Eki qazaqtyng biri tәuelsizdik aldyq dep kýmp-kýmp etip otyrghan dәl býgingi zamanda biz búrynghy nebir kiyeli de degdarly qasiyetinen, ata-baba dәstýrinen, búrynghy jaugerliginen, erjýrektiginen, últtyq namysqoylyghynan, anau-mynau últta kezdese bermeytin nebir erekshe asyl qasiyetinen airylyp bara jatqan (ayyrylyp bolghan deuge Qúdaydan qorqamyz!) últ ekenimiz kókiregi oyau, sanasyn kir shalmaghan kim-kimge de ap-anyq kórinip túr. Bizde qazir «múrty qaghylmay» so kýiinde kózge úryp túrghan bir ghana minez bar. Ol-jalang úranshyldyq, aitaq dese túra shabatyn daraqy dalaqbaylyq... Onymyz jaydaq atqa jyrtyq shalbar, tesik túmaqpen mine salyp, tapyraqtap shauyp bara jatqan daraqy, danghaza adamdy elestetip túrghanymen de, oghan bylayghy júrttyng (ózge últtardyn) myrs-myrs kýle qarap túryp, ótirik qolpashtaytynymen de sharuamyz joq. Búghan bir ghana mysal keltireyik: Osy kýni zeynetaqysy ózgelerden sәl de bolsa tәuirleu, dóp-dóngelek sharuasy bar qarapayym qartymyz da, Ýkimetten ýiden-ýi, ataqtan-ataq alyp, jýrdim-bardym qazaqshasy bar balasyn qyzmetke ornalastyryp qoyghan ghalym, jazushy, búrynghy partokrat aqsaqaldar da «Jastar - bizding bolashaghymyz!», «Men jastargha senemin!»  degen senimi kýmәndi sózderdi birinen-biri qaghyp alyp, teledidar men baspasózden qaytalaudan tanbaytyn boldy. Kóshelerde de osy taqylettes úrandar iluli túr. Sonda olar múny nege sýienip aityp otyr?

Eki qazaqtyng biri tәuelsizdik aldyq dep kýmp-kýmp etip otyrghan dәl býgingi zamanda biz búrynghy nebir kiyeli de degdarly qasiyetinen, ata-baba dәstýrinen, búrynghy jaugerliginen, erjýrektiginen, últtyq namysqoylyghynan, anau-mynau últta kezdese bermeytin nebir erekshe asyl qasiyetinen airylyp bara jatqan (ayyrylyp bolghan deuge Qúdaydan qorqamyz!) últ ekenimiz kókiregi oyau, sanasyn kir shalmaghan kim-kimge de ap-anyq kórinip túr. Bizde qazir «múrty qaghylmay» so kýiinde kózge úryp túrghan bir ghana minez bar. Ol-jalang úranshyldyq, aitaq dese túra shabatyn daraqy dalaqbaylyq... Onymyz jaydaq atqa jyrtyq shalbar, tesik túmaqpen mine salyp, tapyraqtap shauyp bara jatqan daraqy, danghaza adamdy elestetip túrghanymen de, oghan bylayghy júrttyng (ózge últtardyn) myrs-myrs kýle qarap túryp, ótirik qolpashtaytynymen de sharuamyz joq. Búghan bir ghana mysal keltireyik: Osy kýni zeynetaqysy ózgelerden sәl de bolsa tәuirleu, dóp-dóngelek sharuasy bar qarapayym qartymyz da, Ýkimetten ýiden-ýi, ataqtan-ataq alyp, jýrdim-bardym qazaqshasy bar balasyn qyzmetke ornalastyryp qoyghan ghalym, jazushy, búrynghy partokrat aqsaqaldar da «Jastar - bizding bolashaghymyz!», «Men jastargha senemin!»  degen senimi kýmәndi sózderdi birinen-biri qaghyp alyp, teledidar men baspasózden qaytalaudan tanbaytyn boldy. Kóshelerde de osy taqylettes úrandar iluli túr. Sonda olar múny nege sýienip aityp otyr? Álde kóshede, kólikte bet-auzyn qisandatyp, bylapyt sózdi sapyryp, bir-birimen oryssha, jartysyn shúbarlanghan qazaqsha sóilep, bir-birine «bratan» dep baqyldap bara jatqan, bazarda «Dә-rogu!» dep arba sýiretip bara jatqan jastargha qarap, solardy bolashaghymyz dep jýr me? Ras qazaqtyng búrynghy er azamaty o dýniyelik bolyp bara jatyp, artyndaghylargha:

- Arghymaq ketse artynda

Ýkili qúiryq tayyng bar

Qaz-qazdaghan qarghashym

Jetkizgen bir kýn qaragha, - dep basu aityp ketken. Ol beybaq, múny әueli Allagha sýienip, sosyn ózining «qaz-qazdaghan qarghashyna» senip aityp ketti. Óitkeni, eng әueli  Allanyng әdildigine, rahymdylyghyna senetin ol ózining sonynda qalyp bara jatqan «qaz-qazdaghan qarghashy» әke ornyna әke, ana ornyna ana bolatyn últtyq sanasy búzylmaghan halqynyng tәrbiyesin kórip ósetinine senimdi edi. Óitkeni, ol kenetten Alladan tura qúryq kelip jatpasa, sol «qaz-qazdaghan qarghashy» ata-baba dәstýrine, tiline, dinine adal, sana-sezimin ózge júrt ulay almaytyn qazaq últynyn, qazaq elining bir azamaty bolatynyna senimdi edi. Óitkeni, ol ózining әlgi «qaz-qazdaghan qarghashy» eshqanday «oryssha sadikke», «aralas sadikke», tipti, «qazaqsha sadikke» barmay-aq,  eshqanday «Jas Otannyn», «Jas qanattyn», eshqanday «Jastar kongresinin» mýshesi bolmay-aq ata jolyn qughan, el shetine jau tiyse, qolyna ilikken qara shoqparyn ala sala taqymyna tap bolghan qylqúiryqka mine sala qarsy shabatyn erjýrek últshyl azamat bolaryna senimdi edi. Óitkeni, ol janaghy «qaz-qazdaghan qarghashynyn» Elin, Jerin, ózining qyzyl qaryn jas balasyn, aq tósegin arulap kir shaldyrmay otyratyn adal jaryn, ýkisi búlghandaghan búrang bel qaryndasy men apasyn dini jat, tili jat, jýregi men tili jat bәleketterden qorghaytyn jaujýrek qazaq bolyp ósetinine kәmil senetin edi. Al ózine-ózi qayshy kelu, óz sózining artynda jauaby bar-joghyn oilamau, әiteuir, shonjarlardyng sózin qoldaghansymaq synay kórsetu - bizding býgingi aqsaqaldardyng basty qyluasy. Ol aqsaqaldar ózderining sol qyluasyn keremet sayasatkerligimiz,elding auyzbirshiligin oilauymyz dep biledi. Biraq aqsaqal adam әr sózin oilanyp, pisirip, qay nәrsening de әdilin aitugha den qoyyp sóilegeni lәzim. Áytpese, Elbasymen qas-qaghym jýzdesuding sәti týskende apyl-ghúpyl: «Osy júrt Abylay, Abylay deydi. Sizding qasynyzda Abylay degen kim? Nemese «Qúday qazaqqa әl Farabiydi berdi. Sosyn myng jyldan son, sizdi berdi»»-dep laghyp sóileu aqsaqaldyq emes, naghyz jәdigóilik emes pe? Átten, sol jerde janaghy shaldargha Elbasy  «Siz ne dep túrsyz? Múnynyz úyat bolady!» dese ne der edi? Tipti, sony aitatyn  bir adam tabylmaghanyn kórgende óz últynnan ózing bezinip kete jazdaydy ekensin.

«Aqsaqalgha jarasar eline bolsa toghashy» degendey, aqsaqal adamgha da, ziyaly qauym dep atalatyn intelliygensiyagha da múnday jәdigóilik, múnday sayasy sayqalizm jaraspaydy. Jaraspaghany bylay túrsyn, múnday qylyq býgingi de, ertengi de úrpaqqa tek zalalyn tiygizeri sózsiz. Óitkeni, keyingi tolqyn qashan da aldynghy tolqynnyng izimen jýredi. Qara bastyn, ary  ketse qatyn-balanyng ghana qamyn oilaytyn, tilsiz,  dinsiz, әri jәdigói, sózining fәtuәsi joq faryqsyz, satqyn úrpaq osylay qalyptasady. Búl - bir.

