Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4222 0 pikir 26 Sәuir, 2013 saghat 07:20

Almaz Myrza-Ahmet. Jazushy jazbasy

Men ony baspaldaqtan kóterilip kele jatqanynan-aq jazbay tanimyn. Onyng auladan bastalatyn jýrek soghysynday birqalypty tyqyly sәt sayyn ýdey týsip, ýshinshi qabattaghy men jalgha alghan jalqy bólmeli pәterding qonyr esigi aldyna deyin keledi de, podezding búrysh-búryshyna sinip joq bolady.  Sosyn ol úiyghan tynyshtyqty tyndaghanday demin ishine tartyp, birshama uaqyt qimylsyz túrady. Birer sәt ótken son, sausaghynyng úshymen batylsyzdana tyqyldatqanyn estiysin. Esik ashylghan boyda óz ýiine kelgendey rúqsatsyz enip, jazu ýstelimdegi shimay-shatpaqtyng keybirin qúlyqsyz audaryp-tónkerip, oqyghan bolady da, kýndegi әdeti boyynsha tósekke kelip jayghasady. Syqyrlaghan temir tósekting terbetkenin jek kórmey ózi de kómektesip, balalyghy ústap ketetini de bar. Onday kezderi kónilsiz kózderi bólmening ishin aralap, adasyp kelip meni shalyp qalady da, búl әreketine qysylghanday iyghyn kóterip, ezu tartqan bolady. Men esikti kiltteymin de, jazu ýstelimdegi temekimdi auzyma qystyryp, terezeni ashamyn. Osy kezde ol kýndegi әdeti boyynsha:

- Sen kimsing ózi? - dep, sendey búzylyp, ózinen-ózi úrys bastap ketetin edi. Búl әreketine tandanugha bolmaydy, osylay kýnde qaytalap súraydy, keshe de, onyng aldynda da, birinshi kýni kelgende de osy súraq edi, sebebi, әuel basta búl keyipkerding sózin ózim solay jazyp qoyghanmyn.

Men ony baspaldaqtan kóterilip kele jatqanynan-aq jazbay tanimyn. Onyng auladan bastalatyn jýrek soghysynday birqalypty tyqyly sәt sayyn ýdey týsip, ýshinshi qabattaghy men jalgha alghan jalqy bólmeli pәterding qonyr esigi aldyna deyin keledi de, podezding búrysh-búryshyna sinip joq bolady.  Sosyn ol úiyghan tynyshtyqty tyndaghanday demin ishine tartyp, birshama uaqyt qimylsyz túrady. Birer sәt ótken son, sausaghynyng úshymen batylsyzdana tyqyldatqanyn estiysin. Esik ashylghan boyda óz ýiine kelgendey rúqsatsyz enip, jazu ýstelimdegi shimay-shatpaqtyng keybirin qúlyqsyz audaryp-tónkerip, oqyghan bolady da, kýndegi әdeti boyynsha tósekke kelip jayghasady. Syqyrlaghan temir tósekting terbetkenin jek kórmey ózi de kómektesip, balalyghy ústap ketetini de bar. Onday kezderi kónilsiz kózderi bólmening ishin aralap, adasyp kelip meni shalyp qalady da, búl әreketine qysylghanday iyghyn kóterip, ezu tartqan bolady. Men esikti kiltteymin de, jazu ýstelimdegi temekimdi auzyma qystyryp, terezeni ashamyn. Osy kezde ol kýndegi әdeti boyynsha:

- Sen kimsing ózi? - dep, sendey búzylyp, ózinen-ózi úrys bastap ketetin edi. Búl әreketine tandanugha bolmaydy, osylay kýnde qaytalap súraydy, keshe de, onyng aldynda da, birinshi kýni kelgende de osy súraq edi, sebebi, әuel basta búl keyipkerding sózin ózim solay jazyp qoyghanmyn.

