Qazaqstannyng Memlekettik Rәmizderi – tәuelsiz el ekenimizdi jahangha pash etetin simvolikalyq mәni bar aiyryqsha belgiler. Oghan kók tu, eltanba, әnúran jatady.

Memlekettik rәmizder tәuelsizdik nyshany retinde biyik mәrtebege iye. Árbir azamat kóz qarashyghynday qasterleuge mindetti. Memlekettik rәmizderge joghary qúrmet kórseti әrbir qazaqstan azamatynyng qasiyetti paryzy. Olardyng týr-týsi men resmy qoldanylu tәrtibi konstitusiyalyq zanda belgilengen. Sol ýshin ayaq asty etuge bolmaydy. Nemqúraydylyq tanytqandar zandyq jauapkershilikke tartylady. Memlekettik rәmizderdi qadirleu azamattardyng memleket tәuelsizdigin qúrmetteudi nyghaytyp, jasóspirimderding otansýigishtik sezimin qalyptastyrady.

Búl maqsatqa jetu ýshin, memlekettik rәmizderge degen qúrmet sezimdi arttyru ýshin ondaghy beynelengen halqymyzdyng tariqymen bite qaynasqan, últtyq qúndylyqtarymyzdyng belgisi retinde alynghan simvolikalyq beynelerding tarihi, últtyq, estetikalyq mәnin jete týsindiru, úghyndyrudyng manyzy óte zor.

Memlekettik tuymyzdyng kók týsi tegennen tegin tandap alynbaghan. Elimiz este joq eski zamandarda kók tәnirine tabynghan. Eski qytay jylnamalarynda jazyluynsha Qazirgi Ile men Jetisuda jasaghan Ýisin babalarymyz kók bórige tabynyp, ózderining tularyn kók týske boyap, bórining beynesin salatyn bolghan. Búl ýrdis Týrki qaghanaty kezindede jalghasyn tapqan. Sondyqtan Qazaq últy ghana emes, tuysqan Týrki bayyrlardyng memleket tularynyng kók týsti bolyp keletini sondyqtan.

Qazaq halqynda әrbir rudyng mal-mýlikke salatyn óz tanbasy boldy. Soghys jaghdayynda mejeli jerge әrbir rudyng jasaghy óz ruynyng tanbasy salynghan bayraq ústap, han tuynyng astyna jinalatyn bolghan.

Al memlekettik Eltanbanyng negizi Shanyraq bolghany da jaydan jay emes. Shanyraq — kiyiz ýiding kýmbezi. Atalarymyz әli kýnge jana otau qúrghan jastargha «shanyraghyng biyik bolsyn» dep bata beredi. Eltanbadaghy shanyraqta tәuelsiz elimizding ensesin kóterip, quatty elge ainalatynyn bildiredi. Halqymyzda «er qanaty – at» degen qanatty sóz bar. Qanatty túlpar — qazaq poeziyasyndaghy keng taraghan beyne. Shanyraq pen túlparda uaqyt pen kenistikten alqyghan úghym.

Qazaq halqynda әrbir rudyng mal-mýlikke salatyn óz tanbasy boldy. Soghys jaghdayynda mejeli jerge әrbir rudyng jasaghy óz ruynyng tanbasy salynghan bayraq ústap, han tuynyng astyna jinalatyn bolghan. Býgingi tәuelsiz qazaqstannyng rәmizderi de sol dәstýrding qayta kórinis tabuy, tarihy jalghasy bolyp tabylady. Qazaq halqynyng ruhany qazynagha, әn men kýige bay halyq ekeni jalpaq júrtqa ayan. Sol telegen teniz әnderding ishinen ótken ghasyrdyng 60-jyldary jazylghan Shәmshi Qaldayaqovtyng «Mening Qazaqstanym» әnining anúrangha ainaluy da kezdeysoqtyq emes. Uaqyt synynan ótip, erliktin, últtyq namystyng aibyndy úranyna ainalyp otyr. Ánúrandy tebirenip oryndau ýshin onyng әuezdi әuenine, birden baurap әketetin melodiyasyna ghana emes, shyghu tarihyn, zaman talqysynan ótken tarihy shyndyghyn jastar bilgeni lәzim.

1960-jyldardyng basynda Kenes basshysy Hrushev tyng iygerudi jeleu etip, Qazaqstannyng jeri qúnarly soltýstik oblystaryn reseyge qospaq bolady. Ol sheshishge sol kezdegi Qazaq ASSR ministrler kenesining tóraghasy Júmabek Tәshenov batyl qarsy shyghady. Biylikting jogharghy jaghynda bolyp jatqan tartystar ziyaly qauym ókilderining qúlaghyna da jetedi. Kompozitor Shәmshi Qaldayaqov qazaq jerin bólshekteuge narazylyghyn bildirip, elding últtyq namysyn oyatu ýshin әigili «Mening qazaqstanym» әnin shygharady, sózin ataqty aqyn Jýmeken Nәjmiydenov jazady. Qazaq jerining tútastyghyna sayatyn sayasy oqighadan tughan búl әn sodan beri elimizge últtyq jiger berip keledi. 1986- jyly «Jeltoqsan oqighasy» kezinde Mәskeuding Qonaevty ornynan alyp, Kolbindy әkeluine qarsy bolghan qazaq jastary osy әndi qosyla shyrqap jýredi. Bizding aibynda әnúranymyzdyng da osynday ónegeli tarihy bar. Memlekettik rәmizderimizding tarihpen baylanysyn bilu, últtyq, estetikalyq, tarihyn manyzyn bilu әrbir qazaqstan azamatynyng qasiyetti boryshy.

Abai.kz