Nauryz jer betindegi eng kóne meyramdardyny biri ghana emes әlem boyynsha keng kólemde atalyp ótiletin merekelerding biri. Bes myng jyldyq tarihy bar búl meyram Meksika, Iran, Aughanstan, Birma sekildi elderde joghary dengeyde atalyp ótilse, Qazaqstan, Ózbekstan, Týrikmenstan, Tәjikstan, Ázerbayjan, Albaniya, Qyrghyzstan, Mongholiya,  Makedoniya jәne Týrkiya elderinde memlekettik mereke retinde toylanady.

Nauryz sózi — parsysha — nu — «jana», ryz — «kýn» degen úghymdy bildiredi. Qazaqsha «jana kýn», «jana jyl», «kóktem merekesi» «úlys kýn» nemese «úly kýn» degen maghyna beredi. Keyde ony «Aq merekesi», «sýt meyramy», «tól yrysy» dep te atap jýr. Qazaqta nauqan jәne yryzdyq degen sóz bar. Qazaq úghymynda búl kýni aspan júldyzdary bastapqy nýktelerine keledi. Kýn men týn, jaryq pen qaranghy teneledi. Qys yzghary qaytady. Tórt týlik mal tóldeydi. Adamdardyng auzy aqqa tiyedi. Mal auzy kókke tiyedi, jer betine shattyq ornaydy. Kóktem qústary keledi. Qysqy úiqydaghy januarlar oyanady. Osynday qasiyetti kýndi qazaq «Úlys kýn» dep ataghan. Nauryzdy mereke retinde toylau dәstýri jer betindegi halyqtardyng bir qydyruynyng túrmys saltynda bar әdet. Búl ýrdis baghzy zamannan beri qaray jalghasyp keledi. Qazaq halqy Nauryz kýnin «Aq týie qaryny jarylghan kýn» dep erekshe qasterleydi. Nauryzgha jayylghan dastarhan da molshylyghymen erekshelenetin.

Astan búryn jәne keyin aruaqtardyng janyna medeu bolar degen niyetpen dúgha baghyshtalghan. 7 týrli dәmnen әzirlengen nauryz kóje – merekelik dastarhannyng mindetti de basty taghamy retinde úsynylatyn. Osy kýni el ishindegi dualy auyzdy batagói, әulie aqsaqaldardy arnayy dәmge shaqyrady. Ne arnayy izdep baryp aq batasyn alady. Ol qariyalargha shapan-shaqtyq jeyde ne taqiya syigha tartady. Qazaqtyng «Bataly úl arymas, batasyz qúl jarymas» degen maqaly osy shyndyqty rastaydy. Óitkeni qazaqta nauryz kýngi tilek qabyl bolady degen nanym bar. Jaqsy adamnan bata alsan, jolyng jaqsylyqqa ongharylady dep yrym etedi. Sýitip, jaqsy sózding uyz batanyn, aq tilekting kýshine kәmil senedi. Bata alghan jastardyng jýregi quanyp, jyldar boyy kónildi jýredi. Qazaq nauryz merekesin úlys toyyn, ýsh kýnnen toghyz kýnge deyin jalghastyryp toylaghan. Nauryzdy qút meyramy nemese kóktem merekesi dep ataghan.

Bastapqy ýsh kýnde qút basy, ortanghy ýsh kýndi qút ortasy, songhy ýsh kýndi qút ayaghy dep bilgen. Osy ýsh ýshten toghyz kýnde ýiine qonaq kóp kelse, yrysymyz tasydy, baghymyz jandy, adamdar arasyndaghy bet-bedelimiz ósti, tilegimiz qabyl boldy dep quanghan. Odan biz qazaq halqynyng óte qonaqjay, keng pighyldy, dana halyq ekenin týsinemiz. Ol ghana emes-au uaqyt, ómir degen taghylymdy dәstýrdi ózining әleumettik tirshilgimen qosa otbasyndaghy kýndelikti tirligine ainaldyryp jibergen.

Qorytyp aitqanda, Qazaqstanda búl meyramgha erekshe kónil bólingen, sebebi ol elimizde ómir sýrip jatqan san halyqqa ortaq mereke. Nauryz memleket qoldauymen toylanady, demalys jariyalanap, barlyq qalalar men eldi mekender ýlken dýbirli toy ortalyghyna ainalady.

Baghlan Tashimov

Abai.kz