Alghashynda búl súraqqa әr kýni әrtýrli jauap aityp, kónilindegi týiindi sheshkim kelgen, keyin búnym bos әureshilik ekenin týsindim. Sondyqtan eng dúrysy jauapsyz qaldyru. Ol beyqamdyq sureti salynghan bet-әlpetime qarap, tipti ashulanyp jylay bastaydy; búl da daghdygha ainalghan әreket. Bastysy kónil audarmau kerek. «Sen bizding mandayymyzgha taghdyr jazatynday kimsin?» deydi ol, óksikke túnshyghyp. «Mening ómirim - maghan tiyesili!» «Nesine qinay beresing meni?» Basynda qyzyq bolghan, qazir qúlaghym ýirengen, jýrekke tiymeydi, aita bersin. Áyteuir, ózim jazghan sózder, ózim jazghan qimyl-әreketteri, odan artyq eshtene de emes.

Key kezde jylaghany kýlgenge úqsap ketedi, onday sәtterde ol óz taghdyryna ishek-silesi qatyp, kýlip jatqanday bolatyn. «Sen ózindi kimmin dep oilap jýrsin?» Jylaydy, shynghyrady, kýledi. Negizinde men búdan lәzzat alamyn. Rahat emes pe? Qúrsaghyndaghy tórt-bes ailyq nәrestesin úrghylyp, meni qarghaydy-ay kep. Sharasynan shyghyp keterdey alaqtaghan janaryna qan qúiylyp, janyma jetip keledi de: «Súmyray!» «Qatigez!» «Óltir meni!» dep aiqaylaydy. IYә... Men lәzzat alatynmyn. Qanday sәtter edi?!

...Endi qoljazbanyng barlyghyn órteu kerek...

 

*        *        *

Búl oqigha sanama maza bermegen sory sopaq astauday bes-alty bettik әngimeni jazu barysynda bastaldy. Tegi, jazushy degenimiz - jazudyng jalshysy emes pe? Ángimedegi keyipkerlerim shynayy bolu ýshin ainalamnan solargha úqsaytyn adamdardy izdeytin әdetim bar edi. Shyny kerek jigitti izdemegen jerim joq: vokzalgha bardym, ortalyq bazardy aralap, el kóp jýretin dýkenderdi kezdim; avtobusqa minip qalany әrli-berli sharladym. Bir jigitti eptep úqsatqan edim, biraq minezi kelmedi. Jan-jaghyna tanyrqay qaraghan «tauyq kóz» qyzdyng qolynan ústap, men túrghan «Qarlyghash» ayaldamasy aldynan ótip barady eken. Alghashynda óz sheshimin ózgertpeytin birbetkeyligin bayqap, taptym-au dep quanghanym ras. Kýtken avtobusymnyng eki-ýsheuin ótkizip, keyipkerimdi baqylaghan boldym. Ózin-ózi ústaghany, qyzben sóileskendegi baysaldylyghy, keyde úyalshaq bala siyaqty auzyn basyp kýlgeni, sóz joq qiyalymdaghy surettermen sәikes kelip jatty. Endi minezin synayyn dep әdeyi bardym da iyghymmen qaghyp óttim. Ol bolsa jaghama jarmasqany. Joq, Daniyar (mening keyipkerim) dәl mynaday qylyqqa barmas edi.

Eki kýnnen song sayabaqta basqa jigitti kezdestirdim, qyzynyng qolshatyryn izdep jýr eken. Týr-túlghasy keledi. Degenmen dauysy tym nәzik, senimdilik jetispeytin syndy. Tóbeleske shaqyryp, tarpa bas salyp em, keshirim súrady da, kózimen jer sýzgen qalpy qolshatyryn syltauratyp, jedel ketip qaldy. Qorqaqtyq - qatigezdikting anasy emes pe? Sirә, qatigez shyghar... Mening sanamdaghy keyipkerim qatigez emes, ol - sabyrly, keshirimdi, meyirimdi.

