Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 15131 0 pikir 24 Mamyr, 2013 saghat 09:24

Oralhannyng dramaturgiyasy

Oralhan Bókey! Talant tabighatyna ýnilgen sayyn suretkerding dramaturg retindegi qoltanbasy osy jazushylyghynyng tasasynda kómeskilenip qala beredi. Auyzgha da, qalamgha da tym-tym siyrek ilinedi. Tipti, sonau jetpisinshi jyldary ýlken anshlagpen ótip, zalgha iyne shanshar oryn qaldyrmaghan «Qúlynym menin», «Qar qyzy», «Teketires» syndy qoyylymdarynyng ghúmyry da ózi ómirden ótken song short ýzilgen. Odan beri de, mine, túp-tura 20 jyl ótipti. Az uaqyt emes. Ózge avtordyng inssenirovkasymen jalghyz ghana «Atau keresi» sahnalandy. Bizding namysymyzdy qamshylaghan bir әriptesimizdin: «Oralhan Bókey dramaturg pe? Onyng piesa jazatynyn bilmeydi ekenmin, alghash estip túrmyn», – degen tosyn saualy boldy. Sosyn Oralhannyng osy qyryna ýnilgimiz keldi. Qalamgerding zamandastary – jazushy, dramaturg Dulat Isabekov, belgili teatr synshysy, professor Áshirbek Syghay, Astana qalasy Jastar teatrynyng bas rejisseri Núrqanat Jaqypbay jәne M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynyng rejisseri, QR enbek sinirgen qayratkeri Áubәkir Rahimov oi-talqymyzdyng kórigin qyzdyrdy.

Oralhan Bókey! Talant tabighatyna ýnilgen sayyn suretkerding dramaturg retindegi qoltanbasy osy jazushylyghynyng tasasynda kómeskilenip qala beredi. Auyzgha da, qalamgha da tym-tym siyrek ilinedi. Tipti, sonau jetpisinshi jyldary ýlken anshlagpen ótip, zalgha iyne shanshar oryn qaldyrmaghan «Qúlynym menin», «Qar qyzy», «Teketires» syndy qoyylymdarynyng ghúmyry da ózi ómirden ótken song short ýzilgen. Odan beri de, mine, túp-tura 20 jyl ótipti. Az uaqyt emes. Ózge avtordyng inssenirovkasymen jalghyz ghana «Atau keresi» sahnalandy. Bizding namysymyzdy qamshylaghan bir әriptesimizdin: «Oralhan Bókey dramaturg pe? Onyng piesa jazatynyn bilmeydi ekenmin, alghash estip túrmyn», – degen tosyn saualy boldy. Sosyn Oralhannyng osy qyryna ýnilgimiz keldi. Qalamgerding zamandastary – jazushy, dramaturg Dulat Isabekov, belgili teatr synshysy, professor Áshirbek Syghay, Astana qalasy Jastar teatrynyng bas rejisseri Núrqanat Jaqypbay jәne M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynyng rejisseri, QR enbek sinirgen qayratkeri Áubәkir Rahimov oi-talqymyzdyng kórigin qyzdyrdy.

– Oralhan Bókeyding dramaturg retindegi qiyn­shylyq pen kedergige toly jolynyng da, kórermen qoshemetine bólengen júldyzdy sha­ghynyng da tiri kuәgerlerisizder: biriniz qoyy­lymyn sahnalasanyzdar, ekinshiniz keyipkeri boldynyz. Endi biriniz syn aitsanyz, ke­lesiniz әriptes, dos retinde shyghar­ma­shy­ly­ghyna qoldau bildirdiniz. Sonymen, Oralhan Bókey qanday dramaturg edi?

Áshirbek Syghay:
– Oralhan dramaturgiyagha shan­ghy­typ, shanqyp shyq­qan alghashqy aghalarymyzdyng biri. Sonau 1974 jy­ly rejisser Qadyr Jetpisbaev sah­­nalaghan, bas­ty rólderdi bizding Farida Shә­ri­pova, Ánuar Mol­dabekov, Gýljan Áspetova, Qúman Tas­tan­be­kovter oinaghan «Qúlynym menin» qoyy­lymy sol kezdegi qazaq sahnasyndaghy janalyq bol­dy. Akterler qanday furor jasady! Ortany dýr sil­kin­dirdi. Ózi de moyyndaytyn shyghar, Oralhan sahnagha al­ghash qadam basqan kezde myna Dýkeng (Du­lat Isa­bekov – avt.) dramaturgiyada joqtú­ghyn.

