Sonymen júrt asygha kýtetin saylau da jaqyndady. Jeti birdey partiyanyng ýkilegen ýmitkerleri Mәjiliske baq synaydy. Alayda kimder naqty saylaudan su júqtyrmay ótpek? Degenmen  negizgi mәsele kimning saylanatyny emes, kimning qalay halyq qalaulysy bop shygha keletindiginde bolyp túr. Al kópshilik olardyng qalay deputat atanatynyn aldyn ala sezetin de sekildi. Óitkeni búl alghashqy saylau emes. Búrynghylarynan nebir nәtiyje bar. Biz halyq kýtken nәtiyjeni aitamyz. Al saylaudan әbden zәrezep bolghan júrt onyng nәtiyjesine kýdikpen qaraydy. Endeshe halyqqa «syqighan syily» jandardyng búrynghy qalyppen saylanghany ma, әlde saylanu jýiesin jana qyrynan qoldaytyn jannyng kelgeni jón be?

Elimiz tәuelsizdik alghaly beri sany kóp saylau ótti. Bas taqqa da qúmartyp, deputattyqtan da ýmittenip qanshama jan baq synasty. Solardyng ishinde bolugha tiyis degen adam bola almay, biraq «ótuge tiyis» jandardyng halyq qalaulysy atanghanyn júrt jasyrmay aitady. Deputat bolghandardyng arasynda syqighan salanyn, yaghny biylikting barlyq sheneunikteri, ókilderi otyrdy. Al solardan halyq ne payda kórdi? Áriyne, esh payda joq dep kesip-piship eshkim aita almas. Alayda halyqtyng qamy qamdalsa nelikten júrt biylik júmysyna narazylyq tanytady? Ashynghan júrt nelikten kóshege shyghyp, biylikten túrmys kýiining jaqsaruyn talap etedi? Jәne halyq qalaulysynyng deni sheneunik bolghan jandar ghoy. Búl jaghdayda jyly oryndyqqa jayghasqandar arasynda halyqtyng aitaryn, múnyn, jaghdayyn bilmeytin jandar joq deuge de bolmas. Bar ghoy, búryn da bolghan. Endeshe júrt narazylyghy kóshede emes, sol Parlament qabyrghasynda kóterilui tiyis edi. Kóterilip qana qoymay, kóshege júrt shyqpasy ýshin olardyng zandy talaptary halyq qalaulylary arqyly oryndaluy kerek edi. Adamdardyng kóshege shyghyp jagha jyrtyspasy ýshin onyng aldy halyq qalaulylarynyng tabandy talabymen sheshiluge tiyis bolatyn. Jana Qazaqstannyng jana reformasy sol emes pe?

Búl talap oryndalyp jatyr ma? Búryn Parlamentte júrttyng ashynghan mәselelerin ortagha salatyn sanaly iri túlghalar bolghanyn jasyra almaymyz. Oghan tarih kuә. Mәselen, el ardaqtysy Sherhan Múrtaza elding sózin ghana sóiledi. Eldin, memleketting mýddesin aituda eshkimnen iymengen joq. Talay sanasyz sanagha salauatty is saldy. Kóp is ózgerdi. Biraq onday azuly jandar neken-sayaq. Al qazir sonday halyqqa dem beretin aituly túlghalar joqtyng qasy.

Bola qalsa, kersinshe olardyng ýnin de, isin de býrkeytinder kóp. Olar sol ýshin de kerek. Úiqyly-oyau otyrsa da kóptigimen kýsh alady. Sol ýrdis taghy qaytadan qaytalanuy mýmkin be? Qaytalansa ne bolmaq? «Toy dese qu bas domalaydy» degenning keri kelmese boldy. Ol ýshin deputtardyng sanyn kemitip, sapasyn arttyru maqsatynda elding sózin sóileu ghana emes, elding jaghdayyn jasaugha yqpal ete alatyn jandar aty ozsa deymiz. Ol ýshin ne isteu kerek?

Kimge bolmasyn kýiining odan әri kórikti bola týsui ýshin deputat atanu – ýlken mәrtebe. Solay bola bersin. Biraq basty talap halyqtyng arasynan shyqqan halyq qalaulylary sol halyqtyng qamyn kýitteytin kýili jandar ghoy. Kýili bolmaghandary odan әri әl-auqatymdy jaqsartam, bedelimdi arttyram, tegin emdelip, shetel qydyram, sharuamdy odan әri nyghaytam, bir sózben aitqanda dәrmenim men pәrmenimdi kýsheytem deytini sózsiz. Alayda múnday niyetpen kelgen deputattardan halyqqa esh payda joq ekeni taghy anyq. Payda bar ma, payda joq pa, dәl qazir nauqan qyzghan shaqta eshkim ony naqty bile almasy da belgili. Bәrining túghyrnamasy túghyrly. Aytqan, aitar sózi keremet! Aydy da alyp beruge әzir. Endeshe múnday abzal iske bas tikken jandardyng uәdesin qalay oryndatugha bolady? Óitkeni olardyng kez kelgeni halyqtyng soyylyn soghugha, mýddesin kóteruge, jaghdayyn jasaugha talpynghan adam ghoy. Demek, múnday iygi niyettegi jandardyng o jerge kóptep barghany ýlken kýsh. Endeshe solardyng kýsh- quatyn ong paydalanghan jón. Qalay?