Jigit tappay tabanym tozghan son, keyipker qyzdy izdeuge kóshtim. Zaman talghamdy ma, әlde men talghamdymyn ba, әiteuir әreketimnen týk shyqpady. Shyny kerek, oiymdaghy әngime keyipkerlerin tiridey kórip, týrli jaghdaydaghy әreketin baqylap, senip, sezinip jazbaghan song osal dýnie jasauyng mýmkin. (Sondyqtan kóp eksperiymentter jasaymyn). Alty ay boyy alqymyma tyghylyp, endigi týsim týgili, ónimdi iyelenip alghan oqigha jelisi jazugha jedel otyrugha mәjbýrledi. Áypese auyryp qalatynym taghy bar. Mýmkin, jazushy bolu degenimiz - sharasyzdyq shyghar?

Jalgha pәter aldym. Jalghyz bólme. Divan, júpyny ýstel, jogharghy jaqta temir tósek, sikloptyng janarynday syghyrayghan tereze, aldynda auladaghy qonyr kýzge ýrke qarap eki-ýsh gýl túr. Perdeni juugha alyp ketken eken, búryshtaghy isten shyqqan teledidardyng sopaqsha qarashyghynan ózimning shaghylysqan keskinimdi, jәne taghy bir jylt ete qalghan beyneni kórip qaldym. Jan-jaghyma qaradym, eshkim joq siyaqty. Qabyrghada qonjyqtarymen oinaghan aidyng sureti ilingen.

Pәter ýshinshi qabatta. Qalanyng búl many asa tynysh ekenin ózim de bilemin. Ony ýy iyesi, jer ortasy jasqa kelgen Baqyt esimdi kempir qayta-qayta astyn syzyp aita berdi. Pәterdi jalgha alghysy kelgen bәzbireuler habarlasqanynan, jazushylyghyma qyzyqqanynan birer syr shertti de, marqúm kýieuining qúpiya ólimin ilip-shalyp ótti. Sosyn kórshi, manay jayly úzan-sonar kinәrattar men renishterdi túzdyqtay otyra, tútas yqsham audannyng mәselelerine qarmaq laqtyryp, zor yqylaspen ýlken әngime qozghaghan boldy.

- Jazushy bolu degenimiz - jazyqsyzdardyng janyn jaldau emes pe? Sosyn jazghandaryndy maghan oqyt, jarayma, balam? - dedi ketetin kezde.

Tez qútylghym kelgendikten, shybyndaghan attay basymdy shúlghyp:

- Jaqsy, jaqsy - dey saldym. Jazylghan dýniyening ystyghy basylmay adam balasyna kórsetuge bolmaytynyn týsindirip jatatyn uaqyt joq.

 

*     *     *

Jalghyzdyqtyng danalyqqa aparatyny kýmәndi. Jalghyzdyq degen - qalyng oi, ózinmen arpalysu, ózine kóz salu, janyndy qoparu. Keyde odan qorqasyn. Sebebi jalghyzdyq bet-beynendi kóz aldyna әkeletin aina ispetti. Onday kezderi (psihologiyalyq biliming bolsa) ishtey sóilesip otyryp-aq, janynnyng mәselesin anyqtap alyp, ómirding mәnin joghaltyp aluyng mýmkin.

 

*        *        *

Ángimemdi tynyshtyqta jazu ýshin jalgha pәter alu әdetim. Alghashqy týni pәterge sinisip alayyn dep divanda jantayyp jatyr edim, kózim ilinip ketipti. Týn ortasynda әldekimning túnshyghyp jylaghanynan oyandym. Basymdy kótersem bir qyz tereze jaqtaghy tósekte basyn tómen salyp, tizesin qúshaqtap otyr eken. Qara shashy, betin jasyryp, úipalana tizesine tógilip jatyr, kóilegi eski, key jeri jyrtylghan. Oqystan basyn kóterip, qarap qalatynday. Kózi qanday eken? Qorqynyshty filimdegidey tútas qap-qara bolsa she? En  dúrysy tynysh jata beru. Qoynyma jylan salyp jibergendey denem múzdap sala berdi. Ótirik úiqysyraghan bolyp qozghaldym da, divannyng arqalyghyna qarap jatyp aldym. Kózimdi tars júmyp, endi keluin kýtip em, kelmedi. «Qúlaghymnyng týbine demalyp, qan úiyp qalghan kózderin tandana júmyp-ashyp, shashymdy iyiskep, men qozghalghan sәtte búryshqa dybyssyz jetip baryp, otyra qalatyn shyghar» - dep oilap jatqanda úiyqtap ketippin. Sol týni ýide jalghyz emestigimdi týsindim.

