Últ úiytqysy
Túrsyn JÚRTBAY,
jazushy, ghalym
Túrsyn JÚRTBAY,
jazushy, ghalym
Últtyng úiytqysy bir tamshy mәiekten baylanady. Qazaq últynyng últtyq iydeyasyn «Qazaq» gazeti qalyptastyrdy. Al sol iydeyany keshegi jetpis jyldan astam uaqytqa sozylghan kenestik tylsym (vakkum) kezinde Grem Grinning «Momaqan amerikalyq azamaty» ispetti «aqyryn jýrip, anyq basqan» qazaqtyng qarapayym «qaratayaqtary» (qazaq oqyghan ziyalylaryn, onyng ishinde, Alash qayratkerlerin de kezinde osylay ataghan) qaranghydan sýzilip ótken sәule siyaqty bizge jetkizdi. Sonday jankeshti «momaqan qaratayaqtardyn» sinirgen enbegin әr kez jәne «Qazaq» gazeti basylymynyng shygha bastaghanyna 100 jyl toluy orayyna oray әste este ústauymyz kerek. Solardyng biri jәne úiytqysy - kәsiby qazaq jurnaliystikasy ilimining mәiekti túlghasy, qalam iyelerining kóbining ústazy, professor Qayyrjan Bekhojin marqúm edi. Óitkeni, bizding keshe, býgin jәne erteng de paydalanatyn kóne gazet tigindilerin, sonyng ishinde, «Qazaq» gazetining barynsha tolyq basylymyn Omby, Troiski, Orynbor, Qazan, Ufa, Mәskeu, Leningrad (Sankt-Peterburg) qalalarynan, akademik Álkey Marghúlan kuәlik bergenindey «vagondap tasyp», últtyq kitaphananyng siyrek qoryna tapsyrghan qormal osy professor Q.Bekhojin bolatyn. Keyin búl topqa Á.Jiyrenshiyn, Ý.Sýbhanberdina, S.Sauytbekov, T.Kәkishev siyaqty ghúlamalar qosyldy. Oghan osy atalghan ghalymdardyng estelikteri dәlel bola alady.
Osy ghúlamalardyng qormaldyghynyng jәne jetekshiligining arqasynda biz sol basylymdarmen tanysyp, Alash iydeyasyn úiytu barysyndaghy Alash ardaqtylarynyng pikirimen tanysugha mýmkindik aldyq. Aldymyz professor, ghylym doktory, ghylym kandidaty atandyq. Keyingi tolqyndar da sol degdarlar mysqaldap, Álekenshe әsirelep aitsaq, «vagondap» jinaghan tigindilerdi әli talay jyldar boyy tanym azyghy etetin bolady. Olar jinaqtap qana qoyghan joq, sәtine say sengen shәkirtterine zerttetip, Alash iydeyasynyng kenes tylsymynan sýzilip ótuine mýmkindik jasady. Mysaly, 1969-1970 jylghy oqu mausymynda Qazaq jurnalistikasy pәninen dәris ótken professor Q.Bekhojin A.Shәiimovke «Ayqap», Qúrmanghazy Beksayynovqa «Aq jol», Núrqasym Ámirghaliyevke «Jana mektep» pen «Áyel tendigi», maghan «Qazaq» basylymyndaghy publisiystika turaly kurstyq júmys qorghatyp edi. Sonyng ishinde «Ayqap» jәne «Qazaq» gazetterindegi jer mәselesining kóterilui» turaly Leniynning tughanyna 100 jyl toluyna arnalghan studentterding respublikalyq konkursyna arnayy júmys jazdyrghany esimde. Atalghan basylymdarda Alash qayratkerlerining yqpaly zor әri maqalalary jii jariyalanyp túrghanyn eskersek, professor Q.Bekhojinning «ýndemey jýrip» qanday maqsatty kózdegeni birden týsinikti. Biz qal-qaderimizshe ústazymyzdyng sol ýmitin aqtaugha tyrystyq. Al ol kisi biz arqyly ózining ústazdary Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, J.Aymauytov, M.Dulatov siyaqty ústazdarynyng amanatyn oryndady. Úrpaq, iydeya, maqsat, kýres jalghastyghy degenimiz, mýmkin, osy shyghar.
