Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3052 0 pikir 16 Mamyr, 2013 saghat 09:04

Dulat Amanjol. Qaraghandy Amsterdam emes!

Esinizde bolar, esinen auysqan ekeui Qaraghandyny Gollandiyanyng Amsterdam qalasymen shatastyrypty. Niyderland elining astanasyna úshyp ketuding ornyna, qazaqtyng elordasynan kenshiler qalasyna jetip kelgen. «Elge ne betimizben qaraymyz?» dep әke-sheshesi jylap-enirep ýilerinde qalghan. Búlar bolsa ulap-shulap asyr salyp, әueletip jýr. Halyq sener senbesin bile almay an-tan. Antarylyp túryp qaldy. Al Batys baspasózi  auzyn ashyp edi, әlem nazary Qaraghandygha audy.

Qaraghandy tórtkýl әlemge «tanyldy»

Bir jynysty «ghashyqtardyn» «ýilenu toyy». Eki qyzdyn. Qaraghandyda. Sýliktey jabysyp. Sýiisip. Limuzinmen. Júrtqa ortan sausaghyn kórsetip. Karolina men Kristina esimdi eki qyzdyng bas qosuy bizding shaharymyzda emes, Malayziyanyng Kuala-Lumpurynda ótkende ayaq-qolyn baylap, úryp-soghyp, 20 jylgha abaqtygha qamar edi. «Qos ghashyq» Sudanda býitip «sayrandaghanda», limuziynin otqa tastap, órtep jiberip, ózderin atu jazasyna keser edi. Halyq aldynda. Tura maghynasynda.

Eng soraqysy, «el tarihynda ótken bir jynystylardyng túnghysh toyy» Qaraghandyda ótkizilip túr. Deymiz-au. Qazaqstanda! Tórtkýl dýnie endi bizdi «osy qyrymyzdan» tanydy. Al kerek bolsa!

Esinizde bolar, esinen auysqan ekeui Qaraghandyny Gollandiyanyng Amsterdam qalasymen shatastyrypty. Niyderland elining astanasyna úshyp ketuding ornyna, qazaqtyng elordasynan kenshiler qalasyna jetip kelgen. «Elge ne betimizben qaraymyz?» dep әke-sheshesi jylap-enirep ýilerinde qalghan. Búlar bolsa ulap-shulap asyr salyp, әueletip jýr. Halyq sener senbesin bile almay an-tan. Antarylyp túryp qaldy. Al Batys baspasózi  auzyn ashyp edi, әlem nazary Qaraghandygha audy.

Qaraghandy tórtkýl әlemge «tanyldy»

Bir jynysty «ghashyqtardyn» «ýilenu toyy». Eki qyzdyn. Qaraghandyda. Sýliktey jabysyp. Sýiisip. Limuzinmen. Júrtqa ortan sausaghyn kórsetip. Karolina men Kristina esimdi eki qyzdyng bas qosuy bizding shaharymyzda emes, Malayziyanyng Kuala-Lumpurynda ótkende ayaq-qolyn baylap, úryp-soghyp, 20 jylgha abaqtygha qamar edi. «Qos ghashyq» Sudanda býitip «sayrandaghanda», limuziynin otqa tastap, órtep jiberip, ózderin atu jazasyna keser edi. Halyq aldynda. Tura maghynasynda.

Eng soraqysy, «el tarihynda ótken bir jynystylardyng túnghysh toyy» Qaraghandyda ótkizilip túr. Deymiz-au. Qazaqstanda! Tórtkýl dýnie endi bizdi «osy qyrymyzdan» tanydy. Al kerek bolsa!

Amerikandyq BBC: «Bәrekeldi! Qazaqstanda túnghysh ret bir jynystylardyng ýilenu toyy ótti» («Hooray! Kazakhstan's first gay wedding») dep jalpaq әlemge jar saldy. Duyldata qol soghyp, «qoshemet» kórsetken týrleri - búl!

Álem tabloidtary (gazet-jurnaldary) úlarday shulap, sýiinshi súrap, qazaqtyng «quanyshymen» bólisude: «Qúttyqtaymyz! Qaraghandyda alghash ret bir jynystylardyng toyy ótti» («Songratulations! Karaganda saw first lesbian wedding»), «Bir jynystylar birinshi neke týnin ótkizdi» («Kazakhstan: Lesbian Couple Holds First Same Sex Wedding»), «Qaraghandy: Bir jynystylargha shekteu joq»  («Karaganda: Mariage pour tous»), týrik bauyrymyz da búl taqyrypty ainalyp ótpepti («Kazakistan'ın 'ilk eşcinsel düğünü»).