Tanerteng týlen týrtkendey ózimnen-ózim oyanyp ketip, týndegi oqighanyng ne ónim, ne týsim eken aiyra almay oiym ongha bólinip, sanam sarsangha týsti. Pәterding teriskeyge qaraghan terezesi kónilsizdik kólenkesimen kýrese almay, bólmeni ensendi ezetin múng kómkerip túrdy. Búnday kezderi qozghalmay jata berging keldi. Joghary jaqtaghy tósekte týndegi qyz әli otyrghan siyaqty. Men oyandym degendey tamaghymdy kernep aldym da, basymdy jaylap kóterip, tósek jaqqa qaradym. Eshkim joq eken. Jýregim ornyna týsti.

Keyin ol qyzdy taghy kórdim, eki ret. Mýmkin kórmedim be? Birde әdettegidey tanerten tamaqtanugha syrtqa shyqtym da, әngimening auanymen esikti kiltteudi úmytqanym esime týsip, pәterge qaytyp barghanmyn. Baspaldaqpen kóterilip kele jatqanda bayqadym, kilt salatyn únghydan qap-qara kóz jyltyldap qarap túrdy. Men alghashynda ornymda bógelip qalyp, sosyn týk bayqamaghansyp keldim de, esikti kilttedim, sosyn jedel baspaldaqtargha qaray úmtylghan edim. Endigәri, pәterge kóterilip kele jatqanda qúlyptyng únghysyna qaramaytyn boldym. Mýmkin ol qarap túrghan shyghar... Songhy ret órtting ishinen kórgenmin.

 

*        *        *

Jazayyn dep jýrgen әngimemning jelisi Núrgýl degen qyz jayly edi. On jetinshi kókteminde auylgha qonaqqa kelgen qalalyq jigitke balalyghyn syilaghannan beri, onyng bar oiy qyrman jaqpen shyghyp, baghzy qorymnyng túsynan ongha búrylyp, tikeley qalagha bastap aparatyn jol jaqta edi. Kónilinde ýlken qatelik jasaghanyn әli jete týsinbey, qol búlghap shaqyrghan eresek ómirge qadam basugha qaymyghyp jýrgen ótpeli kezeni. Degenmen sanasynda saqtalyp qalghan sol bir týn anda-sanda eles berip, balghyn denesin qydyqtaytyn.

