«Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde» dep memlekettik tilding baghytyn aiqyndap bergen Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Qazaq tili 2025 jylgha qaray ómirding barlyq salasynda ýstemdik etip, kez kelgen ortada kýndelikti qatynas tiline ainalady», - degen naqty talap qoyghan bolatyn. (Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna Joldauynan, 14 jeltoqsan 2012 jyl) Osy maqsatqa qol jetkizu ýshin birtalay is tyndyryluy qajet, oghan qogham júmyla at salysuy tiyis. Sol múratqa jetuding birden-bir amaly- qazaq tilin barlyq salada belsendi paydalana otyryp damytu. Memleket te óz tarapynan qazaq tilining mәrtebesin nyghaytu ýshin kóp júmys atqaryp keledi. Jan-jaqty qamtylyp jatqan is-sharalardan medisina salasy da tys qalghan joq. Osy túrghyda últtyq medisinalyq terminologiyanyng kem-ketigin toltyryp, osal tústaryn jónge keltirip jәne ony bayytu túrghysynda atqarylatyn sharua da qyruar. Degenmen múnyng bәri zor mәselening tek bir sheti ghana. Sebebi, memlekettik tildi damytu isining manyzy bәrimizge jaqsy mәlim.

«Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde» dep memlekettik tilding baghytyn aiqyndap bergen Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Qazaq tili 2025 jylgha qaray ómirding barlyq salasynda ýstemdik etip, kez kelgen ortada kýndelikti qatynas tiline ainalady», - degen naqty talap qoyghan bolatyn. (Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna Joldauynan, 14 jeltoqsan 2012 jyl) Osy maqsatqa qol jetkizu ýshin birtalay is tyndyryluy qajet, oghan qogham júmyla at salysuy tiyis. Sol múratqa jetuding birden-bir amaly- qazaq tilin barlyq salada belsendi paydalana otyryp damytu. Memleket te óz tarapynan qazaq tilining mәrtebesin nyghaytu ýshin kóp júmys atqaryp keledi. Jan-jaqty qamtylyp jatqan is-sharalardan medisina salasy da tys qalghan joq. Osy túrghyda últtyq medisinalyq terminologiyanyng kem-ketigin toltyryp, osal tústaryn jónge keltirip jәne ony bayytu túrghysynda atqarylatyn sharua da qyruar. Degenmen múnyng bәri zor mәselening tek bir sheti ghana. Sebebi, memlekettik tildi damytu isining manyzy bәrimizge jaqsy mәlim.

«Mediyker» medisinalyq servistik kompaniyasynda memlekettik tilding mәrtebesin arttyrugha kómekteser bastamalar az emes. Osy túrghyda naryqtyng «súranys pen úsynys» erejesining tiygizer paydasy kóp. Mamandardyng aituynsha, qazir dәrigerge qaralatyndar qazaq tilinde qyzmet kórsetu qajettigin basa aityp jýr. Mekeme dәrigerlerining kópshiligi memlekettik tilde erkin sóileydi. Salagha jikteytin bolsaq, medisina qyzmetkerlerining ishinde qazaq tiline shorqaq azamattardyng bary da ras. Búl Qazaqstannyng densaulyq saqtau salasyndaghy ýlken әri kýrdeli mәselening biri. Mysaly, «Mediykerge» dertine daua izdep kelip, sauyghyp ketken adamdardyng alghysy jii estiledi. Alayda rizashylyghyn bildirgenderding arasynda kompaniya qyzmetining key tústaryna kónili tola qoymaytyndar da bar. Syn bolmay sapa joq, sondyqtan kompaniya olardy da eskerusiz qaldyrmaydy.

