilikti.

Atalghan maqalada Diymekenning atasy Júmabay Qonayúlynyng qaytys boluyna baylanysty 1912 jyly 30-qarashada onyng múragerin taghayyndau jónindegi mәsele boyynsha Vernyy qalalyq soty shygharghan sheshimde: «... nadi imushestvomi umershego kirgiza Nijne-Iliyskogo volosty Djumabaya Kunaeva ... uchrediti opeku y opekunomi naznachiti syna pokoynogo Mindi-Ahmet Kunaeva» delingen. Ol kezde qazaqtardy «kirgiyz» dep ataghany barshagha mәlim. Yaghny kórsetilgen qújattan atasy qazaq ekendigi kórsetilip túr. Sonda atasy qazaq bolghanda ózi qalay tatar bolady?

Diymekeng «Ótti dәuren osylay» atty ómirbayandyq kitabynda ruy – Ysty ekendigin aityp, ózine deyingi jeti atasyn «Jolyn – Núrmambet–Azynabay – Qonay – Jetibay – Júmabay – Menliahmet –Dinmúhamed» dep taratady.

Endi Ghabbas aghanyn, bәlkim basqa da qyzyghushylardyng nazaryna Ortalyq arhivten tabylghan birneshe qújatty qosymsha úsynyp otyrmyn. Onda Júmabay Qonaevtyng 1904 jyly qajylyq paryzyn óteu ýshin rúqsat súrap jazghan «Prosheniye» degen ótinishinde ózining últyn «kirgiyz» dep, familiyasyn «Kunaev» dep kórsetedi.

Al 1904 jyly 19-qazanda jazylghan Kepildemede: «Biz tómende qol qoishylar Tómengi Ile bolysy 14-auylda túratyn «kirgizy» Mulliahmedi Djumabaev, Kurmontay Djumobaev jәne Hakim Bottaev, bizben bir bolystyqta túratyn, ghibadat jasau ýshin Mekkege barghysy keletin Djumabay Ka(o)naevtyng qazyna aldynda, jekelegen adamdar aldynda qaryzy joqtyghyna kepildik beremiz. Eger onday boryshker adamdary tabylsa qaryzyn ózimiz tóleytindigimizdi rastap qol qoyamyz» (orysshadan audarghan – avtor. M.T.) delingen.

Vernyy uezd bastyghynyng 1904 jyly 20-qazanda Jetisu oblystyq әskery gubernatory atyna joldaghan Raportynda: «Predstavlyaya pry sem try oplachennyh gerbovym sborom, si prilojeniyami, prosheniya kirgizi Kurdayskoy volosty Almataya Choyrukova, y Nijne-IYliiskoy volosty Lepesa Aktanova y Djumabaya Ka(o)naeva, hodataystvuyshihi o vydache imi shestiymesyachnyh zagarnichnyhi pasportov na poezdku v Mekku» delingen. Osy jerde de Júmabaydyng qyrghyz yaghny qazaq ekendigi kórsetilgen.

1904 jyly 19-qazanda Júmabaydyng atyna berilgen №343 Kuәlikte de onyng últy «kirgiyz» dep kórsetilgen. Onda «búl kuәlik Tómengi Ile bolysynyng basqarushysy osy bolystyqtyng 14-auylynyng «qyrghyzy» Djumabay Ka(o)naev otbasylyq tizimde 112-shi bolyp túrghandyghyn, 55 jasta ekendigin, Mekkege ghibadat etu saparyna esh kedergi joqtyghyn» rastaydy.

Áriyne, kenestik kezende ómir sýrgen Satypaldy Totanov ta, Diymekenning «anketasyn» kórgen Núrsúltan Nazarbaev ta búl qújattardy bilgen emes, kórgen emes, sondyqtan shynayy aqiqatty qaydan bilsin? Vernyidaghy Gasprinskiyding tatar mektebinde oqyghandyqtan qújattarynda últy «tatar» bolyp jazylghandyghyn, keyin ony "qazaq" dep týzetkendigin ol kezde Diymekeng kimge aityp aqtalady?

Al men jurnalist retinde, mineki, aldarynyzgha Dinmúhammed Qonaevtyng ata-babasynan tartyp qazaq ekendigin rastaytyn qújattardy úsyndym. Sol týpnúsqa qújattardyng kóshirmeleri nazarlarynyzda. Endi Diymekenning últyna qatysty dau tumas dep ýmittenemin!

Qújattar:

Marat Bәidildaúly, jazushy-publisist

Abai.kz