Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5122 0 pikir 3 Sәuir, 2013 saghat 04:24

Sәken Sybanbay. Qazaqy tәrbie qaynary

Zeynep Ahmetovanyng «Babalar amanaty» atty kitaby - últtyq pedagogika ýshin taptyrmas qúral.

Kelin kisige qúldyq úrmaydy, qúrmet kórsetedi

...Jaqynda ghalamtordan bir aqynnyng jana diny betasharyn oqydyq. Sol tuyndysyna jazghan alghysózinde avtor kelinning ýlkenderge sәlem saluyn Alla taghalagha serik qosqanmen birdey etip sipattap, aqyrynda: «Kelinning eki jaghyna arnauly eki adam túryp alyp, ony zorlyqpen buddisterding tas qúdaylaryna shoqynatynynday etip kelse-kelmes, balagha da, jatqa da, toygha kelgenning kýllisine jәne kýlli júrttyng kózinshe tonqandatudyng esh keregi joq», - dep salypty.

Ókinishke qaray, qazir qazaqtyng salt-dәstýri men islam sharighatyn bir-birine qarsy qoyyp, ózderi de jetik bile bermeytin mәseleni ózgege «úghyndyrmaqqa» úmtylyp, aqyrynda ózderi shatasqanymen qoymay, jastardyng da nanym-senimin búzyp jýrgender az emes. Áytpese әr halyqtyng ghasyrlar boyyna qalyptasqan óz әdet-ghúrpy, salt-sanasy, jón-joralghysy bar ekeni, onday últtyq dýniyetanym ýlgilerining diny qaghidalargha qayshy kelmeytini, qayta kóp jaghdayda ózara ýndesip, ýilesip jatatyny bayaghydan mәlim emes pe?

Osy mәsele turaly qazaqtyng qaharman úly Bauyrjan Momyshúly atamyzdyng kelini Zeynep Ahmetova ózining «Babalar amanaty» kitabynda anyq ta qanyq etip jazypty:

Zeynep Ahmetovanyng «Babalar amanaty» atty kitaby - últtyq pedagogika ýshin taptyrmas qúral.

Kelin kisige qúldyq úrmaydy, qúrmet kórsetedi

...Jaqynda ghalamtordan bir aqynnyng jana diny betasharyn oqydyq. Sol tuyndysyna jazghan alghysózinde avtor kelinning ýlkenderge sәlem saluyn Alla taghalagha serik qosqanmen birdey etip sipattap, aqyrynda: «Kelinning eki jaghyna arnauly eki adam túryp alyp, ony zorlyqpen buddisterding tas qúdaylaryna shoqynatynynday etip kelse-kelmes, balagha da, jatqa da, toygha kelgenning kýllisine jәne kýlli júrttyng kózinshe tonqandatudyng esh keregi joq», - dep salypty.

Ókinishke qaray, qazir qazaqtyng salt-dәstýri men islam sharighatyn bir-birine qarsy qoyyp, ózderi de jetik bile bermeytin mәseleni ózgege «úghyndyrmaqqa» úmtylyp, aqyrynda ózderi shatasqanymen qoymay, jastardyng da nanym-senimin búzyp jýrgender az emes. Áytpese әr halyqtyng ghasyrlar boyyna qalyptasqan óz әdet-ghúrpy, salt-sanasy, jón-joralghysy bar ekeni, onday últtyq dýniyetanym ýlgilerining diny qaghidalargha qayshy kelmeytini, qayta kóp jaghdayda ózara ýndesip, ýilesip jatatyny bayaghydan mәlim emes pe?