Ekinshiden, býgingi agha buyn men ata buyn  qazirgi qazaq  jastarynyng jýris-túrysyndaghy  jan shoshyrlyq kelensizdikterdi, dinsizdikti, qansha uniyversiytet tәmamdasa da sauatsyzdyqty, eng bastysy  óz últyna degen  selqostyq pen últtyq namyssyzdyqty kórmey otyrghan joq. Olar býgingi úrpaghynyng boyyndaghy búl kelensizdikterdi  alysqa barmay-aq, tayaghyna sýienip esiginin  aldyna  shyqqan sayyn kórip jýr. Kóre túra, әlgi úransózdi kez-kelgen  jerde aita salady.

Endi qaranyz. Esik aldynda bóbekter  oinaytyn alanqaydaghy  oryndyqtarda, әtkenshekterde, kýrkelerde aldyna bir-bir pepsiy-kola, koka-kola, syra shishalaryn  qoyyp, bir-eki qorapsha shetel temekisin tastay salyp, kók týtindi búrqyratyp  otyrghan jasy 13-14-ten assa endi ghana asa bastaghan jap-jas bes-alty úl  men qyz. Aytatyny - negizinen orystyng ýsh nemese bes әripten  túratyn boqtyq sózi bolmasa abaqtydan  shyqqandardyng jargon sózderi. Ádeyi istey me, әlde bolyp-tolghany sol ma, oryssha sóiley otyryp, ara-túra qazaqsha  bir sózdi qosyp qoyady da ony da buyngha bólip, sozyp aitady. Taghy biraz  jýrseniz, tapa-tal týste  bir-birining yshqyrlyghyna, qyzdyng tóstartqyshyna qolyn súghyp jiberip, kózin tars júmyp alghan, әli bozbalalyq pen  boyjetkendik dәurennen ótip kete qoymaghan shiykiókpeler. Ári ótken-beri  ótkenderdi adam eken dep qymsynu joq. Qazaq ondaylardy sidikmasy degen.

«Odan da әri ótkende, malgha da  taman   jetkende»   dep Tólegen beybaq aitqanday, odan sәl әrirek ótseniz, úzyn oryndyqta shalqasynan  jatqan bozbalanyng ýstine atsha minip otyrghan jap-jas býldirshin qyzdy kóresiz. Olar da seni it eken, kisi eken demeydi,  tipti, betine bajyraya qarap, túlaboyyndy  kózinmen bir týgendep shyghady. Mine,  bizding jogharydaghylar men solardy kóz júmyp qoyyp ótirik qolpashtaytyn agha buynnyng «Men - jastargha senemin»  degende aityp jýrgen jastary osy!

Qazir joghary oqu oryndary týgil, mektepterde de shәkirtter múghalim men múghalimanyng kózinshe temekisin tartyp, shyrt-shyrt týkirip, bylapyt sózdi sapyryp túra  beredi. Búnyng bәri biz kórip jýrgen súmpayylyqtyn, jabayylyqtyng birer ghana mysaly. Búl bizding Ýkimet basyndaghylar maqtanyshpen aitatyn «evropalanghanymyzdyn», «jahandanyp» kele jatqanymyzdyn, «órkeniyetti elderdin  qataryna qosylghanymyzdyn», «katoliktengenimizdin»  bir ghana jemisi. Jogharydaghylar osylarmen emes temeki tartpaytyn,  araq ishpeytin  oramal tartqandarmen kýresedi. Bizding shonjarlar, janaghy «europalanghan», «jahandanghan», jalanashtanghan jastardy da  Qazaqstannyng bolashaghy  deydi. Búl óz últynyng bolashaghyna jany ashymaudyn, ózim  ketkenshe shet júrttyng kónilin aulap  aman-esen otyra túrayyn, odan әri  memleketing de, qazaghyng da qúl bolmasa, púl bolsyn  degen súmpayy pighyldyng aiqyn kórinisi.  Jaraydy, әkimderge, shonjarlargha, olardyng jalbataylyqtaryna bәribir deyik, al  jastardyn  janaghy jan shoshyrlyq  qylualaryn kórip túryp, qazaqtyn  birde-bir qariyasy, ne kemeline kelgen  jigit aghasy men bes biyening sabasynday saryqaryn bәibisheleri әlgilerge «mynalaryng jabayylyq qoy, mal bolyp kettinder me?»  demek týgil  «úyat qayda?» demeytini nesi? Soghan qaraghanda, bizding mәngýrt bolghanymyzgha talay jyl  ótip ketken eken-au, әi, endi kelege keluimiz ekitalay shyghar degen kýpirli oigha da  ketesiz.

