«Lad» taghy sandyraqtay bastady
Keyingi kezde orys tilining mýddesin qorghaytyn keybir aqparat qúraldarynan «Qazaqstanda latyn әlipbiyine kóshu mәselesi kóterilgeli beri orystar tarihy Otanyna ketip jatyr» degen aqparatty kózimiz jii shalyp jýr. Bir qyzyghy, elimizde últqa, tilge qatysty qanday da bastama sóz etilse boldy, keybir arandatugha qúmar toptar osynday jansaq aqparat taratudy әdetke ainaldyrghan. Búl әriyne, halyqtyng kónil-kýiine әser etpey qoymaydy.
Keyingi kezde orys tilining mýddesin qorghaytyn keybir aqparat qúraldarynan «Qazaqstanda latyn әlipbiyine kóshu mәselesi kóterilgeli beri orystar tarihy Otanyna ketip jatyr» degen aqparatty kózimiz jii shalyp jýr. Bir qyzyghy, elimizde últqa, tilge qatysty qanday da bastama sóz etilse boldy, keybir arandatugha qúmar toptar osynday jansaq aqparat taratudy әdetke ainaldyrghan. Búl әriyne, halyqtyng kónil-kýiine әser etpey qoymaydy.
Jaqynda russianskz.info sayty Mihail Aleksandrovtyng «Qazaqstan men Qyrghyzstandaghy orys mәselesi: jaghday onalar emes...» degen maqalasyn kóshirip basypty. Onda avtor Qazaqstannyng Kedendik odaqqa mýshe ekendigin basa aita kele, «Euraziyalyq odaq qúrugha úmtylyp otyrghan memleketten orystar taghy da qashuda» dep jazady. «Songhy jarty jylda Astana jaqtan Reseyge qatysty jaghymsyz әngimeler jeldey esip jýr. Áueli Qazaqstan biyligi Bayqonyrgha qatysty jana shaghym aityp, sosyn latyn әlipbiyine kóshu turaly mәlimdeme jasady. Al shyn mәninde, kirillisa әlipbii qoldanysqa engenge deyin qazaqtardyng ne jazuy, ne memlekettigi bolghan emes. Soghan qaramastan keybir jergilikti últshyldar orys tiline tyiym salu turaly referendum úiymdastyrugha tyrysyp baqty. Soraqysy sol, bir-eki kýndikte «2013 jyly Qazaqstannan Reseyge ketkisi keletin orystar sanynyng eki esege artyp otyrghandyghy turaly aqparat týsti», - deydi ol.
Múny qalay týsinuge bolady? Qazaq ziyalylary kirillisagha deyin de jazu-syzudy qalyptastyryp, aghartushylyq baghytta qyruar sharua atqarghany belgili. Áriyne, sonau qily zamanda ómir sýrgen Abay, Ybyray, odan bergi Alash qayratkerleri de bilim men mәdeniyetting qaynar kózin orys tilinen alyp, jadyna toqydy. Alayda, kirill әlipbiyine deyin qazaqta eshtene bolghan joq degeni qay sasqany? Al avtordyng qazaq memlekettiligi jóninde qanday da bir kesimdi pikir bildiruge qúqy bar ma? Ol әrbirden song Qazaq memlekettiligining negizi Jәnibek pen Kerey hannyng túsynda qalanghanyn bile me eken?! Sóite túra, býginde tәuelsizdigin alyp, әlemge «Qazaq» degen halyqtyn, «Qazaq» degen últtyng bar ekendigin moyyndata bastaghan Qazaqstandy «orystarsyz ómir sýre almaydy» dep eski әlәulaygha basady. Jylaysyng ba, kýlesing be?!
Reseyding Qazaqstandaghy elshiligindegi konsuldyq bólimning otandastardy óz erkimen qonystandyru baghdarlamasyn jýzege asyru jónindegi uaqytsha júmys tobynyng jetekshisi Marina Pustekonyng aituynsha, memlekettik baghdarlama iske qosylghany beri Astana qalasynyng ózinen 22 600 otandas habarlassa, 4350 qonys audarushy kuәlik alyp ýlgeripti. Olardyng kóbi balalarynyng bolashaghyna alandauly eken. Mamannyng pikirine sensek, negizinen joghary bilimi bar jastar ketip jatqan kórinedi.