Mendibaev Atam Sarken, «ÓzenMúnayGaz» AQ Tehnologiyalyq kólik basqarmasynyng jýrgizushisi:

-   Qyzymyz ekeumiz Janaózennen Astanagha arnayy kelip, saqtandyru jelisi boyynsha «Mediyker» dәrigerlerine qaralyp jatyrmyz. Barlyghy únaydy. Mamandary da jaqsy. Biraq medisinalyq ortalyqtardyng key birinde qazaq tildi mamandardyng jetispeytini birden bayqalady. Ózim birneshe til bilemin: týrikshe, ózbekshe, týrkmenshe, oryssha erkin sóileymin. Biraq óz jerimde jýrip men tek qazaqsha sóilegim keledi. Sondyqtan tek «Mediyker» kompaniyasy ghana emes, qay jerge barsam da júrtpen qazaqsha sóilesip, qazaqsha jón súrasqandy qúp kóremin. Elbasymyz memlekettik tilding abyroyyn asqaqtatuymyz kerek, damytu kerek dep aityp jatyr. Jyl sayyn bólinip jatqan qarajat ta az emes. Arnayy baghdarlamalar qabyldanyp, naqty talap-tapsyrmalar bekitildi. Onyng iske asuyna tek iri kompaniyalar ghana emes barlyghymyz bir kisidey júmyla әreket etu qajet. Árbir azamattyng boryshy.

Memlekettik tildi óndiriske keninen engizudi kezen-kezenmen iske asyryp, oghan barynsha jaghday jasap kele jatqan mekemelerding biri- «Mediyker» medisinalyq servistik kompaniyasy. Til mәdeniyetine qatysty syrttan aitylatyn úsynystar men shaghymdar ýnemi eskerilip, kәsiporynda tiyisti júmys jýrgiziledi. 2012 jyldyng tamyz aiynan bastap «Mediyker» kompaniyasynyng bas diyrektory Gýljan Sadyrbaevanyng úsynysymen mekemening ortalyq kensesinde qyzmetkerler ýshin qazaq tili oqytyla bastaldy. Memlekettik tildi mengerip jatqan mamandardyng alghashqy legi biyl sәuir aiynyng basynda aralyq synaqtaryn tapsyrdy. Jiyrma oqushy synaqtan sәtti ótip, «Mediyker» kompaniyasynyng kuәligine ie boldy.

Saghiyeva Dinara Kenjebekqyzy, Memlekettik tildi engizu jónindegi maman, «Mediyker» medisinalyq servistik kompaniyasy:

-  Elimizde eresekterge memlekettik tildi oqytu jýiesi Eurostandarttargha say bekitilip, engizilgen. Bizdegi dәrister sol talaptar boyynsha qabyldanghan baghdarlamamen oqytylady. Bas kensede júmys isteytin qyzmetkerlerding jartysynan kóbi, 66 adam byltyrdan beri arnayy sabaqqa qatysyp keledi. Olardy 5 topqa bólip, oqytyp jatyrmyn. Tyndaushylar bastauysh, jalghastyrushy jәne terendetilgen dengey boyynsha dәris alady. Eng basty maqsat- qyzmetkerler hat almasu jýiesin qazaq tilinde sauatty jýrgize alatynday dengeyge jetkizu.

Dinara Kenjebekqyzynyng aituynsha, «Mediyker» kompaniyasy qazaq tilin tek bas kense qyzmetkerleri ýshin ghana emes aimaqtardaghy medisinalyq ortalyqtar men bólimshelerding mamandaryn da oqytugha niyetti. Óitkeni memlekettik til kýndelikti hat-habar almasu jýiesin jetildiruden tys, sapaly qyzmet kórsetuge de qajet.

Kompaniyagha artylghan jauapkershilik kóp. Eng bastysy, zannyng oryndaluyn bas diyrektor - Gýljan Sadyrbaevanyng ózi ýnemi qadaghalap otyrady. «Til turaly» zangha qúrmet erekshe. Óitkeni, memlekettik tilge jasalghan jәrdem, qoghamnyng damuyna taptyrmaytyn shipaly em.

Aysamal Abilihan

«Mediyker» medisinalyq servistik kompaniyasynyng baspasóz hatshysy