Núrgýl birde týs kóredi. Týsinde kórshi ýiding itteri sonyna týsip alyp, quyp kele jatyr eken deydi. Azularynan qan kópirigi aghyp, arsyldap kep, endi qabayyn dep jatqanda, sol mannan ótip bara jatqan synyptasy Daniyar qútqaryp qalypty-mys. Tik múryn, salpighan erin, syghyr kóz, tas týiin qabaghy kýnge kýigen qara tory betine ýilesimsiz ornasa salghan, shaghyn deneli, qayda qoyaryn bilmey әurege salatyn úzyn qoldy, qamyt ayaqty Daniyar nege ekeni belgisiz auyl qyzdarynyng kónilinen shyqpaytyn edi. Búl oqighadan song Núrgýl «qútqarushysymen» auyldyng shetindegi ózen jaghasyna deyin seruendep barady-mys. On jyl birge oqysa da Daniyargha kónil audaryp, kózine tik qarap kórmegen qyz, endi synyptasyn kirpik astymen zerttey bastaydy. Bir mezette, qarusyz kózben-aq qarapayym qoyshy balasynyng janynan keremet túnyqtyqty, jylylyqty, esin bilip, etegin jighaly eshkimnen kórmegen meyirimdilikti, eshbir qúrbysy bayqamaghan symbattylyqty tabady. Endi qarasa ekeui appaq gýlge oranghan qyrda aspangha qarap, armandap jatyr. Daniyar jýrek sandyghyna saqtap kelgen syryn ashyp, Núrgýldy jaqsy kóretinin aitady. Ekeui bir-birin jana kórgendey qauyshyp, rauandap atyp kele jatqan tang shapaghyna shomylyp, aimalasady eken deydi. Osylay Núrgýldi es-týssiz Daniyargha ghashyq qylamyn. Asau attay tulaghan jýregi keudesine syimay, ghashyghyn qúshyp: «Daniyar, alystan izdegen baqytym múnshalyq jaqynda jýrgenin kórmegen soqyr ekenmin, men de seni ...» dep, aghynan jarylar sәtinde anasy oyatyp jiberedi. Jýregi dýrsildep oyanyp, týs ekenin týsingen Núrgýl eshnәrseni kóniline almastan, әdettegidey, oqu qúraldaryn jinastyryp, mektepke shyghady. Dәl osy kezde týs pen ónning arasynda kele jatqan Núrgýlge kórshi ýiding itteri tap bermesi bar ma? Áli әseri tarqap ýlgermegen, tang ata kórgen týsindegidey. Janúshyra qashqan qyzdy, odan sayyn órshelengen itter qua jóneledi. Ishindegi ala tóbet eki sekirip, qúlaghan Núrgýlding keudesine minip, azu tisterin saqyldata betine tónip, yryldap, endi qabatyn sәtte «qanq» etip, ong jaqqa qaray qúlaydy. Janaryn jas juyp, ózining ókisigine ózi túnshyqqan Núrgýl kóz aldynyng búldyrap bara jatqanyn sezedi-mys. Esin jisa Daniyardyng qúshaghynda, aghyl-tegil jylap jatyr. Daniyar bolsa «janym-au, jylamashy endi, jylamashy...» - dep júbatyp әlek. Núrgýl bolsa, jigitting bauyryna odan sayyn tyghyla týsip, óksigi tipti ýdep, qattyraq qúsha týsken. Ol ózin sonshalyqty qorghansyz sezinip, sol qorghansyzdyghynyng dauasyn Daniyarnyng qúshaghynan tapqanday bolady. Sosyn jastaryn sýrtip, qútqarushysynan kóz almay: «Daniyar, meni qorghashy, men seni týsimde kórdim, men saghan ghashyqpyn!» - dep aitugha oqtalyp jatqanda anasy úiqysynan taghy oyatyp jiberedi. «Jyn qaqty ma ei, jylap jatqany nesi? Bar sabaghyna!» dep zekip jatyr eken. Týsi me, óni me? Týsi me?..

(Osy kezde psihologiyalyq talastar men kórermen sanasyna migha shabuyl әdisin qoldanamyn. Keremet әngime bolady.)

