Inkibidi men Kigibining degeni bolyp...

Qazaqtyng klassik jazushysy Múhtar Maghauin bir shygharmasynda NKVD-ny Inkibidi, KGB-ny Kigibi dep jazypty. Sol Inkibidining irini Kigibining kýnkiline úlasqan sekildi. Óitkeni, osy jýiede qyzmet atqarghan generaly bar, basqasy bar, әldekimderding esimin este qaldyru nauqany jer-jerde qyzu jýrip jatyr.

Mәselen, kezinde Qostanayda qyzmet atqarghan Serik Shәkibaev degen kisige kóshe atyn beru turaly mәsele kóterilipti. «Ýlken Týrkistannyng kýireui» degen kitap jazghan, qazaqtyng ardager perzenti Mústafa Shoqaydy qaralaghan  avtordyng qazaqqa qanday enbegi sinip edi? Otyz jetinshi jyly Amankeldi audanynda Inkibidi bastyghy bolghan general Tautan Arystanbekovke  oblys ortalyghynan kóshe berildi. Osy jýiening birneshe adamyna eskertkish taqta ornatyldy. Alash arystarynyng kindik qany tamghan ónirde  kim kóringenge kóshe aty berilip jatyr. Bәlshebekterding pәlesinen qútylu onay emes eken.

 Ómirding zany osynday

 Kirpining iyneleri bolsa da, tasbaqanyng tas sauyty bolsa da andyghan dúshpangha jem bolady. Biyik әri berik qorghan da, tereng qazylghan or da jasanghan jaugha uaqytsha ghana bóget bolady. Ómirding zany osynday.

 Jas úrpaq ne der eken?

 Múrajaydan kóp búiym kóresin. Sәbit Múqanov ústaghan qamshy deydi. Onymen kimdi úrdy eken? Ábdilda Tәjibaev ústaghan qalam deydi. Onymen kimning ýstinen aryz jazdy eken? Áldebir bәlshebekting altyatary deydi. Onymen kimdi atty eken? Taghy bir kommunisting shapany deydi. Ony kimder japty eken? Bir deputattyng tósbelgisi deydi. Odan basqa qanday belgi qaldy eken? Elbasy alghan marapat deydi. Qashan, qalay, qanday enbegi ýshin aldy eken? Osyny kórip jýrgen jas úrpaq ne der eken?

 Kórip jýrmiz

 Oraza aiynda shaytandargha kisen salynady degenge seneyin desem, Ibiliske ileskender aramyzda әli je órip jýr. Qajylyqqa baryp, shaytangha tas laqtyryp kelgen músylmandardyng tasynan aman qalghan shaytandar sayran salyp jýr. Sonyng bәrin kózimiz kórip jýr.

Halyq kórpe me?

Bir tilshi deputatqa: «halyqty kórpe qylyp aldynyz» – degen uәj aitypty. Deputat  ne aitaryn bilmey qaldy. Halyq kórpe bolsa, ony jamylugha da, astyna tóseuge de bolady ghoy. Jurnalist sony menzep túrghan sekildi. Kórpening tysyn da, astaryn da bylghap jýrgender kóp.

 Myng shýkir!

  Aqyn agham Ghafu Qayyrbekov kezinde ózi tuyp-ósken ónirin saghynyp kelgende:

«Bilmeymin, búl dýniyada aqyn kóp pe?

Shygharghan danqymenen atyn kópke.

Qashanda, tughan topyraq, seni izdesem,

Ghajayyp, kezdesemin Aqylbekke» – dep maghan óleng arnaghan eken.

Aqyn dosym Ábjan Ábiltay Qostanaygha kelgen saparynyng birinde: «Kelgenim kópten elge búl, Jetetin shyghar pәrmeni. Sergisin biraz er kónil, Aqylbekke alyp bar meni»  – dep jyr jazypty.

Kórnekti aqyn Qasymhan Begmanov:

«Babalardyng úly jolyn jalghapty,

Atqa minip qumaghanmen qalmaqty.

Qara ólende samúryqtay samghapty,

Búl ómirding auyr jolyn tandapty.

Týp atasy Qobylandydan taraytyn,

Qostanayda bir aqyn bar ardaqty» – degen eken.

Sýitip, men de jyrda aty atalghan keyipkerge ainalyppyn. Myng shýkir!