Býgin ústazymyzdyng sol amanatyn eske týsire otyryp, osydan qyryq jyl búryn bizge arnayy taqyryp retinde kurstyq júmys jazdyrghan «Qazaq» gazetindegi ýzdiksiz jariyalanghan bir-eki mәselege ghana toqtalyp ótudi jón kórdik.
Qazaqtyng últtyq iydeyasynyng mәiegi «Qazaq» gazeti:
birinshi jәne eng bastysy - qazaq tilining jazyluy men emilecin túraqtandyrdy;
ekinshi, qazaq әdeby tilining negizin qalyptastyrdy;
ýshinshi, qazaq kәsiby jurnalistiykasynyng negizin ornyqtyrdy;
tórtinshi, qazaqtyng sayasy kózqarasyn oyatyp, birtútas Alash iydeyasyn qalyptastyrdy.
Mine, múnyng barlyghy tura sol tústaghy qazaqtyng talmaly túsy bolatyn. Sonyng ishindegi eng beybit mәselening biri, dәl býgingi kýndegi siyaqty әlipby mәselesi edi. Óitkeni, dәl qazir yqpaly zalalsyz kóringenimen de, sol bir jol aiyryghy túsynda erekshe mәndi jer mәselesi men әlipbi, grammatika, termin turaly tatar kópesterining demeuimen shyghyp túrghan. Soghan oray qazaqtardy tatarlardyng kózqarasyn ústanugha qaray qaqpaylaghan, tatar tili - iysi týrik júrtyna ortaq til bolu kerektigi jóninde tikeley talap qoyghan «Ayqap» jurnalymen aradaghy pikir-talastary arqyly qazaq iydeyasynyng ómirsheng ekendigin dәleldedi. Ózderining týpki maqsatyna jete almaytynyn «Qazaq» gazetining erekshe bedel alyp, endi moyynsúndyrmaytynyn bilgen «Ayqaptyn» «iplashtary» birtindep demeushilikten bas tartty. «Ayqapty» kótermeleytin qazaq kópesi әli qalyptaspaghan edi. Sondyqtan da jabylyp tyndy.
Osynday nәzik mәselening ózinen jol taba bilgen jәne býgingi qazaq әlipbiyining tolysqan núsqasyn ómirge әkelgeni ýshin de biz «Qazaq» gazetining jәne ony shygharushylar Á.Bókeyhanov pen A.Baytúrsynovtyn, M.Dulatovtyn, demeushisi Orazay Ahmedting aldynda taghzym etemiz.
Kenes túsynda da, keyingi kezde de, qazir de «Qazaq» gazetining 1916 jylghy últ-azattyq kóteriliske kózqarasy ýnemi ekiúshty týsindirilip keledi. IYә, Alash qayratkerleri «Qazaq» gazeti arqyly pulemetpen, zenbirekpen qarulanghan patshanyng jazalau әskerine qarsy shoqparmen, soyylmen, shiyti myltyqpen qarsy shabatyn «barymta soghysynyng dәuiri» ótkenin, bosqa qasapqa týsetinin, sondyqtan da әueli qarudyng tilin mengeru qajettigin ashyq jazdy. Arandap bosqa qyrylyp qalmau ýshin jәne qazaq halqyn qalayda zamannyng qaru-jaraghynyng tilin bilui ýshin 1916 jyly aqpan aiynda Á.Bókeyhanov (bir Duma mýshesi ekeui, deputattyng atyn úmyttym) Reseyding Qorghanys miniys-
trine arnayy jolyghyp, mynaday talaptar qoydy:
a) Qazaqtan әsker alynsyn. Ony qazaq eli qostaydy. Biraq qara júmysqa, okop qazugha ghana alynyp, zenbirekting oghyna qasap bolugha qarsy. Sondyqtan da qazaqtardyng óz erkimen әskerge baruy ýshin:
ә) Qazaqtardy әskery iske baulityn arnayy qysqa merzimdik әskery kurs ashylsyn.
b) Jeke qazaq atty әsker batalieony men derbes polk qúrylsyn.