Jastau kezimizde Shalqar  qalasynda Leningrad  jaqtan kelip dýkennin, ashananyng ishinde maykamen, short-dambalmen  jýrgen orystardy   jigitterding qualap  jýrip  sabaghanyn kórip edik. Sóitsek, «әlgi órkeniyettiler» bizding jigitterding bizde búlay  jýruge bolmaydy degenin mazaq qylyp, sender artta qalghansyndar dep kýlgen kórinedi. Al, qazir býgin tanerteng úshaqtan týsken kez-kelgen qanghyma keshke qaray bir-bir qazaq qyzyn qoltyghynan alyp, meymanhanagha kirip bara jatqanyna  qazaq jigitterining de, aqsaqal-qarasaqaldarynyng da kózi ýirenip, eti ólip ketken. Búl da qazaqta últtyq  namys degen úghymnyng ózi joyylyp  ketken be degen ýrey tughyzbaydy dey alasyz ba? Álgi tayaq jegen sholaq dambal turister týgil, qazir sirinkedey  syrighan aryq qara  qyzdarymyzdyn  yshqyrlyghy qolpyldap, semiz qyzdarymyzdyng qarny  salbyrap  kindigin kórsetip jýruine de kózimiz ýirengen. Olargha múnyng ne  deuding ornyna, әp-әidik kisiler basyna  oramal  tartyp, úzyn kóilek kiygen qyz kórse, ýdireye qaraydy. Teledidardan oramal tartqan qyzdardy mazaq qylyp sóilep jatqanyn da, bir lauazymdy shonjardyng «Nemene, bәring molda bolyp kettinder me?»  dep úrysqanyn da kórdik. Eger sol shonjar últtyq tәrbie kórgen dúrys azamat bolsa, ol «Mine, basqalar osy  botagózderden  ýlgi aluy kerek. Tәuelsiz el  bolghannan keyin eng bolmasa  sonday bir ereksheligimiz kórinip túrghany dúrys» -der edi. Átten, dәl qazir  bizdin   basshylardyng da, keshelerding de sanasy Ibilisting jaylauyna ainalghan ba deysing de qoyasyn.

Osydan biraz  jyl búryn Janaózen qalasynyng әkimi qoghamdyq oryngha, әkimshilikke qyzdardyng әlgindey jalanash-jalpy, tәnin ashyp-shashyp jýretin lypamen keluine tyiym salyp edi.  Orys gazetteri men «31 kanal»   telearnasyndaghy oryssha habardaghylar ony da kýstanalap, shu shyghardy. Qazaqtyng últtyq beynesine bet búruyna orys tildilerding qanday niyetpen qaraytynyn sanaly basshylar osydan-aq bayqar edi-au. Amal ne? Búl jerde orys tildilerding aitar uәji - kim ne kiyem dese de, qalay  jýrem dese de óz erki degen әnji pikir. Árkim óz  últyna tәn  kiyimdi kiige, ol tilde sóileuge húqyly bolsa ghana, demokratiya  bolady. Al, jalanash-jalpy kiyinu býldirgi demokratiyanyng isi. Endeshe, olar qyzdarymyzdyng tәnin býrkep, basyna oramal tartyp jýruine nege qarsy bolady? Bizde dininen, salt-dәstýrinen qazaqty adastyru ýshin jasalyp jýrgen bir odaghaylyq bar. Ol oramal men hidjabty aiyra bilmeu. Nemese, әdeyi bәrin hidjab dep atau. Hidjab arabtyng kiyimi emes. Olardyng kiyimi basqa. Ekinshiden, býkil dýniyejýzilik dinderding bәrinde de әielderding jalanbas jýruine tiym salynghan. Orystar kýni keshege sheyin oramal tartyp keldi. Hristian dininde әielding jalanbas jýrui Qúdaygha qarsylyq dep esepteledi.

