«Betegen ketse, bel qalady; bekterin ketse, el qalady; al bereken ketse, nen qalady?!»

Búl el basyna kýn tughan zamatta halyqtyng ensesin tiktep alu ýshin qazaq búqarasyna  aitylghan  ýndeu bolatyn-dy. Attyng jalynda, týiening qomynda jýrgen ejelgi babalarymyz birlik degen sózding býkil bir últty úiystyratyn úghym ekenin jaqsy sezindi. Sonday sezinuden bolar, kezinde qazaqtyng bauyrmaldyghyn arqa tútyp, tuys-bauyr bolugha úmtylghandar kóp boldy. Qazaq sol bauyrlas bolghysy kelgenderge qolyndaghy baryn berdi, syilady, tórine shyghardy. Sóitip, biz әlemdegi kópúltty memleketterding qataryna qosyldyq. Al búdan útqanymyz ne, útylghan túsymyz bar ma?

«Betegen ketse, bel qalady; bekterin ketse, el qalady; al bereken ketse, nen qalady?!»

Búl el basyna kýn tughan zamatta halyqtyng ensesin tiktep alu ýshin qazaq búqarasyna  aitylghan  ýndeu bolatyn-dy. Attyng jalynda, týiening qomynda jýrgen ejelgi babalarymyz birlik degen sózding býkil bir últty úiystyratyn úghym ekenin jaqsy sezindi. Sonday sezinuden bolar, kezinde qazaqtyng bauyrmaldyghyn arqa tútyp, tuys-bauyr bolugha úmtylghandar kóp boldy. Qazaq sol bauyrlas bolghysy kelgenderge qolyndaghy baryn berdi, syilady, tórine shyghardy. Sóitip, biz әlemdegi kópúltty memleketterding qataryna qosyldyq. Al búdan útqanymyz ne, útylghan túsymyz bar ma?

Últtyng qúrylysy tolyq zerttelinui kerek

Jalpy, kópúltty memleket bo­ludan út­­qanymyz ne, útylar túsy­myz qane dep oy qauzaghanymyzda, ziyaly qauym óki­l­­derining birazy 130 últty bir mem­le­ketting ayasyna úiys­ty­rudan ana­ghúr­lym ziyan shekpeytinimizdi, mem­leketti qú­rushy negizgi últ retinde ýnemi ózindik mýddemiz aiqyn ekendigin basa aitty. Ne­gizinde, búghan qatysty de­rek­terge jý­ginsek,  1926 jyly Qazaqstan hal­qy­nyng 87  pa­yy­zyn memleket qúru­shy últ retinde qa­zaq halqy qúraghan. Ke­nes Odaghynyng so­laqay sayasatynyng sal­darynan búl kór­setkish 50-jyl­dary 28 payyzgha de­yin tó­men­degen. Al 1991 jyly 42 pa­yyzgha jetip, bý­ginde Tәuel­sizdik za­ma­nynda búl me­je 67 payyzdy manaylap otyr. «Át­te­gen-ayy sol: qazaq­ty­ghy­myzdy ayaqtan sha­lyp jýrgen - sol qa­zaq­tar­dyng ózi. Son­dyqtan qazir bizge qa­jettisi - últ­tyq qúrylys­tyng tolyq zert­te­linui» de­sedi sarap­shylar.

Aymara TILEUKINA, әleumettanushy:

- Qazaq mәselesi turaly sóz etken­de mynaday bir mysqyl sóz oiyma orala­dy. Bir qazaq sugha batyp bara jatyp «qút­qa­ryndar, qútqaryndar» dep aighaylasa, әl­gi­ni syrtynan kórip túrghan ekinshi qazaq «seni qútqarsam, mynau ózining qaza­ghyna kó­mektesip jatyr» dep ózge últ ókilderi ren­jiydi. Sondyqtan menen qay­ran joq, qara­ghym» dep qarap túr deydi. Mine, ashy da bolsa, búl - shyndyq. Asta­rynda býkil bir últ­tyng beynesin aiqyn­daytyn zil ja­tyr. Qazir biz kópúltty mem­leket boludan esh­qanday ziyan shekpeymiz. Qazaqtyng sol ózge últqa jaltaqtyghynan esemiz ketui mýmkin. Orys últynyng eki azamaty ara­myz­da otyr­sa, býkil qazaq orys tilinde sóilep ketudi әli toqtatqan joqpyz. Bizdi qúrtatyn - qogham­daghy ózimizding qazaqtar. Ózining tilin, dinin, dilin ajyrata bilmeytin qazaq­tar­dyng kórsetkishining basymdyq berui bizge airyqsha qauip tóndiredi. Son­dyq­tan qazaq memleketine naq qazir syrt­tan kele­tin, ózgeden keletin qauip joq. Biz óz ishimiz­degi últtyq qúrylysymyzdy, últ­tyq qúra­my­myzdy zerttep alghanymyz jón. Olay etpesek, dinin shatastyryp, tili­nen bezinip, dil degendi mýlde úqpay jýr­gen qazaq ókil­derining birazynyng әreketi bolashaqta irge­mizdi solqyldatpasyna kim kepil?! Son­dyq­tan búl mәselede óz últy­myzdyng kem­shi­ligin, jetispey jatqan dý­niye­lerin izdep, olqylyqtarymyzdyng or­nyn toltyrghan jón bolar. Bizge aldymen osy mәseleni she­shu­di oilastyru kerek. Ol ýshin últtyq iyde­o­logiyamyzdy nyghaytuy­myz qajet. Últtyq qúndylyqtardy bagha­lau ýrdisi te­ren­degeni jón. Sondyqtan eng abzaly últ­tyng qúrylysyn, qúramyn, qún­dylyqtaryn zertteytin ortalyqtar ash­yl­ghany jón.

Abzalynda múnday úsynysty biraz ma­mandar qauymy sóz etip jýr. Maman­dar­dyng payymdauynsha, atalmysh orta­lyq­tar myng ólip, myng tirilgen qazaq hal­qynyng mereyin odan әri aspandata týsu ýsh­in qajet.

Traybalizmnen saqtanu kerek

Aytqanday-aq «últtyng úiysuyn, bir­lik­ting nyghangyn terendetetin múnday orta­lyq­tardy qoghamymyzgha qajet» dep sa­nay­tyn mamandarymyzdyng birazy «eger onday ortalyqtar qúrylsa, bereke-bir­lik sózining qúny arta týsedi» degendi algha tar­tady. Mәselen, keyingi kezderde «be­re­ke, birlik» degen qasiyetti sózderdi oryn­dy-orynsyz paydalanyp, bedelin týsirip ala­tynymyzdy, lauazymdy túlghalardyng auzynan osy sózder shyghatyn bolsa, bir­den sonynan «kópúltty Qazaqstan» degen tir­kester tirkelip túratynyn, jalpy, «be­re­ke» men «birlik» sózining qúny arzandap bara jatqanyn algha tartqan mamandary­myz «elimizdegi qazaqtyng birligi bolmasa, bas­qalardyng ahualy odan da mýshkil bolyp ketui әbden mýmkin. Sondyqtan biz ýsh­in qazir jýzshil, rushyl, jershil bolyp jik-jikke bólingennen últ bolyp úiysqan abzal» desedi.

Meyram QABDRAHMANÚLY, sarapshy-maman:

- Áriyne, qarapayym júrttyng arasyn­da elin, júrtyn, ruyn súraghanda túrghan esh­tene joq. Búl - qazaq halqynyng saltyn­da bar dýniye. Bizdegi qazirgi mәsele - sheni men shekpeni kelisip túrghandardyng arasyn­daghy rushyldyq. Olar bir lauazymdy or­yn­gha otyra qalsa, óz rulasyn manyna jay­ghastyrugha tyrysady. Keyingi kezde «ko­manda» dep jýrmiz. Ol komandada kim­der bolatyny belgili jayt. Osydan keyin baryp, jik-jikke bólinu, ru-rudy jikteu derti bastalady. Birlikke syzat týsiretin jayt­tardyng biri - osy. Sondyqtan biz kóp­últty memleket boludan emes, tray­ba­lizm dertine shaldyghudan qorquymyz qa­jet.

Jalpy, kópúltty memleket birligin saq­taudyng zamangha say taghy bir joly búl - bәsekege qabiletti bolu. «Qazaq balasy qay kezde de bәsekege qabiletti, qarymdy bol­sa, ózge últ ókilderi de olardyng aya­sy­na jinalyp, memleket qúrushy negizgi últ­tyng yqpalyna ynghaylanbaq» desedi gha­lymdar.

Sapabek ÁSIPÚLY, jazushy-ghalym:

- Qazaqtyng mereyi ýstem boluy ýshin qazaq balasy kez kelgen salada qarymdy, qabiletti boluy kerek. Bәsekege qabilettili­gimiz joghary bolyp, әrbir kezde ózindik oiymyzdy ashyq, nyqtap aita alatyn bol­saq, qazaqtyng irgesi sógilmeydi. Ózge últtar bizding ayamyzgha úiysyp, birligimiz nyghayyp, memlekettigimiz arta týsedi. Sondyqtan bo­la­shaqta irgemiz sógilmesin desek, qazaqty­ghymyz, qazaqtyq iydeologiyamyz terendeui kerek. Sonda ghana kópúltty Qazaq eli tatu­lyq­tyng mekenine ainalmaq.

Avtor: Qarlyghash ZARYQQANQYZY

"Alash ainasy" gazeti