Biraq adamnyng kim ekeni mandayyna jazylyp túrghan joq. Bes sausaq birdey emes. Sol sekildi deputat bolsam eng әueli halyqtyng soyylyn sogham, solardyng aitqanyn jerine jetkizem degenderining artynda naqty qanday pighyl  jatqanyn eshkim bile almaydy. Baq shaba ma, bap shaba ma dep aldyn ala bal ashyp qajeti joq. Sondyqtan deputat atanghan jannyng shyn niyetimen kelgendigin, eldegi jaghday janyna tynshu bermegendigin, halyq mýddesi ýshin basyn bәigege tikkendigin dәleldeytin amal qajet. Qazirgi kezde múnyng bir-aq joly bar. Ol - deputattar men halyqtyng ornyn aiyrbastau. Parlament jýiesin mysal ýshin piramida dep kózge elesteteyik. Sol ýsh búryshty jýieni kóterip túrghan halyq. Onyng úshar basynda saylanghan deputattar otyr, yaghny halyq qalaulylary. Sondyqtan olargha tiyisuge eshkimning haqy joq. Óitkeni jaghdayymyzdy jenildetedi, ýnimizdi eskeredi, mýshkil hәlimizdi jaqsartady dep sengendikten olardy moynyna salyp kóterip jýr. Endeshe jogharyda aitqanymyzdan qorytyndy shygharar bolsaq, halyq qamy ýshin jan pida etuge jantalasqan halyq qalaulylary halyqtyng iyghynda ayaqtaryn salbyratyp jyly kresloda otyru ýshin kelgen joq. Sondyqtan piramida jýiesin tónkerip qoi qajet. Mine, býgingi tandaghy negizgi mәsele – osy.

Al múnyng týk qiyndyghy joq. Halyqtyng qamyn kýitteuge jinalghan jandar, aldymen sol mindetti atqarugha tiyis qoy. Halyq piramidanyng shynyna shyqsyn, al su jana deputattar halyq amanaty toly piramidany kótersin. Halyqtyng amanaty oryndalghan sayyn halyq qalaulylarynyng jýgi de jenildey beredi. Birte-birte tepe-tendik ornap, qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zaman tuady. Halyq qalaulylary halyqtan ajyraugha tiyis emes. Bólektep han sarayynday ýilerde kýzetpen ústaytynday olar halyqqa jau emes, kerisinshe halyq qalaulylary! Tipti kýnde qylmyspen betpe-bet jýzdesetin uchaskelik inspektordyng ózi bala-shaghasymen halyqtyng qalyng ortasynda birge kýy keshedi. Onyng da mindeti - halyqtyng qamy. Ol da adam. Al deputat bolsa halyqqa mýlde jaqyn adam. Endeshe ol kimnen basyn qorghaugha tiyis?!

Býkil halyqtyng amanaty toly piramidany kóterip túrghan song olargha mol aqy tólensin. Búl jaghynan tarshylyq jasalmauy tiyis. Alayda elden erek kólik minuge, elden erek kýzetilgen ýide túrugha, tegin emdelip, tegin jýrip, túruyna shek qoyylsyn. Halyq jaghdayynyng aqsap jatqan túsy da osy mәsele. Múnday jenildikting birin kórmeytin mәslihat deputattary  әldeqayda halyqpen tyghyz baylanysta júmys isteydi. Olargha kýnde jandarynda jýrgen song bar múnyng aita alady. Aytqan ótinishteri talay salalyq organdar qúlaghyna shalynyp jatyr. Olar kóshede óz kólikterimen jýredi. Tipti keybiri qoghamdyq kólikpen jýretinderi de bar. Kóshening tarlyghyn,  qoqystan tolghan lastyghyn, oiqyl-shoyqylyn, bir sózben aitqanda, qara halyq kýnde kóretin nebir tәrtipsizdikting kuәsi bolady. Al osynday qara halyq kýnde kóretin qiyn-qystau ómirden halyq deputattary qol ýzip, nege bólek shoghyrlanuy tiyis?!

Áriyne, múny tekke aitpaymyz. Eger osy jana jýie iske assa saylaugha týsuge talasyp, tarmasyp, ras ta, ótirik te sóilep jatqan jandar arasynan kimder kóriner edi? Naghyz elin, halqyn oilaytyn patriot jandar ghana shyghar edi. «Janym – arymnyng sadaqasy» degen halyqpyz ghoy. Óz jaghdayyn oilap baylaqty kózdegen, biylikke jalpaqshesheylik tanytqandar birtindep sypyrylyp qalady. Halyqqa da keregi osy emes pe. Onyng ýstine jana deputattar jana Qazaqstannyng talaby boyynsha halyq arasynda etene aralasyp jýretin bolghan song búrynghy kórip, sezip bilgenin jana qyrynan tanidy. Óitkeni ýlken jauapkershilik jýkteledi. Jәne ony sheshe aludyng bar amalyn qarastyrugha Parlament qabyrghasy arqyly mýmkindik beriledi.  Ashynghan jandardyng negizgi týitkildi mәselelerin tap basyp, onyng sheshilu jolyn aiqyndaydy. El bolyp birigudin, memleket bolyp úiysudyn  mәn-manyzyn joghary qoyatyn el janashyryna ainalady. Osynyng bәri ainalyp kelgende Parlament qabyrghasynda aitylyp,  aitylyp qana qoymay ózderi shygharatyn zanmen bekitilip, jana Qazaqstannyng alghy sharttary kirige bastaydy. Al búl biylik ýshin de útqyr amal bolyp tabylady. Aqyr ayaghynda memleketting bar salasy bir kisidey júmyla kirisken son, qogham da ayaghyn túsar keselden, kemshilikten arylyp, qúlashyn kenge jayar edi. Sonda halqynyng baghyna bitken deputattar baby da keliser edi-au!

Sәrsenbay (Aleksandr) Tasbolatov

Abai.kz