2004 jyly Fransiyada músylman  qyzdaryna basyna oramal tartyp, úzyn kóilek kiyip oqu oryndaryna, mekemelerge keluge tyiym salyndy. Angliyada da sóitti. Búl olardyng islam dinindegilerdi qyspaqqa aluynyng bir sharasy edi. Biz solardyng yghyna jyghyldyq. Al, osy Angliyada myndaghan adam anasynan jana tughanday tyrjalanash kýiinde kóshelermen sheruletip ótti. Ony da bizding orys tildi telearnalar  әdeyi kórsetti. Mine, bizding basshylar men Parlament deputattary auzynan suy qúryp aitatyn «órkeniyetti» elderding birer  ghana kórinisi.

«Auyra-auyra Qúdaydan    úyat boldy» demekshi, jasyratyn dәnene qalghan joq, biz qazir úrpaqty azghyndatyp aldyq. Al, el  bolyp, elding tútqasyn ústaghandar bolyp bir silkinis jasamasa, úrpaghy  azghyndaghan últ týbinde joyylyp bitedi. Búnyng ózi biz ýshin, qazaq  dep  atalatyn bir kezde  ekining biri batyr, qazir qoydan juas halyq ýshin elimizde bar-joghy belgisiz, al bar bolsa, kimning qúzyrynda ekeni belgisiz terrorshyldar dep atalatyndardyng әreketinen әldeqayda qauipti, әldeqayda qaterli.

Bizding telearnalar kórsetip jatqan muzykalyq  kórinister de, klipter de, sheteldik filimder de kez-kelgen teraktiden zalaly kem emes. Búlar túp-tútas últty  salt-dәstýrinen, dininen, adamgershiliginen aiyryp joyyp jiberuge әdeyi baghyshtalghan dýniyeler. Onyng bir eldi birden qyryp salatyn oba indetinen aiyrmashylyghy  «medlennaya smerti» dep orystar aitqanday últty bayau,  bildirmey, birte-birte óltiretindiginde ghana. Múnyng bәri 20 jyldan beri  Ýkimet basyndaghylargha qazaqtardyng teledidar, radio, baspasóz arqyly qaqyldap, qaqsap aityp kele  jatqan zary. Biraq osy jyldar aralyghynda solardyng birde-biri búl zargha qúlaq asqan emes. Óitkeni, Qazaqstanda   qazaq aitqan zar men múng jelge úshqan zaman bolyp túr.  IYә, jasyratyny dәnenesi joq, býgingi qazaq úrpaghynda otanshyldyq, últjandylyq sezim degen joqtyng qasy.  Óitkeni, Otanyn, elin sýietin, sonyng bolashaghyn qorghaytyn úrpaq eng aldymen  ózining últyn, últynyng tilin, dinin, ýrdis-dәstýrin saqtaugha, syilaugha, sýige, qorghaugha tyrysady. Bizding býgingi úrpaq,  yaghni, qazaq úl-qyzdary  búnyng bәrinen maqúrym qaldy. Óitkeni, tәuelsizdik  alghan 20 jyldyng ishinde olargha ne  mektepte, ne joghary oqu oryndarynda, ne әskerde sender eng aldymen qazaq últynyng ókilderisinder, eng aldymen qazaqtyng kiyelilerin kózding qarashyghynday saqtap, qúrmetteulerin  kerek degen bir auyz  sóz aitylmay keledi. Ras, qazirgi jastarymyzdyng arasynda namaz  oqyp, qolynan kelgeninshe, elim,  Qazaqstanym, últym,  tilim dep jýrgender de bar. Biraq, bizding jogharydaghylar men zang oryndary, keybir arnauly qyzmetter sonday jastardyng ishinen әldebir últshyldyqty, shyghysshyldyqty, arapshyldyqty, ol da bolmay bara jatsa, terrorist izdep, múndaylargha tyiym salu kerek degen sózderdi teledidar,  baspasóz, arqyly  jii aitatyn boldy. Búl da bizding sayasy kónilshektigimiz, sheteldikterge jaramsaqtanuymyz ekeni ras.  Biz últymyzdyng úiytqysy bolyp, joyylyp ketken ata-dәstýrimizdi ertengi úrpaghyna jalghastyratyn jastardy dәripteuden qashatyn boldyq. Býgingi qazaqqa Qúday-ekeng onday paryq-parasatty qimady (deuge de qorqamyz). Onyng ornyna biz skripka, pianino tartyp, shetelde jalanash  suretke týsip, әldebir bayqaudan jenimpaz atanyp kelgen qyz-kelinshekterdi dәriptep, elimizdi Europagha, Amerikagha tanytty dep danghyra qaghamyz. Qansha aitsang da kelege keluden qalghan bir sharua shet júrttan  kelgen kelimsekterding әlgindey qyz-jigitterimizdi óz dinine «ýiirinmen  ýsh toghyz» dep kirgizip, qanjyghasyna baylap jatqanyna  biylik tarapynan qarsylyqtyn  joghy. Qazir basqa  dinge ótip ketken qazaq jastarynyng sany millionnyng o jaq, bú jaghy. Sony  kórip, bilip otyrghan Ýkimet basyndaghylardyng «Jastar - elimizding bolashaghy», «Men jastargha senemin» dep kólgirsigen úrandar tastauyn  týsinuding ózi qiyn. Aytynyzshy, basqa dinge, basqa tilge kóshken, jan-dýniyesi týgel  ózgergen jastardy qazaq  elining keleshegi deu baryp túrghan qylmys emes pe!  Últty qorlau emes pe? Mýmkin, biz shynynda da aty men zaty  belgisiz  bir últty dayyndap, әldebir sheteldikterding tapsyrmasyn oryndap jatqan shygharmyz? IYә, basy  daugha qalyp, qylmysqa batqan basshylardan bәrin kýtuge bolady.