Dulat Isabekov:
– Onyng ras, Áshirbek. Birde Oralhan maghan: «Áy, Dulat, neghyp jýrsin? Sen de pie­sa jazsanshy!», – dedi oqystan. «Qoy, men jaza almaymyn. Osy pro­zanyng ózimen qalt-qúlt etip әzer jýrgende, qay­da­ghy piesa? Dramaturgiyanyng iysi, tipti, múrnyma da barmaydy», – dep, ýzildi-ke­sil­­di qarsy shyqtym. Ol bolsa: «Sening shyghar­ma­la­rynnyng bәri dra­matur­giyagha súranyp túr, tym bolmaghanda bireuin piesagha ainaldyryp kórsenshi», – dep, meni ýgittey bastady. Shynynda da, keyin oi­lanyp-oylanyp, alghashqy piesamdy jazdym. Ol bir­den Mәskeude qabyldanyp ketti. Júrttan búryn oghan Oralhan quandy. Búl jerde men ózimdi maq­tayyn dep otyrghan joqpyn, Oralhannyng týrtkisimen bi­rinshi piesa jazghanymdy aitamyn. Jalpy, Oralhan dramaturgiya janrynda kóp jazghan joq qoy. Ne­gizgi shygharmalarynyng bar­lyghy sol ins­se­niy­rov­ka­lardyng negizinde qaldy. Rejisser Meng Dong Uk qoyghan «Qar qyzy» sahnagha romantikany, siy­qyr­ly bir taqyrypty alyp keldi. «Teketiresi» bol­sa, repertuarda úzaq túraqtap túra almady, bar bolghany bir-aq mausym jýrdi de, toqtap qaldy. Oqigha jasay almady. Al, «Qúlynym menin» tek qana qa­zaq dramaturgiyasy emes, Kenes drama­tur­giya­syndaghy oqigha boldy. Alghash bolyp «Teatr» jur­na­ly basty. Basyp qana qoymay, spektakliden ti­ke­ley reportaj jasap, redaksiyasynyng ózinde ýlken pi­kirtalas ótkizdi. Búl – qazaq teatr ónerine ar­nal­ghan birinshi «Dóngelek ýstel» boldy. Ol kezde «Teatr» jurnalyna basu degen týsimizge de kir­meytin. Sensasiya! Osyghan quandyq. Jalpy, biz­ding el­de quandyq dep keyinnen aitady, al sol kez­de eshkim quanbaydy. Quanyshymyzdan kóreal­mau­shy­­lyq sezimimiz basym.

Áshirbek Syghay:
– Áriyne, oghan alghashqy sýrleu onay bolmady, joly auyr boldy. Akademiyalyq sahna jas avtorgha «kýtkenimiz sen edin, kele ghoy» dep qúshaghyn aiqara ashqan joq. Men múny ashyq aitayyn, әsirese, esimi elge belgili aqsaqal dra­maturgterimiz ózinen basqanyng sahnagha betteuin jaq­tyrghan joq. Sol aty belgili qazirgi әdebiye­timiz­ding tarihyna alyn­ghan kisiler Ortalyq Komiytetke deyin baryp, jybyrlap, sybyrlap, kýbirlep, jolyn bekitkisi keldi. «Týn jarymynda gitara ús­tap, júrttyng tynyshtyghyn búzatyn búl ne jelpinis? Sayajay degendi qaydan tapqan? Sholaq shalbar kiygen keyipkerlerden jastar qanday tәrbie alady? Týsiniksiz әuender, jelikpe sezimder kórermenge keri yqpalyn tiygi­zedi, búl bizding dramaturgiyagha jat» – dep óre tý­regeldi. Barlyghy lap qoydy. Nesin ja­syrayyn, sonda men Oralhannyng solqyldap jylaghanyn kórdim. Onyng ýstine, esine ózining per­zentsiz jýr­gen­digi týsti me, «Qay jaghynan bolsa da sorym ashyl­­maghan bir sorly ekenmin» – dep týnil­geni bar. Ábden yza bol­dy. Ashulanbay qaytsin, piesasyn ýsh-tórt ret úsyn­dy, sonsha ret ótkizbey tastady. Qazir ol kisi­ler de qaytys bolyp ketti. Sodan keyin ile jas­targha jol ashyldy. Óz buy­nynyng ishinde dra­matur­giyanyng qasang shekarasyn búzyp, jana leppen ekpindete, qúiyndata, qúighyta kelgen osy Oralhan bolatyn. 1975 jyldary qa­targha Dýkeng – Dulat Isabekov qosyldy. Ile ortany Rol­lan Seysenbaev, Núrlan Orazaliyn, Baqqoja Mú­qaylar toltyrdy. Dramaturgiyadaghy jastyq ja­lyngha, janalyqqa toly jyldar bastaldy da ket­ti.