Al respublikalyq «Lad» slavyan qozghalysynyng tóraghasy Maksim Kramarenko: «Qazir Qaaqstanda elitany tabighy janartu prosesi jýrip jatyr. Osy kezde orystargha qatysty sayasat qúldyrauy mýmkin. Sebebi, jaqyn arada memlekettik basqarugha búrynghy kenestik dәuirdi bilmeytin buyn keledi. Olar tek jergilikti tarih oqulyqtarynan Resey men orystyng qazaq ómirindegi rólin birjaqty jәne kereghar etip bergen derekterdi, yaghny «Resey - halyqtar týrmesi», «Resey qazaq halqyna genosid jasaghan» degen siyaqty qara kýie jaqqan mәlimetterdi ghana biledi. Dәl osy jaghday Qyrghyzstanda da kórinis berude. Eki memleketting tarih oqulyqtarynda Resey qysym kórsetushi, qanaushy retinde sipattalsa, orystar otarlaushy retinde kórinedi. Bir aita keterligi, orys mamandarynyng arqasynda kәsiporyndar, mektep, uniyversiytetter, qalalar qúrylysy salynyp, paydalanugha berilgendigi, olardyng últtyq elitany tәrbiyeleude belsendi kómek kórsetkendigi turaly birauyz sóz joq», - dep bәiek bolady.
Taghy da bos sandyraq. Býginde qazaqtyng óz tarihy týpkilikti dengeyde jazylyp bitken joq. Oqulyqtarda әli kýnge kenestik iydeologiyany nasihattaytyn derekterden kóz sýrinedi. Tipti, Elbasy N.Nazarbaevtyng ózi tarihshy ghalymdargha qúlaqqaghys etip, Qazaqstan tarihyn qayta zerdelep jazu kerektigin qadap aitqan bolatyn. Óz qolymyz óz auzymyzgha jetse de, búl ýdeden shygha almay kele jatqanymyz ókinishti. Kenestik imperiyanyng qazaq dalasyna jasaghan ozbyr sayasatyn tarihtan bilsek te, mektep oqulyqtaryna tolyqqandy engizuge dәrmenimiz jetpeytin siyaqty. Eger tarihshy-ghalymdar naghyz, shynayy tarihty kóz aldymyzgha әkelse, Kramarenko syndylardyng óti jarylyp ketetin shyghar, kim bilsin?!
Resey strategiyalyq zertteuler instiytutynyng sarapshysy Adjar Kurtovtyng mәlimetinshe, Qazaqstandaghy saualnamagha qatysqan orys otandastarynyng 51,8 payyzy qoghamda, júmys ornyna ornalasu kezinde qúqyghynyng taptalyp jatqandyghyn aitypty. «Últaralyq kelisimdi» úlyqtaghan respublikadaghy jaghdaydyng týri osy. Sondyqtan reseylik diaspora Qazaqstan biyligine senbeydi. Saualnamagha qatysqandardyng 19 payyzy óz qúqyn qorghau ýshin ortalyq jәne jergilikti biylik organdaryna iyek artatyndyghyn aitsa, respondentterding 36,5 payyzy Qazaqstan memleketinen eshqanday qorghau sharasyn kýtip otyrmaghandyghyn bildiripti. Al «Reseyge birjola ketu ýshin sizdi Qazaqstanda ne ústap túr?» degen saualgha respondentterding 14,9 payyzy «Qazaqstanda orystargha jaqsy qarym-qatynas jasaydy» dese, 51,9 payyzy «múnda mening tughan-tuystarym túrady» dep jauap beripti.