Biz qazir basqa  sharuanyng bәrin bitirip bolghanday, endi kóshedegi jarnamalardyng qazaqshagha dúrys tәrjimalanbaghanyn aityp, ókpemiz qara qazanday  bolyp jýrmiz. Búl da qazaqy anqaulyqtyn, angharymsyzdyqtyng bir týri. Óitkeni, biz  osy jarnamalardyng ar jaghynda da ýlken sayasy astar jatqanyn angharmaymyz. Batys elderi jarnamany oq shygharmay jaulap aludyng bir qúralyna ainaldyrghaly da talay uaqyt boldy. Olar bizge ózderining pissasyn, brizolin, gamburgerin, hotdogin, koka-kola, pepsiy-kolalaryn jarnamalasa da onyng ar jaghynda ýlken sayasy jymysqylyq  jatady.  Olarda jarnama  basqa elderde  qalay  әser etui kerektigi turaly  jýieli  týrde  kitapshalar,  gazetter, jurnaldar shygharylyp túrady. Bizde qazir kórkem әdebiyetti oqymaq  týgil, qolyna ústaghysy kelmeytin jastarymyz osynday kitaptardy, gazet-jurnaldardy,  kóshedegi jarnamalardy ghana oqidy. Sheteldik  jarnamalardyng biz  biletin eki ýlken zalaly bar. Birinshiden, jarnamalar  jastardy óz elinin, óz últynyng isher  taghamynan bastap, irili-uaqty býkil búiymynan, kiyiminen  últtyq sәn-saltanatynan, últtyq ýrdis-dәstýrinen bezindiredi. Sol jarnamany jasaushy elding kýl-qoqysyna deyin, týkke túrghysyz  tili men búiymdaryna deyin qúrmetteuge, yaghni, sol elge elikteuge tipti, tabynugha dushar etedi.  Býgingi qazaq jastary qarny ashyp, anqasy keuip shóldep  bara jatpasa da bir qolyna hotdog (ystyq it degen sóz), ekinshi qolyna  koka-kola, sprayt ústap jýrudi sәn kóredi. Olar sóite-sóite últtyq  taghamnan da bezinip barady. Bile bilsek, әr últ óz úrpaghyna ózining últtyq taghamyn sýngdi ýiretui kerek, әr últtyng óz taghamy ózining aghzasyna sinimdi bolatyny ghylymy dәleldengen nәrse ekenin aityp otyru da  mindetimiz. Bile bilsek, últtyq tagham men últtyq kiyim de iydeologiya. Qazir  kóptegen ýilerdegi  túsqaghazgha (oboy dep jýr ghoy) anyqtap qarasanyz, onyng órnegi  de  kresten túratynyn,  ishki esikterding kergileri de krestep salynghanyn  angharugha bolady. Al, «naghyz  aghylshyn sapasy», «naghyz  italiyan jihazy», «Angliyadan perdeler» degen sózderding ózi osy elderding abyroyyn aspandatugha әbden jarap túr. Búl óte súrqiya sayasat ekenin qazaq qasqa anghara bermeydi. Qazaq balasynyng tilin búzuda búl jarnamalardyn  atqaryp jatqan júmysy, tipti sheksiz:  «satyp al da syilyqqa ie bol», «baylyqqa barar jol», «sóileulering mashina әkelsin», «sәttilik vulkanyn oyat», «ómirden bәrin al», «elit ýilerge arnalghan 100 payyz Europa aghash  jihazy», «bar joghy 2  birlik», «bәrin qamtyghan tynyshtyq», «Áuezova Djandosova qiylysy Sulpak» degen auru sózderden sau adamnyng ózi de, jan-dýniyesi de auru bolmaghanda qaytedi?! Mine, osynyng bәri 2006 jyly-aq týp-týgel qazaqshagha kóshpek bolghan Almatynyng bir ghana kóshesindegi «qazaqshalar». Kóshedegi  osynday jazulardy oqyghan, miyna sinirgen qazaq balasy erteng býkil ar-úyatty jiyp qoyyp, adamshylyq ataulyny ayaqqa basyp, qaytse de baylyqqa jetuge, qaytse de «sóileuler  arqyly mashina alugha» janyn salsa  salar, biraq qazaqsha sóileytin, qazaq últynyng bolashaghyn  jasaytyn úrpaq bola almaydy. Tipti, Reseyding radioaktivti  qaldyqtaryn Qazaqstangha әkep kómip jatqanynyng ózi-aq nege túrady?! Sóite túra, qazir qazaqtargha senderdi  Qytay basyp alady dep qorqytatyn sasyq sayasat   jýrgizilude. Býgingi qazaq jastarynda  Qazaqstan qazaqtyng jeri, qazaqtyng memleketi, qazaqtyng eli,  búl elde eng әueli qazaq  últynyng tiline, salt-dәstýrine, ýrdisi, dili, әdet-ghúrpyna qúrmet kórsetilui kerek degen oy atymen joq. Olargha  qazaqsha nege  sóilemeysing deseng «kakaya raznisa»     dep  qarsy súraq qoyady. Sirә,  qazaqtan basqa  esh halyqtyng úrpaghynda múnday namyssyzdyq, múnday sanasyzdyq joq shyghar. Al  olardyn  múnday sanasyz, múnday namyssyz kýige týsuine bizding ishki, syrtqy  sayasatymyz basty sebepker. Siz Reseyde emes, osy  Qazaqstanda túratyn kip-kishkene orys balasyna      «әi, nege qazaqsha sóilemeysin» desen, ýlken daugha qalasyn. Óitkeni, bizde  orys tiline ýstemdik berilip qoyghanyn ol bala ýiindegi kýndiz-týni oryssha sarnap túrghan telearnadan bastap, kóshege shygha salysymen Qazaqstanda  qazaqsha biluding eshqanday qajeti joq ekenin kórip jýr.