Qyz qorqyp ýiden shyghady. Jo-o-oq, kórshi ýiding itteri kezdespeydi. Aman-sau sabaghyna barady. Tek әldene ózgergen, Daniyardan janaryn jasyryp, ózimen-ózi arpalysyp jýr. Bir jaghynan taghy oyanyp ketip, jýregindegi qauyz jaryp kele jatqan sezimi týsining ishindegi týs bolyp shyghar ma eken degen kýdik, tipti kýdik emes - qorqynysh, bir jaghynan, týndegi tәtti sәtterdi ansaghan kónilin jegidey jegen jalghyzdyq. Ol shynymen Daniyargha basqasha kózben qaray bastaydy. Býgingi týs - mahabbatty aldamshy dýnie retinde qabyldaghan jas tәndi alty ay qystyng múzyn eritken kóktemdey jibitip, Núrgýldi núrly ómirge qayta әkelgendey edi. Onyng kóz aldynan Daniyardyng týsine enip alyp erninen, kózinen, moynynan ystyq jalyn bop sýigeni, júmsaq tósterin batylsyzdana órmelep kelgen taramys sausaqtarymen sipaghany, qaruly qolymen qypsha belin qúshqany ketpey qoydy. Ekining biri kónil audara bermeytin qoyshynyng úlynda eng asyl, eng qadirli minezdermen qatar, sergeldeng sezimge, essiz qúmarlyqqa jeteleytin siqyr bar siyaqty kórindi. Sondyqtan bolar, birinshi by keshinde ózi alghashqy qadam jasap, Daniyardy biyge shaqyrady. Núrgýl ózine ghana mәlim týstegi tәtti sezimning ón boyyna jan bitip, qiyaldan ómirge ainalyp bara jatqanyna sene almaghany ras. Búl mening týsim emes, búl mening taghdyrym dedi ishinen. Sosyn ghashyghynan ýige deyin shygharyp saluyn ótinedi. (Ári qaray qarapayym.) Áriyne, ekeui tabysady. Qaranghy týnning qúshaghynda birin-biri tauyp, aghynan jaryla, saghyna qosylyp, tang ata aspandaghy sansyz júldyzdardyng birin óz esimdermen atap, ekeui týs pen óng arasyndaghy shekarany búzady. Kenistik tarylghanda - jyldamdyqtyng artatyny ras. Týndegi ystyq qúshaqtar, tang ata qimas qoshtasulargha jalghasyp jaz kýnderi kózdi ashyp-júmghansha ótip ketti. Oqularyn ayaqtap biri júmysqa, biri oqugha Qaraghandygha kelgen edi.

Osy jerge deyin jazyp keldim de, tosyn jaghdaygha tap boldym.

Ekeuining qaladaghy alghashqy kezdesuin jazyp jatqanda ashyq túrghan terezemning syrttynan jigit pen qyzdyng әngimelesken dauystary emis-emis estilip túrdy. Jazuymdy toqtatyp, tyng tyndap em, eregiskendey auyzdaryn ashpay qoydy emes pe? Jaza bastasam qayta sóileydi. Sybyr-sybyr, kýbir-kýbir.

Erteninde Núrgýl men Daniyardyng auylda qalghan balalyqtary ústap, birin-biri quyp, oinap jýrgen sәtterin jazyp jatsam, keshegi ekeu taghy terezemning aldyna kep, tengening synghyrynday kýlkisin shashyp, asyr sap oinasyn kep.

Ýshinshi kýni qalalyq aldap ketken jigit Núrgýlge kep, Daniyar ekeui úrysyp qaluyn jazdym. Qyzyghy, әlgi belgisiz ekeu tura mening terezemning aldyna kelip úryspasy bar ma?!

Bәrin týsine qoydym. Búlar mening әngimemdegi keyipkerler. Ne istesem eken?! Qalay bolghanda da eksperiyment kerek. Óz keyipkerinmen oinau degen asa qorqynyshty, jәne asa qyzyq. Men әngimeme bylay dep jazdym: «kelesi kýni Daniyardyng ýiine hat keldi. Hatta onyng osynday osynday uaqytta, osynday jerde óletini jazylghan, eger kónseng óz erkimen kel, ghashyghyng men qúrsaghyndaghy bala tiri qalady... Ólgising kelmese ayaghy auyr Núrgýl ómirden ozady, ózing tiri qalasyn...»

Ne ister eken? Erteninde terezeden telmirip Daniyardy kýttim, ol kesh qarayghanda әngimede jazylghan túsqa keldi, tang ata әlgi qalalyq jigit jazym qylghansha óz ólimin esh qoryqpastan kýtti. Kóz aldymda ótken sol týngi spektakli eshqashan úmytylmaytyn shyghar! Qanday keremet! Jazushynyng izdeytin lәzzaty osy emes pe? Aq pen daqtyng mahabbat ýshin aiqasy! Jasasyn keyipkerler!