Dulat Isabekov:
– Rejisserlerding kelip qa­tys­qa­ny, óte dúrys bolghan eken. Áytpese, biz ai­typ-aytyp ketemiz. Biraq ol naqty mamandardyng qo­lyna baryp týs­pegennen keyin, sóz kýiinde ai­tylghan jerinde qa­la­­dy ghoy. Ol kezde jap-jas ji­gitting piesasy «әkem­­teatrdyn» sahnasynda qoyylu de­gen qiyal-ghajayyptay kórinetin edi. Múhan, Gha­ben, Sәbender túrghanda bizding dramaturgiya turaly oi­lauymyzdyng ózi әbestik, әlin bilmegen arys­tan­nyng aigha shapqa­nynday bolatyn. Endi qalaysha, qabyrghaly qa­lam­gerimiz Ghabiyden Mústafinning ózin klas­siktigine qaramay, «Týngi qonaghyn» әzer qoyyp jatsa? Ghaben­ning qasynda biz kimbiz? Biraq ba­qytymyzgha oray, qatelesippiz. Aqyry, Oralhan jendi. Piesa sahnalanatyn boldy. Ýlken-kishi: jasy da, jasamysy da, orta buyny da – barly­ghymyz baryp kórdik. Spektakliden song qyzu tal­qylau bastaldy da ketti. Talqylauda maqtaudan góri, senimsizdik pen kýmәn basym boldy. «Nayzaghay týskende adam qalay aman qalady?», «Aldyna túra qalyp adamdy myl­tyqtan qútqaryp qalu mýmkin, biraq nayzaghaydan qútqaru degeni qisynsyz, shyn­dyqqa janasymsyz» – degen syny pikirler kóp ai­tyldy. Ádettegi standartty sujetterden ada, sol qalyptan shyqqan, jastardyng tilinde ýn qata­tyn spektaklideri bizding buyn ýshin kәdimgidey janalyq boldy. Óitkeni, biz sahnadan óz ómirimizdi kórdik.

– Oralhan Bókey piesalarynyng sahnalanbay ketuining sebebi – býgingi rejisserlerding qiyaly jetpeydi deumen týsindirilip jýr. Búl pikirge ke­lisesizder me?