Býgingi qazaq  jastary  últtyq sanasynan airylghanynyng naqty bir mysaly mynau: Olar qazir «Kazahstan - nash obshiy dom!» degen jazu jarnamany  jattap ósip keledi.  Yaghni, búl tek qazaqtyng jeri, qazaqtyng eli emes, ol osynda túryp  jatqan býkil últ  ataulynyng jeri degen  býldirgi sóz olardyng qúlaghyna әbden  qúiylyp,  sanasyna sinirilumen keledi. Al Reseydegi orys jastary kýn sayyn «Rossiya-toliko dlya  russkiyh»  dep dýniyeni dýrliktirip jýrse de olargha Resey basshylary «Rossiya dlya vseh», «Rossiya nash obshiy dom» yaghni, múny  qoyyndar «ne nado byti shovinistom» dep eshqashan aitqan emes, aitpaydy da. Qazaqtar  ghana kez kelgen  kelimsekke myna jer de, myna baylyq ta bәrimizge ortaq,  sen onyng bizben birdey qojayynysyng dep asty-ýstine  týsedi. Al parlamentte «Au,  mynalaryng úyat qoy. Qazaqsha sóilesendershi» dep kýiip-pisip otyratyn jalghyz aqsaqal últy ózbek  R.Halmúratov. Parlamenttegi qazaqtyng ne jasy, ne kәrisi búlay dep aqyryp sóilegenin  kórgen  emespiz. Óitkeni, ózbek últy óz elining basshylary en  әueli ózbek últynyn  mýddesine sәikes sayasat jýrgizetinin kórip, sodan ýirenedi. Reti kelgende aita keteyik, Qazaqstanda qazaq  tilining óz minbesine, óz biyigine kóteriluine ózbek te, úighyr da, tatar da, әzirbayjan da, dúnghan da, qarsy emes. Qarsy shyghyp jýrgenderding qay últ ekenin el kórip, bilip otyr. Biz osy orayda mynaday qorytyndygha keldik: Qazaqstanda qazaq  tiline orystardyng bәri birdey qarsy emes. Biraq qarsylardyng bәri orystar! Al qazaqshagha qarsy dep jýrgen qazaqtardy,  qazaq jastaryn kinәlau orynsyz. Óitkeni, olar da pende. Olar óz elinde qazaq tilining onshalyqty qajet  emes ekenin  kórip jýr. Demek, búghan tek eki kózi oinaqtap, bir orynda túrmaytyn jaltaq sayasatymyz ghana kinәli. Osynyng bәrin jogharydaghylar estip, kórip otyrghanyn da bilesin. Bilesing de, «Býitip tәuelsiz el bolghansha...» dep te kýiinesin.