Al Núrgýl men oilaghannan da myqty bolyp shyqty. Ol Daniyargha jazghan hatymdy tauyp alyp, jarty aidan astam sol jerge kelip, tang atyryp otyrdy. Bir kýni bólmeme kirip kelmesi bar ma?

- Otyrynyz... - dedim.

Ár qadamyn asyqpay basyp, jalgha alynghan pәterding әr búryshyna, әr zatyna kóz tastap, jazu ýstelime jaqyndap keldi. Jazghanymnan týk ónbey, bir orynnan qozghalmay túrghan jazbalarymdy audaryp-tónkerip kórdi de, óz esimin bayqap qaldy ma, maghan jalt qarady. Men onyng kózinen qalalyq jigitting elesin kórgendey boldym. «Ia, men kinәlim!» - degim kelip edi, Núrgýl ernin jymqyryp, janaryn taydyryp әketti de, temir tósekke sylq etip otyra ketti.

Temekimdi aldym da, terezening aldyna jayghastym. Ángimening nýktesin qoya almay, sozyp jýrip alghanymdy, sonyng kesirinen osy kelensiz oqighagha tap bolghanymdy oiladym. Endi jetpegeni óz keyipkerimning aqyl aitqany edi. Asyqpay ottyghymdy jaghyp, temekimdi tútata bergende, Núrgýl qatyldanghan dauyspen:

-  Sen kimsing ózi? - dedi.

- Men jazushymyn. Bir әngime jazyp...

- Bizding taghdyrymyzdy jazyp jatyrsyng ba?

- Taghdyrlarynyz lauhuli maghfuz taqtasyna jazylyp qoyylghan, meniki qaytalau shyghar...

- Ony aman alyp qalugha bolar edi ghoy!

-  Ólim mәngilikting dýniyege kelui emes pe? - dedim kýmiljip.

- Sen Daniyardy óltirdin... Solay ma?

- Daniyar ómirde bolghan ba, joq pa? Álde týs pe bәri, osynyng arajigin ajyratyp alghan dúrys!

Núrgýl óte әdemi eken, men jazghannan da sýikimdi, men oilaghannan da kerim. Keyipkerimdi basqasha qabyldau degenimiz ózimning oqyrman kenistiginde túrghanymnyng dәleli. Áytpese, men ony qanday qylyp jazsam, ol sonday keyipte boluy kerek edi ghoy. Tipti, oy elegine salyp kórsek búl oqighalar tizbegi Núrgýlding óni, mening týsim boluy mýmkin emes pe? Ol jauap bergen joq.

-  IYә, men jazushymyn - dedim, alghashqy súraqqa oralyp.

- Bizding taghdyrymyzdy qayta jazu mýmkin  emes, týzetuge bolady ghoy endi...

-  Daniyardy aman alyp qalu mýmkin emes edi, onyng tandauy óz qolynda emes pe?

-  Ólim jayyn siz aitpanyzshy...

-  Men Daniyardy óltirdim...

-  Búnyng bәri týs denizshi! Oyatynyzshy meni! - ol shydamay, jastan bulyghyp, jylap jiberdi. Men súraq pen jauaptan shatasa bastadym. Núrgýlding esikti tars etkizip shyghyp ketkenin estidim, qaghaz ben qalamnan basymdy kótermey otyra berippin.

Osy oqighadan song kýnde keletin boldy. Ayqay-shu, úrys. Týsinikti súraqtar men týsiniksiz jauaptar.

-  Sen kimsing ózi? - deydi, bir kýni temekimdi tútatatyn kezde.

-  Men Daniyarmyn - dep, eregistim. Ol kóz taydyrmastan tandanyp otyrady da:

- Sen Daniyar emessing ghoy, nege meni andyp otyrasyn, Daniyardy qaydan bilesin?

- Men ony óltirdim! - dedim de, eshqanday emosiyasyz temekimdi qúshyrlana budaqtattym. Ol búghan deyin aitpaghan sózderin ayamay jaudyryp, shyghyp ketti.

 

*    *    *

-  Sen kimsing ózi? - dedi birde.

-  Men sening taghdyryndy jazyp jatqan jazushymyn.

 

*    *    *

Jaz boyy óndirip eshtene jaza almadym. (Shyndyghynda Núrgýl ekeumiz jaza almadyq.) Ár qily jazyp kórdim, birde onyng kónili tolmaydy, birde men aitqandaryna kelise almaymyn. Mýmkin emes nәrselerdi jaz deydi, qalay jazam? Erteng oqyrman senbese qajeti ne? Ol ýshin qalay bolghanyn bilmeymin,  men ýshin qyzyq.  Keyipkerimning basyn týrli syngha tigem de, emosiyasyn baqylap otyram. Ghalamat qoy qyzdardyng emosiyasy, tabighaty, minezi, qabyldaytyn sheshimderi.

Qalanyng eng әdemi jigitimen tanystyrdym, senbedi. Eng dәulettisimen jýzdestirdim, kónbedi. Ekining biri minbeytin kólikti, kiymeytin kiyimdi satyp berdim... Alys shetelderge, tipti jeke araldy jalghyz ózi demalu ýshin jalgha aldym. Álem onyng ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda boldy. Kez-kelgen kazinolargha baryp, kartanyng birinshi taratylymnan qarapayym oiynshylardyng týsine de kirmeytin útysqa qol jetkizdi. Ol bolsa «maghan eshtenening qajeti joq, baylyghyng da, basqa da. Keremet bolsang Daniyardy tiriltip bershi...» dep әrkez tik kelip, arty úryspen tynyp, jazghanymnyng bәrin óshirip, qayta shimaylaugha tura kelip jýrdi...

Bir kýni әdettegidey syrttan keshki tamaghymdy iship, asyqpay baspaldaqpen pәterge kóterilip kele jatqanmyn. Qap-qara kóz qarap túr ma dep esikke qaraugha qorqushy edim, býgin ne jazsam eken degen oimen kele jatyp, bayqamay kózim týsip ketti. Pәterding esik ashyq túr. Bólmege jýgirip kirsem, edende qúlaghan oryndyq, lustrada jip ilinip túr. Óz-ózin óltirgisi kelgen. Terezeden engen jel jipting úshymen oinap jýr. Álde búl eles-qyzdyng erkeligi me?

Jazu ýstelime barsam әngimemning kýnde jazyp, qayta óshiretin betinde: «úiqydan oyan» degen jazu túr. Núrgýl ózi jaza almaydy. Sebebi ol keyipker. Kim jazdy sonda?

Men saghan kórseteyin, qazir...

Kórpe-jastyq, ýstel, barlyq jazbalarymdy bólme ortasyna ýidim de, astynghy jaghynan tútatyp edim, qoi týtini búrqyrap jana bastady. Baspaldaqtan týsip bara jatqanda esikten әlgi eles-qyzdyng qarap túrghanyn sezdim. Ayaldamanyng qabyrghasyna sýienip, ýshinshi qabattaghy órtenip jatqan pәter terezesinen dalagha úmtylghan jalyn beynesindegi qyzdyng tolyq súlbasy kórindi. Ol alasúryp, aiqaylap, auzynan ot býrkip jatty.

Órikpigen jýregimdi basayyn dep, qaltamnan temekimdi aldym da, tútata bergende, tosynnan shyqqan:

-  Sen kimsing ózi? - degen dauystan shoshyp kettim...

Abai.kz

Avtor turaly derek:

Alma Myrza-Ahmet - Qaraghandy oblysy, Qarqaraly audanynyng tumasy. Qaraghandy Memlekettik Uniyversiyteti, Filologiya fakulitetining magistranty. Halyqaralyq «Shabyt» shygharmashyl jastar festivalining «Ýzdik әdeby shygharma» nominasiyasynyng 1 oryn iyegeri. Respublikalyq «Qasym» jurnalynyng jauapty hatshy qyzmetkeri.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377