Áshirbek Syghay:
– Qiyaly jetpeydi deuge bolmaydy. Shekspirdi de qoyyp jatyr ghoy qazaq sah­nasy. Qoyady. Biraq, әriyne, Oralhannyng stiyli ózge­she. Ony moyyndauymyz kerek. «Stili – jazu­shynyng ózi» dep Push­kinning aitatyny bar ghoy. Qan­day keremet talant bolghanymen de, adam ózining qalpynan, ózining jýregining aitqanynan shygha almaydy. Árqaysy óz dengeyinde, shama-sharqynsha jazady. Sondyqtan Oralhandy týsinuge myna otyr­ghan Núrqanat pen Áubәkirding de shamasy je­tedi. Ekeui de qoyyp kórgen. Tek enbektenu kerek. Oral­hannyng piesalary әli-aq tuady, әli-aq kórer­me­nimen qauyshady. Biz oghan senemiz. Mәselen, Núr­qanat «Atau kereni» qanday jaqsy qoydy. Oqiy­ghany oy men filosofiyagha qúryp, suretker oiyn útqyr jetkize alghan. Nýrke kempir rólin Roza Áshir­bekova qalay keremet oinap shyqty! Ghajap obraz jasady. Keyde: «Bizde oilanatyn, psihologiyalyq ob­raz joq» dep dabyl qaghatynymyz bar? Al, sol psihologiyalyq obrazdy kóruge dayynbyz ba? Osy jó­ninde oilanbaymyz. Dramaturg birynghay estrada jaza bermeydi ghoy, ol da oilanady, tolghanady. Áueli óz jýreginen ótkizip baryp, ózge jýrekterge «jol­dama» beredi. Sony qabyldap alu bizde – kó­rermenderde jet­ki­lik­siz. Ylghy jenil-jelpi, jarq-júrq etken jyl­tyraq dýniyeler bolsa eken, oinap-kýlip qaytsaq eken dep túrady. Bәlkim, keybir dra­ma­turg­terding oily shygharmalarynyng sahnadan ýzilip qalgha­nynyng bir týitkili osynda jatqan da shy­ghar, mýmkin basqa da sebebi boluy ghajap emes. Áy­teuir, Oral­han­nyng sahnalanbay, kórermeninen alys­tap ketkeni ras.

Áubәkir Rahimov:
– «Teketiresti» men 1979 jyly qoy­dym. Mәskeu­de diplom júmysyn qorghauym ke­rek bolyp, Rayym­bek Seytmetov aghamyzdyng úsynysymen osy spektaklidi sahnalaugha dayyndaldym. Jana oy tua qalsa, birden Orekene habarlasyp, pikirin bilemin. Mәselen, dramadaghy Del­qúly beynesi «Múz­tau» shygharmasyndaghy Asan shal­dyng beynesi­men astasady ghoy. Ony avtor piesada jaghymsyz keyipker etip alypty. Al, men Del­qúlygha filoso­fiy­yalyq qyrynan keldim. Búl oiym Oralhangha bir­den únady.

Áshirbek Syghay:
– Delqúly beynesin marqúm Es­­­bol­ghan Jaysan­baev keyiptedi ghoy, úmytpa­sam...

Áubәkir Rahimov:
– IYә, Esbolghan óte sәtti oryn­dap shyqty. Sói­tip, spektakliding de kórer­me­nimen qauyshatyn kezi keldi. Ol uaqytta Mәdeniyet ministrliginen, Orta­lyq Komiytetten adamdar kelip, sarapqa salatyn, artyq-kem tústaryn týzep-kýzep sýzgiden ótkizetin. Sodan ne kerek, qoyylym talqylandy da, birauyz­dan qabyldandy. Biraq sahnada bir mausym ghana jýrdi. Teatr jana ghiy­maratqa kóshkende dekora­siya­myzdyng barlyghy shaghylyp, spektakli toqtap qal­dy. Búl – birinshi se­bebi. Kelesi bir jaghy, Oral­han­nyng shygharmasynda últtyq ruhqa qatysty mә­­se­­­leler kóp bolatyn. Shet­elge ketken qazaq­tardyng da mún-múqtajy kó­teriletin. Mine, osynyng barlyghy bizding basshy­la­ry­myzdyng ýreyin tudyrdy. Sol qorqynysh ta Oral­hannyng kóp shygharma­synyng jolyn kesti. Mә­selen, «Zymyraydy poezdaryn» avtordyng ózi teatr­gha alyp kelgen, sahnada berilu tәsilderi jó­nin­de úzaq sóilesip, piesa sujetterin talqylastyq. Keyin ony rejisser, teatrdyng kórkemdik jetekshisi Ázirbayjan Mәm­betovke әkelip, oqighasymen ta­nystyrghanymda: «Taghy da shetelge qashqan qazaq turaly ma, qajet emes» – dep, birden ózining qarsy­ly­ghyn bildirdi. So­ny­men, «Zymyraydy poezdar» mýldem sahna kór­mey, tartpada jatyp qaldy.