Batys basylymdary «qazaqstandyqtar» degendi bilmeydi. «Qazaqtyng qyzdary ýilenip jatyr» dep jar saluda. «70 payyzy músylman túratyn elde búnday da bolady eken ghoy» dep otqa may qúyda. Bir-eki sumidan alghan vox populi (kóshede ótip bara jatqan adamdardyng pikiri) negizinde «bir jynystylardyng ýilenuine júrtshylyqtyng esh qarsylyghy joq ekenin bayqadyq» dep «qorytyndy» shygharuda. Ákesining qúny barday, «Olay bolsa búrynghy kenestik respublikada bir jynysty nekelerding zandastyrylmaghany qyzyq...» dep aitar oiyn astarlap jetkizuge bekingen. Alayda ózge elding ishki sayasatyna aralasyp, halyqty arandatugha búlardyng qanday qaqysy bar edi?! Kerisinshe Bostonda ústalghan eki qazaq studentine osynday janashyrlyq tanytyp, anyq-qanyghyn jariyalap jatsa taqiyalaryna tar kele me?!

«Búgha bersek - súgha beredi»

Shaharymyzda ótkizilgen «shamshyraqty toy» qala túrghyndarynyng ashu-yzasyn tudyrdy. «Ýilenudin» eriksiz kuәgeri bolghan Valentina esimdi túrghyn bylay deydi:

«Men salamatty qoghamda ómir sýrgim keledi! Oghan mening tolyq qúqym bar! Al júrtyshylyqty arandatu maqsatynda ótkizilgen búl maskaradqa jol bolsyn! Jenis sayabaghyna ne ýshin keldi búl ekeui?! Balalaryma ne aitarymdy bilmey antarylyp qaldym. Búl essiz ekeui - naghyz egoist! Bir-birine «sezimi» bar delik. Biraq qogham aldynda bir jerin ashyp, ony jarnamalaudyng qajeti qansha?! Ómir sýrinder, sýiinder, biraq býkil Qazaqstangha «ayqaylap», búdan piar jasaudyng qajeti joq. Osynday orynsyz nysapsyzdyqqa, auytqulargha jol berilmeui kerek dep esepteymin. Jalpy adamy moralidan júrday búndaylardy Zang jýzinde aiyptau kerek siyaqty».

Karolina men Kristina qalada sayran salyp qana qoymay, sauda nýktelerin aralap jýrip alypty. «Erli-zayyptygha» әbden ashynghan Timur esimdi túrghyn ókpe-nazyn jasyrmady:

«Býgin Qaraghandyda «toylaryn» ótkizdi. Qazir jasqanbay sauda ortalyqtaryn aralap jýr. Erteng she? Búgha bersek - búl súmdar súgha beredi! Jora-joldastarym habarlasyp, keleke etip otyr. «Qaraghandyda bir jynystylar sheru úiymdastyrugha dayyndalyp jatqany ras pa?» dep. Masqara ghoy! Búl ekeui osynday «amur» arqyly qoghamnyng tamyryn basyp kórmekshi. Limuziyngha minip bara jatqanda kózin alartyp qaraghan túrghyndargha ortan sausaqtaryn shygharyp, mazaq qylghanyn kórdim. Tәrtip saqshylary shylymkesh jasóspirimdermen alysqansha, mynalardy qoghamdyq tәrtipke shaqyrmay ma?!»

Mamandardyng mazasy ketti

Qaraghandyda ótken bir jynystylardyng ýilenu toyyna qoghamnyng osynshama qorqynyshyn týsinbey, dәriger-seksolog Vyacheslav Grigoriyevich dal bolyp otyr.

«Meninshe, tolleranttylyq túrghysynan qarasaq, «esinen auysqan», «qyryp-jon kerek», «Marsqa jiberilsin» degen pikirler - orynsyz. Osynday «dәstýrli emes jolgha týskenderge» qoghamnyng jalghan fobiyalyq kózqarasyn týsinbey otyrmyn. Jabyq kenistikte ómir sýrip jatqan joqpyz ghoy. Gollandiya, Norvegiya, Daniya, Ispaniyadaghyday órkeniyetti әri tollerantty týrde qarau kerek siyaqty. Ondaylar jer sharynda bolghanda, Qazaqstan ózge әlemde, ózge ghalamsharda ornalasqan joq qoy... Keshiriniz, men sandyraqtap túrghan joqpyn. Kәsiby mamannyng pikirin bilginiz keldi me, oiymdy bólmey tyndanyz. Mening qabyldauyma jylap-syqtap ata-ana keledi. Bozbala men boyjetken keledi. «Ne isteuge bolady? Emin aitynyzshy!» dep. Biraq búnday seksualdy auytqulardyng klinikalyq emi joq ekenin týsindiremin. Álemde eshbir seksolog, psiholog, psihiatr, әleumettanushy búl úghymgha naqty «anyqtama» bere alghan joq. Emdeluding medisinalyq núsqaulyghy bolghan emes, bolmaydy da. Sondyqtan jaghdaydy qiyndatudyng keregi joq. Ondaylar ómir sýrsin, memleketke, qoghamgha boy kórsetpey, óz-ózderin jarnamalamay ghana»- deydi dәriger.

