Teledebat – saylaugha týsip jatqan barlyq partiya ýshin ýlken mýmkindik. Dәl osy jerde partiyanyng jarnamasy jasalady. Dәl osy jerde partiyanyng baghdarlamasy tanystyrylady. Sol baghdarlamanyng qanshalyqty útymdy, halyqtyng qúlaghyna jaghymdy ekeni saylaugha deyin synalady. Debatqa qatysqan spiykerlerding sózine qarap, erteng potensialdy elektorat payda bolady. Qysqasy, debatqa qatysushynyng dengeyine qarap, ýmitker partiyanyng shama-sharqyn baghamday berseniz bolady.

Dәl osynday orasan zor mýmkindik 7 partiyagha berildi. Jeti partiya da búl joly debatqa qazaqshagha jýirik azamattardy alqalap shygharypty. Búl birinshiden – sayasy belsendi auditoriyanyn, yaghni, Mәjiliske kim ótetinin anyqtaytyn nemese sayasy biylikti jasaqtaytyn, tandaytyn negizgi auditoriyanyng – qazaq tildi ekenin kórsetedi.

Ári qaray, debatqa oralayyq. Únaghan jerleri de bar, әttegen-ay deytin jerleri de jeterlik. 1,5 saghatqa juyq sozylghan debatty týgel tarqatyp jatu artyq bolar. Qyzyqty bolghany, sózsayys kezeni. Partiya ókilderining bir-birine súraq-jauaptasqan sәti. Osyghan az-kem toqtalsaq.

JSDP súraghyn «Amanatqa» qoydy. Jalpy, osy debatta ózge partiyalar koalisiya ispetti, «Amanatqa» kóp shýilikti. Ol týsinikti de, úzaq jyldar boyy biylikte dominant statustan týspey kele jatqan, rebrending jasap, partiya atauyn auystyrghan «Amanattan» súrau da kóp.

Al «Aq jol» óz súraghyn – JSDP-gha qoydy.

«Osyghan deyingi elektoraldy kezenderding barlyghynda úiyqtap kelip, búl joly neden oyandynyzdar?», - dedi. Bir kezderi preziydenttikke ýmitker bolghan JSDP spiykeri shama-sharqynsha jauap berdi.

«Búghan deyingi saylaulardyng әdil ótetinine senbedik. Ortamyzgha sottalghan, tyiym salynghan partiya ókilderin kirgizbek boldy», - dedi.

Kimdi, qay partiyany menzedi, ózderiniz tarazylay jatarsyzdar... Osy 4 minutta «Aq jol» men JSDP әjeptәuir qayymdasyp baqty. Naqtylyq jaghynan, «Aq jol» útty. JSDP jenildi dey almaymyz. Biraq, qoyylghan súraqtargha jalpylama jauap berdi.

Ári qaray, «Baytaq» súraghyn QHP (búrynghy kommunisterge) qoydy. QHP spiykeri sayasattyng tóniregine keshe kelgen tәjirbiyesi az adam emes, әkki sayasattanushy sekildi edi. Biraq, búl joly sózden sýrindi.

«Tóraghanyz qazaqsha sóiley almaytyn bolghan son, sizdi jiberdi me?», - degen tóte súraqqa syrghytyp jauap qatty.

Al útylghan jeri: «Ertisbaev Qazaqstannyng kórshilermen, Resey, Qytaymen tatulyghyn saqtap túr», - dedi.

«Qyzyldar» (QHP) partiyasynyng tóraghasy osyghan deyin Reseylik propagandalyq arnalargha, әsirese, qazaqty, Qazaqstandy armansyz tildegen Solovievterge súhbat berip, «Resey preziydentine alghys aitqan», viydeolary әleumettik jelige tarap, qoghamda qyzu talqy bolghan.

Sózsayysta «Qyzyl kiyimdi» partiyagha su jana «Respublika» partiyasynyng ókili de shýilikti.

«Siz qandastar turaly kóp aittynyz. Men qandaspyn. Qandastar ýshin naqty ne istedinizder?», - dedi.

«Amanatattyn» spiykeri de: «Sayasy baghdarlamalarynyzda qazaq tili men qandastar turaly kóterilmegen», - dedi.

QHP ókili jan-jaqtan jabylghan súraqtardyng birine jauap qatsa, ekinshisi jauapsyz qalyp jatty.

Óz kezeginde QHP súraghyn «Amanatqa» qoyyp, «Amanat» spiykerining eks-partiyalasy ekenin tilge tiyek etti.

Oghan jauap bergen «Amanat» spiykeri: «Sizder de bir-aq, kýnde partiya tóraghasyn auystyryp, joldan qosylghan adamdy sayladynyzdar», - dep jauap qatty.

Kelesi kezekte «Respublika» súraq qoydy. Súraghy «Aq jolgha» baghyttalypty.

«Partiya tóraghasy nege auyspaydy jәne tizimderinizde qandastar nege joq?», - degen súraqtaryn qoydy.

Búl súraqtargha «Aq jol» spiykeri jauap berdi. «Ótkelde at auystyrmaymyz», - dedi. Búl súraqqa osyghan deyin «Aq jol» tóraghasy Azat Peruashev ta jauap berip, saylaudan son, bәri mýmkin ekenin aitqan.

Al qandastar mәselesi turaly: «Biz azamattardy qandas, jerlik dep bólmeymiz. Qazaqstan azamattyghyn alghan son, barlyghynyz osy elding teng qúqyly adamysyzdar», - dedi.

Al «Auyl» súraghyn «Respublikagha» qoyyp, saylaudyng aldynda ghana edel-jedel qúrylghan partiyagha kýmәnning kóp ekenin aitsa, «Amanat» súraghyn «Auylgha» baghyttady.

Osylaysha, sózsayys kezeni óte-móte tartysty ótti. Spiykerlerding jarysa sóilep, bir-birining sózin bólui – qalypty kórinis. Ár spiyker óz pozisiyasynyng dúrystyghyn dәleldeui kerek. Auditoriyany (potensialdy elektorat) óz sózine sendirui kerek. Ol ýshin qolda bar mýmkindikti barynsha paydalanuy kerek.

Debattaghy shoulyq elementter: «Baytaqtyn» QHP-gha banki japqysh berui men «Auyldyn» әr spiykerge auyl tirshiligi beynelengen suretterdi syigha tartuy boldy.

Debatty qay partiya útymdy paydalandy: Sózderining jәne úsynghan baghdarlamalarynyng útymdylyghy, argumentterining myqtylyghy men jauaptarynyng naqtylyghy jaghynan: «Aq jol», «Amanat», «Respublika» partiyalarynyng ókilderi ózgelerden senimdirek boldy.

Belsendilik jaghynan «Baytaq» tórtikke kirse, tayaqty eng kóp jegen «Qyzyldar» boldy. Al «Auyl» partiyasynyng esim-soyy júrtqa belgili spiykeri Jiguly Dayrabaev myrzanyng dausy búl joly bәseng estildi. «Jasym ýlken, sózimdi bólmender», - dep súrap alghan kezde de, naqtylyq kórsete almady. «Auyl» men JSDP spiykerlerining sózderi jalpylama aityldy.

Saylaugha deyin ýgit jýrgizuge әli 17 kýn bar. Demek, osy jolghy kem-ketikterdi týzeytin mýmkindik te bar degen sóz.

Abai.kz