Núrqanat Jaqypbay:
– Oralhannyng dramatur­giya­­sy «Qúlynym me­ninnen» bastaldy ghoy. Ol bizding jastyq shaghy­myz­ben túspa-tús kelgen kezen. Sonda «Qúlynym me­nin» qansha ret qoyylsa, sonsha ret teatrgha ke­le­­tinbiz, jalyqpaytynbyz. Qoyylymnyng bizding ja­nymyzgha jaqyn bolghany sonshalyq, bar mú­ny­myz ben erkeligimizdi kótere alatyn da osy spektakli siyaqtanyp túratyn. Keyinirek kәris re­jiys­seri Meng Dong Ukting rejisserligimen «Qar qy­zy» sahnalanatyn boldy. Áuelde Núrjan degen jal­ghyz-aq keyipker bolatyn. Songhy núsqasynda Oralhan Núrjandy Baqytjan, Amanjan, Núrjan esimdi ýsh keyipker etip shyghardy. Maghan búiyrghany Ba­qytjan róli boldy. Núrjan men Amanjandy oinau mindeti Doshan Joljaqsynov pen Altynbek Kenjekovke jýkteldi. Qar qyzyn Sholpan Sirge­baeva oinady. Al, Qonqay shaldyng beynesi Qasym Jәkibaevting núsqalauynda qazaq sahnasyndaghy janalyq keyipker boldy. Tynbay izdenuding arqa­synda spektakli sonday útymdy shyqty. Sonda bir tanqalghanym, spektakli sahnada qansha ret oinalsa, Oralhan sonsha ret ózi qatysyp, qoyylymnyng bel ortasynda jýretin. Artyq-kem túsyn aityp, akterler oiyny jayyndaghy óz pikirimen ýnemi bó­lisip otyratyn. Bizding akterlik ansamblimiz de qy­zyq edi. Ár qoyylym sayyn bir-birimizge aitpay, ózi­mizshe ishtey dayyndalyp kelemiz de, sahnadaghy serigimizdi tyghyryqqa tireymiz. Altynbek núsqalay­tyn keyipker – Núrjandy ýsik shalyp, әl ýstinde jatatyn túsy bar. Sonda Doshan ekeumiz Altynbek-Núrjannyng ýsti-basyn ysqylap, qarmen uqalay bastaymyz. Ol bolsa, bizding aldaghy uaqytta ne iste­mek oiymyzdan beyhabar. Arpalysqan bolyp jýrip, Altynbekting kiyimderin sheshe bastadyq. Sheshindire kele, shalbaryna kelgen tústa Altynbek shyndap sasa bastady. Birinshi plandaghy akter ghoy. Ne isterin bilmey, amalsyz qalyp: «Qoya qoyyn­dar, shyqqannan keyin aitqandaryndy oryndaymyn» – dep, endi jalynugha kóshti. Zalda otyrghan Or-aghannyng kenkildep kýlgen dausy shyghyp jatyr. Osy epizod Orekene súmdyq únady. Ol kezding adamdary da, mәdeniyeti de bólek edi ghoy. Biri-birining jetistigine shyn quanyp, shyn tileules bola alatyn. Oralhan, Saghat, Baqqojalardyng barlyghy sonday jandar edi. Spektakli qoyylghannan keyin, tang atqansha toy bolatyn, týni boyy qydyra­tyn­byz.

Dulat Isabekov:
– IYә, ol kezderding qyzyghyn sóz­ben aityp jetkizu mýmkin emes. Qazir barlyghyn saghynamyn. Oralhan ekeumiz shygharmashylyq ýiinde birge dem­alatynbyz. Sonda jatyp alyp, shygharmalary­myzdy jarysa jazatynbyz. Ár isine saqaday say, uaqytymen jýretin Oralhan týski as uaqytynda meni erte ketu ýshin bólmeme soqqanda, mindetti týrde jazghanymdy kórip ketetin. Moynyn sozyp ýstel ýstindegi dәpterime kóz jýgirtedi de: «Mәssa­ghan, sen jeti-segiz bet jazyp tastapsyng ghoy. Qoy, onda men týski asqa senimen birge bara almaymyn, jazu jazamyn» – dep qaljyndaushy edi. Dostardyng sonday әzilin de saghynasyn. Mening bir bayqaghanym, әdebiyetke jarys, bәseke kerek eken. Eger has túlpardy jalghyz ózin jiberse, ol jýirik­tigin tanyta almaydy. Al qasynda qaptaldas adam kele jat­qanda, sen de odan qalmaugha, osaldyghyndy tanyt­paugha tyrysyp, bar mýmkindigindi sol bәse­kedegi belesin, jenisin, jetistiging ýshin sarp etesin. Shygharmashylyq degen sol. Bizding buynnyng baqyty, bәl­kim, osy shyghar... Oralhandarday ýzengiles, bә­se­keles dostarymyz boldy. Endi mine, Oralhan ket­kennen keyin ózimmen-ózim jarysyp jýrmin (kýr­sinip aldy).