Qazir qazaq jastary kitap oqymaytyn, esh  nәrse jazbaytyn jastar atandy. Demek, biz jaqynda kitap oqymaytyn, tek qantógis jәne seks filimder men kazinolar, oiyn avtomattary men týngi klubtar eline ainalamyz. Mýmkin, osy kýni ónerimiz, әdebiyetimiz qúldyrap, dәm-túzy joq ólekse ólender, әrsiz-nәrsiz әnder jerimizdi jaylap  alghany da sodan bolar. Bizding manadan beri aityp otyrghanymyzdyng bәri  býginde qazaq jastarynyng basyn túmandatyp alghan kóp qasiretting jýzden, tipti mynnan biri ghana. Búl aitylghandargha ýdireye qarsy shyghyp: «Búlay sóileuge bolmaydy! Ýkimetimiz  qazir jastar tәrbiyesin myqtap qolgha alyp otyr»  dep, shygha keletinder tabylatynyn da bilemiz. Qosh delik! Biraq bizding jogharydaghylar  jýrgizip otyrghan jastar tәrbiyesi últtyq, qazaqy tәrbie emes. Kongolomerattyq,, yaghni, dýbәra  úrpaq ósiretin tәrbiye. «Jas Otan», «Jastar kongresi» jәne taghy basqa jastar úiymdarynyn  qazaq mәselesin, ata-baba dәstýrin  kórkeyteyik degenin kórgen emespiz. Teledidardan «Biz - elimizding bolashaghymyz. Elbasynyng sayasatyn qoldaymyz», «Elu memleketting qataryna qosylghaly jýrmiz» dep úrandatyp jýrgenderdi, jer silkinisinen, su tasqynynan song ýy salugha barghan tәlipterdi (studentterdi), bir qolyn jýrek túsyna qoyyp, «Elim meniyn, Menin eliym...» dep әndetip túrghandardy kórsetu patriottyq ta, últtyq ta tәrbiyening ornyn toltyra almaydy. Búl  sharalar  býgingi sayasatymyzdy jastardyng ilgeri aparyp, ertenge úlastyruyna sharapatyn tiygizetin de shyghar. Biraq, búl últ  bolashaghyn, elge tútqa bolar  qazaqy azamattardy  tәrbiyeleu deuge kelmeydi. Al, «Men jastargha senemin» dep qúr úran tastau últtyq tәrbie emes. Jәy óz basyndaghy  mindetti jastardyng ózine audara salu ghana!

Abai.kz