Ótken seysenbi kýni keshte AQSh perziydenti Bayden myrza Kongresste jyl sayynghy esebin berdi. Týrli faktorlardan tuyndaghan qymbatshylyqqa qarsy shara qoldanghanyn, songhy alty aida inflyasiya dengeyining qalpyna kele bastaghanyn, júmyssyzdyq kórsetkishining 3,4 payyzgha týsip, 1969 jyldan bergi eng tómengi shekke týskenin jetkizdi.

10 million adamnyng ózining jeke kәsibin ashqanyn, infraqúrylymy jaghynan kezinde әlemning manday aldy bolghan Amerikanyng songhy kezde 12 oryngha týsip qalghanyn, eki jylda taghyna qayta qonugha jaqyndaghanyn jetkizdi. Amerikalyqtardyng densaulyghyna, medsaqtandyrugha, úrpaq tәrbiyesine erekshe kónil bólip otyrghanyna barynsha toqtaldy. Óndiru qúny 10-15 dollar bolatyn dәrilerdi 400-500 dollardan saudalaghan alpauyttardy tәubesine týsirgenin qadap aitty.

«2020 jyly jyldyq taza kirisi 40 milliard dollardan asatyn 55 kompaniya bolypty. Olar kók tiynda tabys salyghyn tólemegen. Men olardy tabysynyng 15 payyzyn qazynagha qúygha zanmen mindettedim, janarmay baghasy sharyqtap ketken byltyrghy jyly iri internet alpauyttary 200 milliard dollar taza payda tauypty, ony elding qiynshylyghyn sheshuge emes, qaltalaryna basypty», - dedi. Songhy 20 jylda Amerikanyng syrtqy qaryzynyng eselep óskenin, әsirese, Tramp biylik qúrghan kezde tipti, sharyqtap ketkeni, ózining eki jylda qaryzdy 1,7 triliongha azaytqanyn tilge tiyek etti.

Jana jyl bastalghaly beri elde qolyna qaru alyp, jazyqsyz jandardy qangha bóktirgen qayghyly oqighalar, saqshylardyng qúqyghyn asyra paydalanu faktileri kóbeygeni belgili. Bayden zardap shekkenderding jaqyndaryn da esebin tyndaugha shaqyrghan.

Baydenning pafosqa toly «joldauyn», anyghynda, esebin otyrghandar bizdegidey bir auyzdan qoldady desek ótirik aitqandyq bolady. Respublika partiyanyng ókilderi arasynda óre týregelip, sóz talastyryp otyrdy. Biyik minberde otyrghan Ókilder palatasynyng jana tóraghasy Kevin Makkarty kýni búryn tilshilerge Baydenning bayandama qaghazyn jyrtpaytynan aitqan edi. Ol bastan ayaq ózin óte ústamdy ústady.

Baydenning kezekti esebi Qytaydyng tynshy әue sharynyng AQSh kógine súghynyp kirgen, Putinning Ukrainagha basyp kirgenine bir jyl tolatyn erekshe jaghdayda jasalghandyqtan әlem nazaryn ózine qaratty. Bayden Ukrainanyng AQSh-taghy elshisi Oksana Makarova hanymdy da kópke kórsetip, soghys qansha uaqytqa sozylsa da, kómekti toqtatpaytynyn jetkizdi. Dýniyejýzilik ekinshi soghys kezinde Kenes odaghynyng odaqtas elderding kómegimen jeniske jetkenin Putinning esine saldy. Qytaygha qarata joghary tehnologiyalaryn ózderine qarsy júmsaugha emes, halyqtyng túrmys óresin jaqsartu ýshin beretinderin, qarsylasudy emes, әriptestikti qalaytynyn aitty.

«2020 jyldan bastap demokratiya әlsirep, diktatura kýsheydi degen týsinik etek aldy. «Amerika jeniledi» dep bәs tikkenderding ózi útysta jeniledi», - dedi.

Baydenning esebinen keyin bәsekeles Respublika partiyasy jana saylanghan partiyanyng jas buynynyng ókili, Arkanzas shtatynyng basshysy qyryq jastaghy Sara hanymdy jarys sózge shyghardy. Kezinde Tramptyng baspasóz hatshysy bolghan Sara hanym preziydentting esebin ilikke alghysyz etti. Baydenning qarttyghyn algha tartyp: «Ol biyl seksende, er men әieldi paryqtaudan qalghan (bir jynystylar nekesin qoldaydy). Shekaramyz ashyq qaldy (zansyz qonystanushylar kóbeydi), Aspanymyzgha kim kóringen basa kóktep kiretin boldy (Qytaydyng әue sharyn menzeydi), oqushylar mektepte bauyrmaldyqty emes, óshpendilikti ýirenetin boldy (solshyldyq iydeya etek aldy). Demokrattardan qúralghan biylik elge qyzmet etu missyasyn úmytyp, halyqty biylep-tósteuge kóshti», - dedi.

Bayden bayandamasynda Ukraina turaly el kýtkendey eshtene aitpaghanymen, Zelenskiyge qoshametti onyng Europalyq odaqtastary kórsetti. Ukraina basshysy Sәrsenbi kýni aldymen Londongha ayaldap, artynan Parijge qonalqylap, ertesi Fransiya preziydenti Makronmen birge Brusselge úshyp bardy. Euroodaq kenesining tóraghasy Sharli Miysheli myrza Zelenskiyge: «Shanyraghyna oraluynmen, Euroodaqqa qosh keldin», - dedi.

Europarlamentte sóz alghan Zelenskiy: «Biz ózimizdi ghana emes, Europany da qorghap jatyrmyz», - dedi. Europarlament tórayymy Roberta Metsola da búl kýnning Europa jylnamasyndaghy tarihy sәt ekenin atap ótti. Osy uaqytqa deyin Euroodaq elderining Ukrainagha 67 milliard eurodan astam kómek bergenin aita ketken jón.

Kәri qúrlyq elderin orys basqynshylyghyna qarsy úiystyra bilgen Zelenskiy búl joly da oljasyz qaytqan joq. Euroodaq elderi soghys úshaghyn súraghan Ukraina basshysyna naqty jauap bermegenimen, Angliya basshysy emeurinin jasady. Kiyevke úshaq berip, kómekti jana satygha kóterudi joqqa shygharmaytynyn aitty.

Sәrsenbi kýni aghylshyn ýkimeti ukrain úshqyshtaryn dayyndaugha kirisetinin mәlimdedi. «Úshaq beruding Europamen barsha әlemge әkeletin sayasy zardabynyng auyr bolatynyn», aityp baybalam salghan Reseyding Angliyadaghy elshisine: «Ózderining bayyppen әreket etip otyrghandaryn, zardaptyng bәrine orys jaghy kinәli ekenin», jetkizdi. Aghylshyn parlamentinde sóilegen sózinde Zelenskiy: «Men sizder men әlemge artyq emes, óte ózekti ótinishimdi jetkizemin: Ukrainagha úshaq berinder, erkindikke qanat bitirinder»,- degen edi.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz