Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Ádebiyet 2835 0 pikir 3 Mamyr, 2023 saghat 13:02

Ghabiyden (Sony)

Basy: Ghabiyden

Jalghasy: Ghabiyden

Jalghasy: Ghabiyden

GhABIYDEN - 13

Ghabiyden agha Jazushylar odaghynyng ruxany shyraqshysy boldy. Ár jyl sayyn 8 nauryzda ómirden ozyp ketken qalamger aghalardyng ýiindegi jengelerimizge arnap dastarxan jayatyn. Syi-siyapatyn jasap, qúshaqtaryn gýlge toltyratyn. Biz de bir jaghynda jýrip ólenimizdi oqushy edik. Kónili jarym jengelerimiz múndayda bir mәz bolyp marqayyp qalatyn-dy... Ghabiyden agha qasynda jýrgen qyzmetkerlerin eshqashan nazardan tys tastamaytyn. Keshke júmystan qaytarda bazar nemese dýkenge kirse, qasyndaghy shoferi Erlangha da, Jazushylar odaghynyng qatardaghy júmysshysy Tileujan aghagha da, maghan da ózine qanday azyq-týlik alsa, dәl solay jasaqtalghan  bir-bir  qapshyqty arqalatyp jiberetin. Ghabiyden agha әngimeshil edi. Ol kisi bos әngime aitpaytyn. Keyde Mәskeude әdebiyet institutynda oqyp jýrgen kezindegi qyzyqtaryn aitady. Sol jyldary ol Mәskeudegi Ádebiyet institutyna Mongholiyanyng Bayan-Ólgey aimaghynan kelgen daryndy aqyn Quanghan Júmaqanovty bir aigha Qazaqstangha «úrlap» alyp kelipti. Kenesting zany qatal. Basqa memleketten kelgen adamdy basqa memleketke jibermeydi eken. Ghabiyden agha sonyng retin tapqan ghoy. Qazaqstangha әkep Almatyda on kýn, Ýrjarda on kýn eldi aralatyp, demaldyryp mauqyn bastyrypty. Rollan Seysenbaev, Úlyqbek Esdәulet siyaqty qazaqtyng aibozdarymen tanysyp-bilisip dәmdes bolypty. Quanghan sol әserden úzaq uaqyt shygha almay jýrdi deydi. Keyin elimiz tәuelsizdik alghan song Quanghan aghanyng balasy Qazaqstangha kóship kelipti.

Qaybir jyly Jazushylar odaghy jas qalamgerlerding respublikalyq forumyn ótkizdi. Qazaqstannyng әr qiyrynan kelgen jastar Almaty qalasynda eki kýn boyy jyr oqyp, әdebiyet ainalasyndaghy oi-pikirlerin ortagha saldy. Sol siyaqty taghy da basqa nәrselerdi ortagha salady...Shalqyma kónil, shalt minez jastyqqa tәn. Jastar armansyz toylady. Eki kýndik is-sharany ,,jan qalauymen,, tórt-bes kýnge sozyp alghan jas perilerge ókpe jýre me? Olar ornalasqan ,,Almaty,, qonaq ýii qay bir arzan qonaq ýy deysiz? Sol artyq shyghynnyng bәrin Ghabiyden agha óz qaltasymen kóterdi. Sondaghy jas periler býgingi qazaq әdebiyetining belgili ókiline ainalyp ýlgerdi. Ghabiyden agha beker shashylmapty. Ol últ әdebiyetining bolashaghyna qyzmet etkenin bilgen joq deysiz be?!

Ghabiyden agha bir yqylasy aughan adamnan basy jerge tiygenshe ainymaytyn. Ol ózining klastasy, jaqyn dosy Júmageldining bauyry Azamatty da keremet jaqsy kórdi. Azamattyng oryndauyndaghy әnderdi erekshe qúrmetteytin. Ghabiyden aghamen birge Azamattyng talay әnin birge tyndaghanbyz. Sol әnderding ishinde Múqaghalidyng ólenine jazylghan Túrsynghazy Raximovtyng «Ayagóz aru» әnin jii oryndatatyn. Azamat student kezinde Ghabiyden aghanyng ýiinde túrdy. Keyin Ghabiyden aghagha aitpay jataqxanagha auysyp ketken kezinde Ghabiyden agha Azamatqa qatty renjigen edi. Azamattyng da seriligi bir basyna jetedi. Azekeng ekeumiz de Almaty qalasynyng týngi kóshelerinde talay mәrte ajalmen naghashymyzday oinaghan kezderimiz az emes. 1999 jyly Ghabiyden agha konservatoriyanyng konsert zalynda Alashtyng aibozy Jәnibek Kәrmenovting 60 jyldyq mereytoyyn jasady. Ghabiyden agha búl keshke tiyanaqty dayyndaldy. Maghan Jәnibek Kәrmenovke arnap óleng jazugha tapsyrma berdi. Sonynan Jazushylar odaghynyng «Qalamger» kafesinde dýrildetip dastarxan jaydy. Konservatoriyadaghy keshti jýrgizu Bekbolat Tileuxangha jýkteldi. Osy keshte Azamat ta әn aitugha tiyisti bolghan. Alayda, qanday da bir sebeptermen baghdarlamadan syzylyp qalady. Múny estigen Ghabiyden aghamyz « Eger Azamat әn aitpaytyn bolsa, onda basqa әnshiler de әn aitpaydy» dep qatang úigharym jasaydy. Ghabiyden aghanyng osy talabynan keyin Azamat birden saxnagha kóterildi. Men de Jәnibek aghagha jazghan jyrymdy oqydym.

Azamat degennen shyghady, Ghabiyden agha men Júmageldi agha 1990 jyldary «Azamat» degen gazet shygharghan eken. Ghabiyden agha sol kezdegi qiyndyqtardy ýnemi aityp otyratyn. «Sol jyldary Almaty qalalyq Qazaq tili qoghamyn qúratyn boldyq. Júmageldi aghalaryng kýndiz-týni qasymda boldy. Qazaq tili qoghamy otyratyn baspana tabu qiyngha soqty. Bir kýni Almaty qalalyq josparlau bólimining basshysyna baspana súrap bardyq. Beket degen Aqtóbe jaqtyng azamaty eken. Bizding maqsatymyzben tanysqan song birden bizge kómektesuge niyet bildirdi. Boyynda qazaq qany tulap túrghan jigit eken. Ol sol jerde otyryp súmdyq bir әngime aitty. Búl jeltoqsan kóterilisi kezinde bolghan oqigha eken. «Bizding negizgi qoymamyz Boraldayda ornalasqan bolatyn. Qoyma basshysy xabarlasqan song barsam, tau-tau ghyp temir kesindilerin ýiip qoyypty. Kóteriliske shyqqan jastargha qarsy qaru retinde paydalanbaq siyaqty. «Bizge jogharydan búiryq berip jasatty. Eng súmdyghy myna jaqta» dep, qoymanyng týkpirindegi bólmege alyp bardy. Men esikti ashqanda kórgen kórinisimnen tilim baylanyp qaldy. Mening kóz aldymda jiyrma shaqty qazaqtyng jap-jas qarakóz qyzdary anadan jana tughanday tyr-jalanash, jalang ayaq qorlanghan, zorlanghan qalpynda, bet-auyzy men denesi kókala torghayday bop bir-birine tyghylyp ýrpiyisip túr eken. Men qorlyqtan jylap jiberdim... Sol qyzdardyng bәrin dos-jarandaryma habarlasyp, kiyim-keshek aldyryp, ýsterin býtindep ýidi-ýilerine tarattym degen edi»,- dep Ghabiyden agha da osy әngimeni aityp bolar-bolmastan eki iyghy selkildep, iyegi kemsendep  janary jasqa tolyp ketti...

GhABIYDEN – 14

Ghabiyden aghanyng kabiynetindegi kezekti bir bas qosu edi. «Parlament» shynysyn ortalap qalghanbyz. Ol kisi sóilep, men óleng oqyp otyrmyn. Bir kezde «Agha, óleng oqynyzshy» dedim. Sol kezde Ghabiyden agha maghan býkil denesimen qoparyla búrylyp kózime qarady. «Sen bala, ne, mening prozamdy oqymaysyng ba? Biraq, sen ony qaydan týsinesin...» dedi. Búl sóz mening namysymdy qamshylady. Birdene aitpaq bop oqtala berip edim, Ghabiyden agha óz maqamymen óleng bastap ketti:

Úlasyp jaz jauyngha, qys dauylgha,
Sәl erterek nauryz qar týsti auylgha.
Onda myna eski júrt el bolatyn,
IYzen, quray óspeytin qystauynda.

Qoyly auylda qúrt qaynap, airan úiyp.
Kýnmen birge qúlaytyn saygha kiyik.
Anyratyp kómeyden әn bozdatsan,
Jeligushi ek jel buyn taygha minip.

Qalsa-daghy sol kýngi múng eskirip,
Baldaqtardyng syqyry jýr estilip.
Aqsha alghanda әkesiz jetimderge
Ýsh tengeden jýrushi eng ýlestirip.

Ýkilep ap talshybyq aghash atyn,
Sen keletin joldy andyp, bel asatyn,
Auyldyng bar balasy qúshaghyna
Bir-bir sýngip shyghugha talasatyn.

Kýni boyy jýrseng de qamys baulap,
Boygha qayrat bergendey auyr salmaq.
Kýndi salyp baluan iyghyna,
Jolda kele jatushy eng kәri soldat.

Jolyghysyp, al birde tabyspay jol,
Jatsa-daghy...
jaqyn bol, alystay bol,
Keshegining belgisi kónilde eken,
Kóz aldymnan ketken joq Qonysbay shal...

Ghabiyden aghanyng shygharmasyn oqysam, ishim úlidy. Ár shygharmasy kónilindi óksikke bólep, ókinishke baylaydy. Álde bir nәrse ózeginnen suyrylyp ketkendey qamsausyz halde qalasyn. Ár sóilemning qaptalynda Qúday qarap túrghanday...

«Serining songhy sәlemi» , «Erding syny» jәne «Ýiiri joq kókjal» Men Ghabiyden aghanyng osynau ýsh shygharmasyn jazushy bolmysynyng ýsh ústyny retinde tanimyn. «Serining songhy sәlemindegi» Semey týrmesinde jatyp Uәzipa siyaqty asylzatyna Qayyqbay bala arqyly sәlem joldaghan Baykenje seri. Qobyz arqalaghan Qayyqbay balany týrme bastyghymen karta oinap útyp aluy... Shyndap kelgende, búl jerde sottalghan Qayyqbay bala emes, qazaqtyng qara qobyzy edi. Baykenje seri qazaqtyng qara qobyzyna ara týsken-di.

« Baykenje, Sherubay, Qarasha ýsheui appaq kóilek, dambal kiyipti. Saqal múrtyn bastyryp, qol, ayaghynyng tyrnaghyn aldyrypty. Týlegen súnqarday tap-taza.

- Qúruly talqygha kez boldyq. Búl dýniyeden tatar dәmimiz tausylghangha úqsaydy. Qayyqbay, qalqam, qobyzyndy qolyna alshy, -  dedi Baykenje».

«- Qayyqbay, qalqam, - dep Baykenje shart jýgindi. - Sen býgin elge qaytasyn. Bir amanatym bar. Qordalanghan kónilding qyzyl shoqtay jyltyraghan qúpiya derti edi. Semiz Nayman elindegi Atanbay myrzanyng Uәzipa atty kelini bar. Soghan sәlem ait. Jastyqtyng jeligimen kóniline qayau týsirsem, keshsin. Úiqysyz týni, kýlkisiz kýni bolghan shyghar. Moynyma qaryz qylmasyn».

Qúday-ou, sәlden keyin janazasyn tiridey oqytyp, sәlden keyin atylayyn dep otyrghan adam bolmysynyng sonshalyqty kýrdeli jaratylysyna tang qalmasqa sharang joq. Múnday bolmys jer әlemde tek qazaq balasyna ghana tәn shyghar. Naghyz seri ghana osynday ýrzada sezimin ýkilep óte alar. Baykenje seri songhy sózin, songhy sәlemin jýregining tórinde mәngige túryp qalghan, jastyqtyng saltanatymen jýrip «sazdauyt jer» basyp qalghan Uәzipa súludan qobyz tilinde keshu súraydy. Uәzipanyng pәktigining aldynda bas iyedi...

« Qazaqtyng eng songhy serisi ghoy, Baykenje... Tipti, qyz oyatugha kelgende de ózgeler siyaqty shókken týiening arasymen búqpantaylamay, auyl itterin abalatyp, tik kelip, tik qaytushy edi...»

Ghabiyden aghanyng barsha keyipkerleri osy taqilettes. Tiri oilaydy, tiri jýredi. Olar seni jatyrqamaydy. Sen de olardy jatyrqamaysyn. Ghabiyden eki alanda qatar oinaghan joq. Ghabiyden agha jalghyz ómir, jalqy taghdyr keshti. Ol qalam ústaghanda ong qoly jýregining túsynda túrdy. Ol qalammen jazghan joq.

«Erding synynda»  Aykýmis, Serkebay men Shamnyng ýshtik odaghy:

«Dýniyada әr kim jýrer keng bolghan son,
Men jýrmin keng dýniyada sen bolghan son» degen qaghidatta ghúmyr sýrdi. Aykýmisting yqylasy Serkebayda, Serkebay biyding peyili Shamda... Uaqytymen kelmegen sezim qúrghyr kimge opa berip edi..?

« - Sәke, Sәke deymin, esindi jiyp, ózine-ózing kelshi. Sәke, mine, Shamdy alyp keldim.

Serkebaydyng erinderi jybyr-jybyr etti.

- Sham?

- Iya, iya. Sham mine aldynda túr. Senbeseng qarashy.

Tóbe by moyyn búrghanda, qalshiyp túrghan ýsheuding tóbe qúiqalary shymyrlap, esikke qaray sheginshektedi. Eti qyp-qyzyl bop qantalaghan Serikbaydyng tamyrlary jarylyp ketkendey: oty sóngen qos qarashyqtyng úyasyna qan úiypty.

- Apa! - dep, shynghyrghan Shamnyng qúlyndaghy dausy qúlaqqa jetti.

- Myna jyndysy kim?

- Sәke, - dedi Aykýmis jalbarynyp, bayghús balany ýreylendirgening ne? Sham ghoy, búl, Shamyng ghoy.

- Sham? Sh-shaam...

Kekeshtenip tútyqqan Serkebay әlde neni oiyna týsire almay qinalyp, bet-auyzy jybyrlap, basy qaltan-qaltang etip qoya berdi:

- M-m-mening Shamym sóngen... sóngen... sóngen...»
Ýstel ýstindegi jaryghy óleusirep janghan shamgha qayta ýnilgen Serkebay ainalasyndaghylardy ile-shala úmytyp ta ýlgergen...

O, gharduna faniy!!!

GhABIYDEN – 15

«Ýiiri joq kókjaldy» oqyghan sayyn bas keyipker Baltakeskenning bolmysynan Ghabiyden aghany kóremin. Jýregi bar adam jylap otyryp oqityn shygharma osy «Ýiiri joq kókjal!»  Ásirese Sholaq kókjaldyng anasynan aiyrylyp jetim qalghan bóltirik kezi janardan jas domalatady. Qasqyr balasyn Múhtar Áuezov pen Shynghys Aytymatovtang keyin jýregimen tanyp, qasqyr bolmysyna sonshalyqty tereng boylay alghan osy Ghabiyden aghamyz... Baltakesken de jalghyz, Sholaq kókjal da jalghyz jortady. Ghabiyden agha da qoghamdyq orynda kópting arasynda jýrgenimen, ol da jalghyz edi. «Oyly adamgha qyzyq joq búl jalghanda» deytin dengeydegi jalghyzdyqty enshilegen-di. Dýniyening k...tin kórip qoyghan-dy! Men osy sәtte Ghabiyden agha mýlde jalghyz ekenin, jalghyz dara  kókjal ekenin sezindim. Talay jyldar ótkende Ghabiyden agha turaly «Qyzyl bóri» degen óleng jazatynymdy bilgem joq.

Ghabiyden agha Qonaev kóshesi men Qabanbay kóshesining qiylysyndaghy әsem subúrqaqty alanda qolarbamen nemeresin seruendetip jýr eken. Týs auyp ketken kez edi. Ýstinde sport kostumi. Men kelip amandasqan sәtte toqtap sigaretin tútatty. Jaghday súrastyq. Men búl sәtte Ghabiyden aghany aqyrghy ret kórip túrghanymdy sezbedim.

