Shәkәrimning tughanyna 165 jyl!

Zulaghan uaqyt dauasyz, ghúlamahy Shәkәrim (Shahkәrim) Qúdayberdiúly aqtalghan kezden beride tura 35 jyl óte shyghypty. Sol 1988 jyly Shәkәrimning birtomdyq jinaghy (sary kitap) jaryq kórdi. Kenestik iydeologiya qyspaghynan oryn alghan keybir kemshin, olqygha qaramastan iysi qazaqtyng mәre-sәre bolyp quanghany esimizde. Biraq, el ýmiti aqtaldy ma, songhy otyz jylda akademiyalyq tolyq jinaq baspagha dayyndaldy ma?  Joq, olay bolmady. Ár jyldary shaghyn tirajben bir-eki ólender jinaghy ghana basyldy, shyn mәninde ruhany ústaz, ózi qauiptengendey, mýldem «mútyldy» («Tәuelsiz elmiz!» degenimiz osy ma, «Ólgenimiz tirildi, óshkenimiz jandy!» degenimiz qayda qaldy degen oy tuady eriksiz).

Úly Abaydyng tolyq jinaghyn da ainalyp óte almaymyz. Onyng da onyp túrghany shamaly. Sapaly, janasha ýlgide dayyndap, halyqqa mol tirajben tarata almadyq. Keyinderi jaryq kórgen Abay jinaqtarynyng tirajy 4-5 mynnan asqan emes. Salystyrynyz, mәselen, 1961 jylghy birtomdyq tolyq jinaq 60 myng (!) danamen jaryq kórgen bolatyn.

Sóitip, Abay kitabyna degen súranysty, yaghny oghan qatysty jyrtyqty sovet zamanynda mol tirajben shyqqan jinaqtar jauyp otyr. Senu, senbeu erkinizde, Shәkәrim kitaby satylymda bolghan emes, sham jaghyp izdeseniz de taba almaysyz (dýkender sóresinde atymen joq). Múny masqara jaghday demeske lajymyz joq! Ýiding irgesi shatyrynan búryn salynbay ma? Irgeni, yaky tildi, ruhy qúndylyqty qoya túrayyq, birden-aq qabyrghasyn salayyq dep tyghyryqqa tirelgen sharasyz hәlimiz ay asty әlemge ayan emes pe.

Sonymen, kemengerding әr shygharmasynyng tarihy bayandalghan jәne oghan týsinik berilgen Tolyq jinaghy endi qashan dayyndalmaqshy? Senzurasyz, eshtenege qaraylamay jazylghan ómirbayany júrtshylyqqa qashan jetpekshi?  Mine, qalyng qauym atynan Ghylym, meyli, Mәdeniyet ministrligi aldyna osy saualdardy qabyrghadan qoyghymyz keledi.

Búl rette kókeyiniz týkpirinde «Úsynys dúrys-aq, biraq daghdarys kýshti, ýkimette artyq qarjy qaydan kelsin» degen júbatu tuyndauy mýmkin. Búlay oilau týbirimen qate. Qaydaghy? Ýnemning iyisi de joq. Birer mysal. Kópke ayan,  «Bas pensionerdin» kitaptary asa qymbat qaghazben ondaghan myng danamen basylyp keldi. Ár jyl sayyn. Olardy basyp shygharu túra túrsyn, ózge tilderge audaryp, taratugha da qyruar qarjy ketti. Sol qor (fond) atauly, eng bolmaghanda bir mәrte aqshasyn Abay, Shәkәrim kitaptaryna tókse ne, taqyrgha otyrady ma nemese oligarhtyng biri qol úshyn berse, qaltasy júqaryp qala ma. Ekinshi mysal, ýkimet shetelden bir zenita-raketaly qondyrghy ya bolmasa bir tank satyp alugha bóletin qarjy úlylardyng múrasyn million danamen taratugha jetip artylar edi-au. Demek, defisit aqshagha emes, niyet, peyilge tirelip otyr. Óziniz de oilanyz, úlylar kitabynyng qaytarymy ony shygharugha ketken shyghyndy on ese  orap almay ma! Aqjýrek úrpaq qalyptasuy arqyly. Búl aqyly sau adamgha dәlelsiz-aq anyq. Artqygha «Ar ilimin» amanat etken Shәkәrim birde:

Tәniri joly – aqjýrek,

Saytan degen qiyanat.

Aqjýrekti erterek,

Eskerdaghy, qyl әdet! –

dese, endi birde:

Adamdyq boryshyng –

Halqyna qyzmet qyl!

...Ózimshil bolma, kópti ardaqta,

Adamnyng bәri – óz halqyn! –

deydi. Tereng oiyn basqa qyrynan da jetkizedi hakim:

Zatshylyq kózin baylaydy,

Adastyryp, aidaydy.

Jan biylemey, tәn biylep,

Adamnyng sory qaynaydy.

Áuliyeligi shyghar, saytangha (qiyanatqa) erip, ruhany azyp-tozghan qazirgi qazaq qoghamynyng kelbetin alaqangha salghanday kóre bilgen jaryqtyq. Mine, adamnyng soryn qaynatqan bar bәlening basy – jan biylemey tәn biylep, fәniydi kýittep ketkendikte, Abay aitqan «Payda oilama, ar oila!» degen asyl qaghidany tәrki etkendikte ekenin úghyp, bilip otyrmyz.

Tolyq jinaq qashan shyghady degenge qaytyp oralayyq. Keybir azamattardyng sóz qisynyna qarasaq, búl ministrlikting emes, Ádebiyet institutynyn, qala berdi, Shәkәrimdi zertteu ortalyghynyng júmysy, solar jogharghy jaqqa ótinish týsirui kerek eken. Menimshe, búl bos sóz (otyz jyl aigha qarap otyrdy ma). Keyinge syrghyta salu. Bizde biylik jetkilikti qarjy bólip, bitirinder degen qauly shygharmay eshtenening de óz betinshe qozghalmasy belgili. Solay bolugha etimiz ýirengen. Sondyqtan osy jazbamdy biylikting úshar basynda otyrghan, qolynda zakony bar lauazymdy túlghalargha baghyttap, solardyng qúlaghyna altyn syrgha dep jazyp otyrghan jayym bar.

Asan Omarov

Abai.kz