v) Ásker qúramyna qazaq ókili әskery komissar mindetin atqarsyn.
g) Jasaqtardy auyldy jerde ózimiz jasaqtap, at pen jәne qarjymen qamtamasyz etemiz.
d) Din ókili ishinde bolsyn.
j) Baqauyl da (artqy qosyn - sharuashylyq bólimi, as dayyndaytyn, kir juatyn, t.b. qyzmetter) - qazaqtardyng ózinen jasaqtalsyn. Sonda qazaqtardyng bashqúrttar men qalmaqtardan, Kavkaz halyqtarynan bir de kem týspeytinine kóziniz jetedi әri oghan ant beremiz, - dep jazdy.
Ókinishke oray, olardyng búl pikirin patsha ýkimeti mýldem teris qabyldady, qazaqtar da bayybyna barmady. Sonyng saldarynan halyqaralyq dengeydegi arandatugha úshyrady. «Arangha» týsuding basty sebebi, Birinshi dýniyejýzilik soghys kezinde Resey jenilisten keyin jenilis tauyp jatqan. Úzaqqa sozylghan soghystan tityqtaghan patsha ýkimeti odan qútylyp shyghudyng amalyn qarastyrady. Ol amal tabylady. Sóitsek, ghalym Qayrat Saqtyng aituynsha, soghysqa qatysushy «Antanta» memleketterining sharty boyynsha: soghysqa qatysushy bir elding ishinen býlik shyqsa - ol el soghystan shyghady eken. Qazaq pen Orta Aziya halyqtarynan tyl júmysyna adam alynsa, olardyng sózsiz kóteriliske shyghatynyn aldyn ala bilgen. Osyghan oray, ózderining maydanda oisyray jenilip jatqanyna qaramastan tek qana Jetisu ónirinde jazalau joryghyn jýrgizu ýshin jergilikti jandarmeriyanyng әskerinen tys 35 rota, 3900 qylyshty 24 kazak jýzdigi, 16 zenbirek, 47 pulemet ústaghan (T.Eleuov, «Qazaqstandaghy 1916 jylghy últ-azattyq kóterilis», A. 1955). Batys Sibir men Orynbordan shyghugha tiyisti jazalau әskerining sany múnan da kóp әri soghys tәjiriybesi bar jinaqy jasaq. 1916 jyly qúpiya jasaqtalyp, tyldaghy dayyn túrghan jazalau otryadtaryn Alash ardagerleri bilip, barynsha ashyq mәtinmen «Qazaq» gazeti arqyly eskertken. Kóterilisting qandy balaghy sizderge belgili.
Mine, osy tyldaghy júmysqa alynghandar el kórip, sayasatpen tanysyp, qarudyng tilin bilip, zamannyng anysyn týsinip, elge qaytqan song el isine aralasty. «Alashorda» ýkimeti kezinde Troiskide, Semeyde arnayy qysqasha әskery kurs ashyldy. Onda: kapitan Toqtamyshev jәne aq gvardiyanyng ofiyserleri sabaq berdi. Sonyng ishinde T.Qúnanbaev, J.Aymauytov, Saniyazbek Medeuov, Jetisuda S. Amanjolov, J.Kýderiyn, t.b. boldy.
J.Aymauytov pen Abdolla Baytasovtyng Orynbordaghy qyzyl әskerler kursyna dәris berui de sonyng yqpaly. Osy kurstar arqyly әskery tәjiriybeden ótken, maydan kórgen Alash әskerleri 1920 jyly Múhamedjan Tynyshbaev pen Oraz Jandosovtyng yqpalymen, Sarqandaghy Alash jasaghy taratylyp, shúghyl týrde Áuliye-Ata qalasyna astyrtyn jóneltilip, onda túnghysh qazaq atty polkin qúrdy.
Qazaq últynyng últtyq iydeyasyn úiytqan «Qazaq» gazetining kótergen mәseleleri әli de tolyq zerttep, astaryn ashudy qajet etedi. Ony terendep zerttegen sayyn últtyq qúndylyqtarymyzdyng maghynasy ashyla týsetini anyq.
"Qazaq әdebiyeti" gazeti