Qaraghandylyq psiholog-sarapshy Nil Say dәl osy túrghyda Europagha qaraudyng qajeti shamaly dep esepteydi.

«Mentaliytet, nanym-senim, eng bastysy demografiyalyq jaghdayymyzdy eskere kele, europalyq memleketterge qaraudyng qajeti shamaly dep esepteymin. Býginde bir jynysty nekeni resmiylendirgen atalmysh memleketter baytal túmaq bas qayghy bolyp otyr. Ras, klinikalyq emi joq, alayda kýresuding joldary bar emes pe? Bir jynysty nekelerge «boykot» jariyalaghan memleketterde osy mәselemen ainalysatyn arnayy qauymdastyqtar, instituttar, zertteu ortalyqtary bar. Biz bolsaq, atalmysh taqyrypty tipti talqylaudan seskenemiz. Mәselen, iri-iri oblys-qalalarda «óz jynysyn qalaytyndar» qanday aurulargha shaldyghyp otyr? Memleketimizde olardyng sany ósip otyr ma, kemip otyr ma? Bas qosatyn qansha klubtary bar? Elding ishki sayasatyna olardan qauip bar ma, joq pa? Ózderining patilaryn (kezdesulerin) ótkizgende, qansha adam JITS auruyna shaldyqty? Eger búl qalypty normadan auytqu bolmaghanda, shet el memlekettirining deputattary, ministrleri júdyryqtasyp, tóbelesuge deyin barmas edi ghoy. «Bir jynystylar ýilendi eken» dep, jenil qarap, ýstirt sheshim shyghara salatyn mәsele emes búl. Internette emes, qoghamda jәne de qoghamda talqylanuy tiyis».

Baspasóz VS Pressa

Áleumettanushy Asqarbek Jeldibaevtyng pikirinshe, anau aitqanday tolleranttylyq pen tózimdilik tanytsaq, búlar qútyryp, basymyzgha minip alady. Ol eldegi «óz jynysyn qalaytyndardyn» keyingi jyldardaghy «belsendiligine» alandap otyr. Qazaq tildi basylymdargha aitar uәji de joq emes.

«Kezinde «Neke jәne otbasy turaly» kodeks talqylanyp jatqanda senatorlar it terisin basyna qaptatyp, búlardy ornyna qoyghan edi. Búqara da qabyldaghan joq. Biraq meni әleumettanushy retinde keyingi jyldardaghy búlardyng «belsendiligi» alandatyp otyr. Baqsaq, jyl basynan Obamagha eki mәrte «ashyq hat» jazypty. Tipti «LGBT-qozghalysy» degen úiymdary arqyly elorda jaghalauyndaghy Stepnogorskti - «óz jynysyn qalaytyndardyng astanasy» dep jariyalapty. Ár elden «ózderi siyaqty» turister kele me dep ýmittenip otyrghanyn aitsanyzshy! Óz jynysyna әuesterding «qúqyghyn qorghau ýshin» resmy týrde qauymdastyq pen qoghamdyq qorlaryn tirketip alypty. Orys tildi, shet tildi basylymdar arqyly óz-ózderin jarnamalap, salamatty qoghamgha qayshy tendensiyalaryn dәriptep jýr. Qarasaq, otandyq telearnalargha shyghugha da әuestenip alypty. Qazaq tildi aqparat kenistigi bolsa ýn-týnsiz. Aynalayyndar, der kezinde tyiyp tastap, týirep-tesip alugha qauqarlaryng jetpey me?! Klubtaryn aralap, reportaj jasap mәz bolyp jýrsinder. Ayyp bolmasyn,  osy orayda dengeylering sol bolsa, qazaq qoghamynyn, әleumetining aqparattyq qauipsizdigin kim oilaydy?»

Týiin

Ras, osy oqighanyng izin suytpay, «Neke jәne otbasy turaly» kodekske sәikes Qazaqstanda bir jynystylar nekesine zang jýzinde tyiym salghan qazaq deputtary dabyl qaqpaghany qalay? Al QMDB-nyng tóraghasy, bas mýfty Erjan qajy Mayemerov «hidjab dauyn» bir sәtke jyiyp tastap, mәlimdeme jasauy kerek edi ghoy. Baspasóz brifingilerine әues bizding «batyrlarymyz» búl joly boy kórsetpegen nesi? Osylay beyqam bolyp otyrghanda, Amsterdam jaqtan jel esip jýrmesin...

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371