Osy mәsele turaly qazaqtyng qaharman úly Bauyrjan Momyshúly atamyzdyng kelini Zeynep Ahmetova ózining «Babalar amanaty» kitabynda anyq ta qanyq etip jazypty:

«Músylman boludy «aldymen arab bolu, solardyng saltyn ústau» dep týsinetinder betashardy dúrys kórmeydi eken. Kelinning sәlem saluy islamda joq, Qúdaygha qosaq qosqan kýnә eken. Endi ata-babalarymyzdyng sol «qúdaysyzdyghyn» týzeu ýshin qaysybir toylarda kelinge sәlem salghyzbaytyn «bilgishter» ózining tughan halqynyng ghasyrlardan aman ótip kele jatqan saltyna topyraq shashyp, sandyraq uaghyzdaryn sarnatyp jýr. Qús ekesh qús ta úyasyna sanghytpaydy. «Qazaqtyng jelisi ýzilmey kele jatqan salty nege islamda jazyluy kerek edi?» deu oilaryna kirip te shyqpaydy. Qazaq - islamnan búryn da ómir sýrip, el bolghan halyq. Din últtan joghary túrsa, onda ol halyq últ retinde joyylmay ma?! Islam, hristan, budda degen últtar bar ma? Joq! Qazaq, orys, týrik, qytay, t.b. degen últtar bar. Din - adamnyng senimi, Jaratushyny izdeui, ony tanuy, ishki niyet tazalyghy, ruhany pәk sezim iyirimderi. Dýniyejýzindegi aluan týrli últ ókilderi islam dinin qabyldaghan, biraq ómir sýru, qalyptasu jolyndaghy tek ózine tәn әdet-ghúryp, salt-sanasyn da ústaydy. Sonda qara oramalgha túmshalanghandar men iyegining astyna qaughaday saqal ósirip, aq dambalynyng balaghyn dalbandatqandar «taza» músylman eken de, qalghanymyz kәpir bolghanymyz ba? Kәpir degen kim ózi? Ol - Qúdaygha senbeytin, obaldy týsinbeytin, sauapty jasay almaytyn, paryzdy ótemeytin, kýnәni moyyndamaytyn, tirshiligine shýkirshilik etpeytin adam. Múny maghan bir kezderi ata osylay týsindirip edi.

Al kelin sәlemine qayta oralsaq... Kelin adamgha qúldyq úryp, tabynyp jatqan joq. Ol ýlkenge kishilik, izet-iltipat kórsetip túr. Qazaqta «adamgha tabynba, jamangha jalynba» deytin sóz bar. Qazaq kisige tabynbaghan, qúrmet kórsetip, bas iygen. Qúdaydan keyingi qadirleytini - salt-dәstýri... Qúranda, ne payghambarymyzdyng úlaghatty hadisterining qay jerinde «ata-anagha, jasy úlghayghan qartqa qúrmet kórsetpe» dep jazylghan eken?» (187-bet).

Qazaqtyng shynayy minez-qúlqyn, ózge últtardan erekshelep túratyn bolmys-bitimin, tóltuma mәdeniyetin saqtap qalu ýshin naghyz kýres qyzugha tiyis shaq emes pe qazir? Endeshe biz nege әli kýnge әlgindey «ózgening qansyghyna tansyq» kórseqyzarlyqqa, qala berdi kórsoqyrlyqqa jol berip otyrmyz? Álde әzirge olargha Zeynep apaydyng jazghanynday dәleldi pikir, dәiekti sóz arqyly ghana qarsy túrugha mәjbýrmiz be? Sózding sýiekten ótetini, jón uәjding jýiesin tabatyny ras bolsa, týisingen jan týpkilikti nәtiyje shyghara alsa, soghan da tәube dermiz.

Batyrdy basqa qyrynan tanytqan kitap

«Babalar amanaty» - avtordyng bayaghy «Shuaqty kýnderinin» jalghasy ispetti, oqyghan jannyng oiyna oi, bilimine bilim qosatyn, kókiregine sәule qúyatyn dýnie eken. «Sóz anasy - sәlem» atty bóliminde qarapayym sәlemdesuden bastap, sodan әri bastau alatyn býkil últtyq dýniyetanymnyng qyr-syry sipattalady. Jogharyda shaghyn ghana ýzindisi keltirilgen kelin sәlemi turaly kerim oi, kelisti payymdar býginde ózi de úl ósirip, kelin týsirip, nemere sýiip otyrghan Zeynep apamyzdyng ómirdegi kórgen-týigeninen tújyrylghany anyq. Ardy oilaghan analardan auysyp, jol kórsetken jengelerden júghysqan qazaqy әdet-әdep, iba-inabatty boyyna sinirip ósken ol kisini naghyz últtyq tәlim-tәrbiyening bilgiri desek te jarasar.