Qalay desek te, әrbir últ, әrbir halyq óz Otanynda ghana baqytty. «It toyghan jerine, er tughan jerine» demey me?! Qazaq onsyz da toleranttylyghynyng arqasynda qanshama últ pen úlys ókilderin qúshaghyna syighyzyp keledi. Býginde elimizdegi әrbir diaspora ókili qazaqtan artyq túrmasa, kem ómir sýrmeydi. Búl - bir. Ekinshiden, Qazaqstanda basqa últ ókilderining qúqyghy taptalyp, qysym jasalyp jatyr degenge senu qiyn. Sol teperishti basqa emes, qay jerde de qazaqtyng ózi kórip jýrgeni aidan anyq. Soghan qaraghanda, «Lad» slavyan qozghalysynyng jetekshisi Maksim Kramarenko qoghamda ýnderining arakidik estilui ýshin dәl osylay shәuildep qoyatyn sayasatqa kóshken siyaqty. Áytpese, aityp otyrghan pikirining bireuinde sól joq. Búghan «It ýredi, keruen kóshedi» dep qana qaraudan basqa shara joq.
Dos Kóshim, sayasattanushy:
- Olardyng aiqaylarynyng bәri dәlelsiz, uәjsiz. Qazaqstan memleketi latyn әlipbiyine kóshu mәselesin talqylap jatsa, búl qazaq halqynyn, qazaq tilining reformasy. Oghan basqa últ ókilderining eshqanday syn, pikir aituyna qaqysy joq. Sosyn osy elding suyn iship jýrgen adamdardyng qazaq ýkimetining tildik reformasyna qarsy shyghuy olardyng ishki pighyldarynyng qara ekenin, tayaz ekenin kórsetedi. Taghy bir aita keterligi, bizding búrynghy tarihymyzdyn, tilimizding tarihyn kerek deseniz orys ghalymdarynyng bәri dәleldep shyqqan. Belgili aksiomagha sóz talastyru aqymaqtyq bolyp sanalady. Olar birdeneni byqsyta beredi. Qazaq halqy belgili dәrejege jetip, damu kezenin kórsetken sayyn, ózining joghalghan últtyq qúndylyqtaryn týgendegen sayyn, olardyng qyshuyna tiyetin siyaqty. Búl bayaghy burjuaziyalyq shovinistik kózqarastyng qanynda qalghandyghynyng belgisi. Býkil orystildi halyq osynday dep otyrghanym joq. Álgindey belgili bir shuyldap jýretin «Lad» siyaqty qozghalystary ghana. Qazaq «Qarap otyrghansha, qalghyp otyrayyq» demey me? Áyteuir birdene deu kerek. «Bizdi qysyp jatyr, quyp jatyr» dep aitayyn dese, eshkim qysyp ta, quyp ta jatqan joq. Sonymen ózderinen ózderi jau izdep, arandatushylyqqa baryp jatady. Sondyqtan olargha sózimdi shyghyn qylghym kelmeydi.
Marat Bóteev, «Alash ýni» qoghamdyq birlestikter Odaghy tóraghasynyng orynbasary:
- «Lad» «atyng shyqpasa, jer órteni» negizgi qaghidasy etip, Reseydegi shoviniyster bólgen aqshany iygeru ýshin, Qazaqstan qoghamynda ózderining «bar ekendigin» taghy bir ret kórsetip qalu maqsatynda bolar, «Qazaq eli latyn әlipbiyine kóshetin bolghandyqtan slavyandar Qazaqstannan jappay kóship jatyr» degen dabyra-daqpyrt shygharypty. «Biz kelgenge deyin jabayy qazaq әlipby degenning ne ekenin de bilmegen» dep te sandyraqtaghan olar úly dalanyng sonau Kýlteginnen bastau alghan әl-Farabi, Qadyrghaly Jalairy men keshegi Abay, Shәkәrimder, olardyng grek oishyldary jasap bergen kirillisasynan da ómirshen, bay, maghynaly әlipbiylermen úrpaqtaryna qanshama qúndy jәdiger qaldyrghanyn bile me eken? Meninshe, búl arandatushylardyng sandyraqtaryn elemeu kerek siyaqty.
Dinara MYNJASARQYZY
"Týrkistan" gazeti