Qazaqstan Respubikasy Ortalyq
saylau komissiyasynyng tóraghasy N.M.Ábdirov myrzagha!

Qúrmetti Núrlan Mәjiytúly,

Preziydentimiz Q. Toqaev myrzadan bastap, kózi ashyq, kókiregi oyau azamattardyng barlyghy «Jana Qazaqstan» jasaymyz degen úrandy qoldap, onyng is jýzinde jýzege asuyna barlyq kýsh-jigerin salyp jýrgeni anyq. Qogham «Jana Qazaqstan» degen úrandy, búrynghy «Eski Qazaqstan» kezindegi әdiletsizdikten qútylu, mýmkindiginshe, olardy ózgertu dep qabyldaydy.

Demokratiyalyq qoghamdaghy basty әdiletsizdik – adam qúqyghy men erkindigining búzyluynan bastalady. Adam qúqyghy – demokratiyalyq instituttardyng irgetasy, negizi bolyp tabylady. Al demokratiyalyq qúrylymdardyng ishindegi eng manyzdysy, eng bastysy – erikti, әdiletti saylau jýiesi. Demek, «Eski Qazaqstannan» qútyludyng basty sharttarynyng biri – halyqaralyq úiymdardyng tarapynan da, ózimizding azamattardyng da synyna úshyraghyn búrynghy saylau jýiesin ózgertu. Áriyne, eger Siz búrynghy (jәne ózgermegen kýii әli de múrty synbay túrghan) saylau jýiesin  әlemdegi eng әdil, eng ashyq ta jariya týrde ótetin prosess dep tapsanyz, «Jana Qazaqstan» degen úran – orynsyz, aldamshy, jasandy úran kýiinde qalady.

Ókinishke oray ma, әlde quanyshymyzgha qaray ma, Qazaqstan Parlamenti tarap ketti. Olardyng әleumettik jelining betin bermeytin «batyr» deputattary osy bir jyldyng ishinde «Saylau turaly» zangha kónil audarghan joq. Ol týsinikti de. Ózderi sol saylau jýiesining arqasynda Parlamentke kelgen jandar, saylau mәselesine kelgende jaq ashpaydy eken. Demek, ertengi saylaudan keyin zang shygharushy organgha kelgen adamdar da ózderin osy oryngha әkelgen zandy syngha alyp, ony ózgertu mәselesin kýn tәrtibine shygharmaydy. Búl – әdiletsizdikti pendeshilik jengen dertten arylu mýmkin emes degen sóz.

Biraq, halyqqa – әdildik kerek. Saylaudyng әdil ótui kerek. Keliniz, saylau turaly zandy ózgertudi jana jasaqtalatyn Parlamentting enshisine qaldyryp, eng bolmasa, qazirgi qoldanystaghy zannyng әrbir babynyn, әrbir әrpining saqtaluyn qamtamasyz eteyik. Ashyghyn aitayyq, búl – Sizding jәne Siz basqaryp otyrghan Ortalyq saylau komissiyasynyng qolynda. Bizder – azamattyq qoghamnyng ókilderi, tәuelsiz bayqaushylar qolymyzdan kelgen kómegimizdi beruge dayynbyz.

Bizding úsynysymyz – óte qarapayym. Saylau prosesi kezinde bayqaushylar men saylau komissilarynyng arasynda qoldanystaghy «Saylau turaly» zannyng keybir baptaryna eki týrli úghym, eki týrli týsinik qalyptasatynyn jii kezdestiremiz. Búl – saylau komissiyasynyng tóraghasy men bayqaushylar arasynda týsinbestik tudyrady, keyde onyng sony kiykiljinge de alyp keledi. Qysqasy, bizder zannyng babyn oqyp shyghyp, «búl jerde zangha sәikes mynaday is-әreket jasaluy kerek» desek, saylau komissiyasy tarapynan sol zang babyna basqasha týsinik beriledi (nemese eshqanday týsinik berilmeydi...). Óz basym, maqsattary bir (saylau komissiyasynyng da, bayqaushylardyng da maqsattary – saylaudyng zangha sәikes ótui) eki toptyng arasyndaghy osy týsinbestikti toqtatyp, nýktesin qongdyng bir ghana jolyn kórip túrmyn. Ol – Ortalyq saylau komissiyasynyng mýsheleri men bayqaushylar úiymdarynyng ókilderi bir jerde bas qosyp, saylau prosesining әrbir kezenin, sol kezenge baylanysty zang baptaryna silteme jasay otyryp, teledidardan týsinikteme beru. Saylau komissiyalary mýsheleri men tәuelsiz bayqaushylardyng birlese otyryp ótkizetin búnday «Ashyq sabaqtary» 2000 jyldary jii bolyp túratyn. Keyde jergilikti okrugtik saylau komissiyalary ózderining mýshelerin oqytatyn seminarlargha bayqaushylardy shaqyrsa, bizder de bayqaushylargha arnalghan treningterge saylau komissiyasynyng mýshelerin qatystyrugha tyrysatynbyz. Sol seminarlar men treningterde zang baptarynyng ekiúday týsinik tudyratyn mәseleleri anyqtalyp, birjaqty kózqaras qalyptasatyn.

Meninshe, búnday «Ashyq sabaqtyn» «Habar», «Qazaqstan» siyaqty memlekettik telearnalarda ótkeni dúrys. Sonda ghana Ortalyq saylau komissiyasynyng mýsheleri dauys beru  barysynyng әr kezenin auyzsha týsindirip qana qoymaydy, praktikalyq túrghyda kórsetip beredi. Onyng bәri beynetaspagha týsirip, saylau komissiyalary mýshelerin, bayqaushylardy oqytu seminarlarynda әdistemelik qúral esebinde paydalanugha bolady. Ekinshiden, búl – Ortalyq saylau komissiyasynyng ashyqtyghy men jariyalylyghynyng naqty kórinisi bolar edi dep oilaymyn. Búnday habardy úiymdastyrugha jәne qoghamgha úsynugha telekanaldar da mýddeli dep oilaymyn.

Qúrmetti Núrlan Mәjiytúly, bizding tarapymyzdan Úsynys jasaldy. Endi Sizderding jauaptarynyzdy kýtemiz.

Qúrmetpen, Dos Kóshim,

«BAQYLA» qoghamdyq qozghalysy atynan  

Abai.kz