Alayda, solay bola túrsa da, Z.Ahmetova belgili bir mәselege qatysty óz kózqarasyn, bayyptaghan baylamyn kitabynyng keybir kerekti tústarynda ghana, negizgi әngimege oraylastyra әdiptep, jigin bildirmey jinaqy kiristirip otyrghan. Negizinde basty әngime arqauy, shygharma ózegi - babalar amanaty - Batyr atamyzdyng bayandauynda úsynylady. Taqyryp ýilesimine qaray  mәndi mәslihatty batyrdyng úly - jaqynda ghana baqy dýniyege attanghan jazushy Baqytjan Momyshúly oqys saualdarmen shiryqtyra týsip, tosyn tújyrymdarmen túzdyqtap otyrady. Avtordyng úzaq jyldar jýrgizgen kýndeligining negizinde jazylghan kitap osydan otyz-qyryq jyl búrynghy oqighalardy kýni keshe ghana ótkendey, tap qazir ghana bolghanday kóz aldynyzgha keltirip, sondaghy Momyshúly shanyraghynda aitylghan әngime, shertilgen syrlardy sheshen tilmen tәspirlep, tabighy renmen sipattaydy.

Jalpy, búl kitap Bauyrjan Momyshúly atamyzdy qalyng oqyrman qauymgha jana qyrynan kórsetipti. Ras, jarty әlem tanityn, jauy da moyyndaghan Momyshúlyn óz eli, óz halqy tipten jaqsy biledi. Dúrysyn aitqanda, «bilemiz» dep oilaymyz. Syrt kelbetin, batyr túlghasyn, týrli kitaptarda, basylymdarda surettelgen qatqyl minez, qatang bolmysyn, әskery adamdargha tәn temirdey tәrtipke airyqsha mәn beretin úqyptylyghyn, qara qyldy qaq jaratyn әdildigin, kóniline únamaghan kórinisin beting bar, jýzing bar demey aityp salatyn turalyghyn bilemiz deymiz. Al ol kisining ishki oy túnghiyghyna, payym-parasat kókjiyegine, ruhany әlemining terenine boylau - tandaulylardyng ghana basyna búiyrghan baqyt. Zeynep Ahmetova beti birde buyrqana tolqyp, birde shymyrlay shalqyp jatqanymen, astynda aghysy bilinbeytin myng qatparly iyirimi mol úly múhittay túlghanyng sol el nazarynan tys erekshe qasiyetterin ashugha úmtylypty. Kitapty oqyghan adam Baukenning tek batyr ghana emes, Otanyn, jerin halqyn sýietin patriot qana emes, adal men әlsizge - janashyr, ayar men arsyzgha - jany qas naghyz azamat qana emes, san qyrly túlgha ekenin tany týsedi.

Eng әueli, Bauyrjan atamyzdyng úlanghayyr bilim-parasat iyesi ekenin úghamyz. Óz salasyn ghana jaqsy bilip, basqa dýniyege basyn qatyrmaytyn basshy-qosshy, ziyaly-oqymystylardy da kórip jýrmiz ghoy. Al Baukennin  ómirding kez kelgen týitkiline baylanysty óz baylamy, qanday kýrdeli súraqqa da kýlbiltesiz jauaby bar jan-jaqty adam ekenin anyq anghartady myna kitap. Ekinshiden, qansha jerden jauyngerlik tәrtip qanyna sinip, әdetine ainalghanymen, ol da - et pen sýiekten jaralghan adam, әke, ata. Ol kisining otbasylyq dastarhan basyndaghy, kelgen meymandarmen qúrar kenesindegi únasymdy әzil, ýilesimdi әngime, jarasymdy qonaqjaylyghyn, talay jyl batyr atasyna shay qúiyp, qyzmet qylghan, babyn tauyp, batasyn alghan Zeynep apay asa rizashylyqpen suretteydi. Nemeresine - býginde belgili jurnalist bolghan Erjangha degen atalyq meyirimi, er-azamatqa layyqty tәrbie berui - óz aldyna bólek jyr.