Asabalardyng jegen asy adal ma?

Jiyn-toylarda jii bolamyz. Toydyng kórigin qyzdyratyn asabalar auyzdygha sóz, ayaqtygha jol bermeydi. Anayy anekdot aitady, aq saqaldy qariyalardyng janyna kelip, sýirendep bata beredi, әdepsiz oiyndardy oinatady. Yzandy keltiredi. Sondayda «asabalardyng jegen asy adal ma?» degen saual oiyma oralady.

Adam az

 Kýrek bar qar tazalaytyn. Sabyn bar kir tazalaytyn. Alayda, aqyl aitar adam az jan tazalaytyn.

 Ýmitimdi ýzbeymin

 «Dumany duraktar jaylap alghan» – dep edi bir dosym. Taghy bir dosym «Mәjiliste mәngýrtter otyr» – dedi. Ekeuining de sózderining jany bar. Alayda, aqymaqtardyng janynda aqyldylar, mәngýrtterding manayynda ar-úyaty barlar bar shyghar degen ýmitimdi ýzbeymin.

Bolady

Jylyta alsang qardy su qylugha, suyta alsang sudy múz qylugha bolady. Laulap janghan otqa ghana emes, oshaq týbindegi shoqqa da as pisiruge bolady. Qalamnyng úshymen ghana emes, túqylymen de jaqsy jyrlar jazylady.

 Syrqat múghalimder jәne qoqys jәshigi

Kórgen kózde jazyq joq. Bulletenidi dәrigerler syrqattargha beredi. Al saylau bulletenin jәshikke topyrlatyp salghan komissiya mýsheleri bolghan múghalimder de sau adamdar emes sekildi. Áytpese bulletenidi qaytedi?

Jәshik turaly ne deuge bolady?!  Saylau nәtiyjesin bildiretin jәshik bolmaghannan keyin ony qoqys jәshigi dep atasa da bolady.

Ayyru qiyn   

Bazargha barsang – barlyghy jana. Syrtyn boyap qoyyp, jana ton deydi. Qorabyn boyap qoyyp, jana kólik deydi. Keshegi nandy býgin pisirgen deydi. Keshegi sýtti býgin sauylghan deydi.

Jana Qazaqstan da sol sekildi. Eskisi qaysy, janasy qaysy, kez kelgen kisi aiyra almaydy.

Óz oiym

Ybyray Altynsarinnyng «Kel, balaldar, oqylyq!» dep atalghan óleninde: «Oqysanyz, balalar, Shamnan shyraq jaghylar, Tilegening aldynan Izdemey-aq tabylar» – degen joldar bar. Barlyghy týsinikti. Esh qate joq sekildi. Týpnúsqada da osylay jazylghan. Mening oiymsha osy shumaqtyng ýshinshi jәne tórtinshi joldaryndaghy «tilegenin» jәne «izdegenin» degen sózderding orny auysyp ketken. Qisyngha jýginsek, tilegening qanshalyqty kóp bolsa da izdegende tabyla bermeydi. Al izdegening tilemey-aq aldynnan shyghuy mýmkin. Óz oiym osy.

 Qabyl bola ma?!

 Ózi toyyp túrsa da ózgelerge bermese, ash-jalanash kóshede jýrgenderdi kórmese, týn úiqysyn bólse de de elge kónil bólmese ústaghan orazasy qabyl bola ma?!

Tauyp aitqan eken

Jaqynda ghana Ghalamtordan jany kýizelgen bir kisining pikirin oqydym. Dәrigerlerding qatesinen qaytys bolghandar molada jatyr, saylau komissiyalaryndaghy múghalimderding qatesinen keyin aqymaqtar Parlamentte otyr, – dep jazypty. Tauyp aitqan eken.

Ras eken

Sahnada da, teledidarda da qatyn bolyp kiyingen erkekter kóbeydi. Olardy erkek deuge de bolmaydy. Qyz-kelinshekter er azamattardan shalbardy da, temekini de, syrany da, basqany da tartyp alghannan keyin jasaghan qarymtasy ma, әiteuir, barlyghy derlik әielden aumaydy. Kiyim kiyisi, jýrisi, túrysy, kýlisi jynysy әiel ekenin dәleldeydi. Áyelderdi erkekterden kóp deydi degen ras eken.

Jalghasy bar...

Aqylbek Shayahmet

Abai.kz