Berik agha ( avt. Berik Shahan ) yzbandady. «Maraltay-au, Ghabiyden aghang ketip qapty» dedi. Men jaybaraqat «Qashan keledi eken?» degem. Berik aghamnyng shabyna shoq týskendey yrshyp ketti. «Áy, sen ózi ne aityp túrsyn, ólgen adam kele me eken?!» dedi. Men sonda ghana baryp Ghabiyden aghadan aiyrylyp qalghanymdy biraq bildim. Men auylgha ketken shyghar dep oilagham ghoy. Ghabiyden agha shynymen de auylyna ketipti. Ózining tughan jeri, tughan auyly mәngi bauyryna alypty asyl perzentin, ardager úlyn. Jalghan dýniyening saghaty sart etip toqtaghanda adamzattyq uaqyt belgisi 2006 jyldyng 23 tamyzyn kórsetip túrghan. Jalghan dýniyedegi Nayman asyly Janghúly Orys Medetten taraytyn Sadyqúly Ghabiydenning qúm saghatyn Jaratushy iyem bizben aqyldaspay keri tónkerip qoydy. Dәl osy Ghabiyden aghanyng ajalyna Alladan búryn adam balasy aralasqan siyaqty bolady da túrady. Áytpese, qyzyl bórining atan jýregi kenetten kilt toqtar ma?! Anyghyn bir Alla biledi...

Bizding qoldan ne keledi? Tek qana bayaghy Qúnanbaydyng qazasyn estirtken Túrap aqyn siyaqty:

Qúnan óldi Qúrannyng taqtasynday,
Qasiyetti Qaghbanyng qaqpasynday.
Qúnan ketse aldynan jarylqasyn,
Altyn qaldy artynda at basynday! – dep kónilimizdi júbatqansyimyz. Ghabiyden aghanyng artynda altynday úl-qyzdary qaldy. Jyry men sózi, darhan bolmysy qaldy.

Ghabiyden agha dýnie salghan song bertin kele týsime kirdi. Ghabiyden agha bóri bop ketken eken deymin. Jәy bóri emes, terisi qyzyl altynday qúlpyrghan qyzyl bórini әuelem bosaghadan kirip kele jatqanyn kórdim. Sodan song bir qarasam  tórimde jatyr. Bizding ýiding ishi ózinshe bir júldyzdy  әlem eken deymin. Qiyaqtanyp qyzyl Ay tuypty. Aygha qarap qyzyl bóri auyq-auyq ishin tartyp úlidy. Birdeme aitqysy keletindey. Mynau Ghabiyden agha ghoy dep qoyam. Týsimdi jorygham joq. Jorytqam joq...

Túrsang solay bolmas pa tórime kep,
Neni sidet eteyin, neni medet.
Úlyp-úlyp qoyamyn kókke qarap,
Qyzyl Aydy qyp-qyzyl bóri me dep?
Qyzyl qasqyr edi ol, qyzyl bóri
Bóltirigi men edim izindegi...
Mәrt minezin ketti ol maghan berip,
Sert sekildi semserding jýzindegi.
Bóriliging ýshin de taqty kinә,
Kýie jaghyp, kýl shashyp aqtyghyna.
Itter senip ýrse, eger, iyesine,
Sen Tәnirding ilandyng haqtyghyna.
Jalghyz jýrding sýrleu sap iyir-iyir,
Ghúmyr keshting shet qonyp, qiyr-qiyr.
Jazylmapty alayda mandayyna,
Qorqaularday top qúrau ýiir-ýiir.
Arman degen tausylmas pendede kóp,
Sende de joq sol ýiir, mende de joq.
Shәuildese shúbyrghan shiybóriler,
Óte shyqtyng qasynan kórmegen bop.
«Eu» desin be, bilmeymin «beu» desin be,
Qalar bәri uaqyttyng zerdesinde.
Sen de ketting jalghannan
Qorqaulardyn
Dәretindi syndyryp keudesine.
Qyzyl qasqyr sen edin, qyzyl bóri
Bóltiring men edim izindegi...

( jalghasy joq! )

Maraltay Rayymbekúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006