Kitaptan úghynar ýshinshi týiin: Bauyrjan Momyshúly - últtyq úghymdardyng bilgiri, qazaq bolmysynyng qorghany bola bilgen adam eken. Álgi amandasudan bastalghan әngime aqyry ghasyrlar boyy saqtalyp kele jatqan salt-sana, әdet-ghúryp, jón-joralghylar turaly tereng oilargha, tekti tújyrymdargha úlasady. Jetilik úghym keremetteri (jeti ghalam, jeti qat kók, jeti qazyna, jeti jút, adam ómirining jeti kezeni, t.b.), tabighattyng tylsym qúpiyalary, adam men tabighattyng egizdigi, qazaq halqynyng tóltuma filosofiyasy, Úlystyng úly kýni - Nauryzdyng taghdyrly tarihy men tanymdyq sipaty, bedersiz býgini men belgisiz erteni sóz bolady.

Kitap oqyrmandy «әrkim óz otbasynda qazaqy tәrbie jýrgizip, balalaryna últtyq ýlgide tәlim berse, halqymyzdyng namysy biyik, ruhy joghary, qoghamnan alar ýlesi qomaqty bola týspek» degen oigha qaldyrady. Múnyng jarqyn mysaly - batyr atanyng osy ónegesimen ósip-ónip otyrghan Momyshúly әuleti.

* * *

«Adamgha eng aldymen tәrbie berilui kerek, tәrbiyesiz berilgen bilim - adamzattyng qas jauy» degen eken úly ghúlama Ábu Nәsir әl- Farabi. Qazir bizde bilim turaly, onyng sapasy turaly san-sapalaq baghdarlama da kóp, baybalam da az emes. Al tәrbie jóninde tolymdy әngime joqtyng qasy. Últtyq pedagogika, últtyq tәlim haqynda tipti júmghan auzymyzdy ashpaymyz desek te bolady. Balalarymyzdyng kompiuterdi mengergenine, tehnika tilin bilip, aghylshynsha ýirengenine mәzbiz. Al olardyng jýregine últtyq bolmystyn, qazaqy tәrbiyening dәnin ege aldyq pa? Erteng olar týri - qazaq, tili - qazaq, biraq dili - dәldýrish, ne naghyz qazaq emes, ne basqa emes, dýbәralar bolyp shyqpay ma? Yaghni, bilimmen qatar tәrbiyeni de úmytpaghan dúrys-au.

Búl orayda qazaqy tәrbiyening qaynarynday, últtyq úghym-týsinikterding týgin tartsa mayy shyghatyn kenishti qoynauynday úlaghaty mol «Babalar amanaty» - kez kelgen ata-anagha, kez kelgen óreli órenge taptyrmas dýniye. Jastar týgili, jasamystardyng ózine bereri kóp búl kitapty oqushylar men studentterge arnayy fakulitativti dәris retinde oqytugha da әbden bolar edi.

Bauyrjan Momyshúly aitqan aqyldar

  • Alatyn kezde - algha ozyp, beretin kezde - artta búghyp qalatyn, alghany men bergenin jipke tizip sanaytyn adamnan aulaq jýr. Onday adamnan qútyludyng ózi - ýlken olja.
  • Adam ómirge, mynau jaryq dýniyege jylap keledi, al ata-ana, tughan-tuys ainalasy shat-shadyman quanady. Keterinde ózgeler jylap, ózing rizashylyqpen quanyp ketetindey iste...
  • Jaqsy adamnyng jaqsylyghyn aitqyn, meyirlensin. Biraq jaghympazdanyp, ótirik maqtama! Nashar adamnyng jamandyghyn betine bassang da, jala jappa!
  • Bireudi ósektep kelgen adamgha senbe, basqagha seni ósekteytinine sene ber.
  • Ózindi syilaytyn jerge qayta-qayta jyltyndap bara berme, qadiring ketedi.
  • Qúrmet etu men qúldyq úrudyng arajigin ajyratudy ýiren. Jýrekten shyghatyn maqtau bar, artynda esep túrghan auyzdan shyghatyn jaghympazdyq bar.
  • Ózgeni «beske» biluge tyrysqansha, ózindi «ýshtikke» biluge kýsh salsan, oljaly bolghanyn.

(Zeynep Ahmetovanyng «Babalar amanaty» kitabynan alyndy)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5387