Áshirbek Syghay:
– Mening de esime bir oqigha týsip otyr. Dýniyeden ótetin jyly qantar aiynda Tal­dyqorghan teatry «Qúlynym menin» dramasyn qoy­dy. Múny jaqsy biletinim – men onda ministrding birin­shi orynbasa­ry boldym, al Oralhan – «Qazaq әdebiyetinin» bas redaktory. «Qúlynym menin» qoyylghaly jatyr, Áshirbek. Taldyqorghangha birge ba­ryp qaytayyqshy» – dep, meni ertip әketti. Rejiys­seri – Orazbek Sәr­senbay. Uaqytymnyng tyghyzdy­ghyna qaramastan, Oralhannyng kónili ýshin sapargha dayyndaldym. Sary ayaz, qaqaghan qantarda qa­sy­myz­da Saylaubek Pernebaev degen fotograf ji­git bar – ýsheumiz jolgha shyqtyq. Bara jatqanda aq úlpa qar, aunap-qunap kónildi jettik. Oralhannyng mi­nezining ózi qylt etpe, qynyr edi ghoy. Baryp, spek­taklidi kórdi de, qylt ete qaldy. Yaghny qoyylym kóni­linen shyqpady. Qaytqansha qabaghy bir ashyl­ghan joq. «Ózing sóiley ber, men talqylauyna qatys­pay­myn» – dep, aqyry spektakliden songhy jina­lys­qa kelmedi. Sol kýii sóilemey jýrdi de aldy. Qaytar jolda da menimen kelispey qalghan adamday, jetkenshe ýndemey keldi. Búl bizding – Oralhan ekeu­mizding songhy saparymyz bolypty. Dra­ma­turgiyalyq belesin mening kóz aldymda «Qúlynym meninmen» bastap, dәl sol qoyylymynyng kelesi premierasyna qatysyp, qaytys boldy.

– Múhtar Maghauinning «Jarmaghyn» qazaq pro­za­­syn­daghy janalyqqa balap jýrmiz. Biraq «Jar­­maq­qa» deyin sonau 70 jyldary búl tәsildi Oralhan Bó­key әldeqashan qoldanghan. Mәselen, «Qar qy­zyndaghy» Núrjan beynesining birneshege jaryluy nemese «Teketires» piesasyndaghy – Aq­tan 1, Aqtan 2 beyneleri. Suretkerding osy syn­dy jazu ónerine әkelgen janalyqtaryna toqtal­sanyzdar...

Dulat Isabekov:
– Onyng jazudaghy qoltanbasy eshkimge úqsamay­tyn erekshe edi. Jalpy, Oralhan­nyng ómirden erte ketuining ózi qazaq әdebiyetindegi fiy­losofiyalyq romantikanyng joyyluyna әkelip soq­ty. Siym­vol­dyq oinatu tәsilderi orys әde­biye­tining poeziyasynda bolmasa, dramaturgiyasynda bo­la qoyghan joq. Mine, Brusov, Blok, Eseniyn, Bali­monttardyng ólen­degi sol órnegin birinshi bolyp dramaturgiyada da­ralaghan da osy Oralhannyng ózi bolatyn. Ony biz keyinnen postmodernizm dep jýrmiz. Kerek de­seniz, Oralhan sol postmo­der­nizminizding klas­sikalyq ýlgisin salyp berip ketti. Qa­zaq prozasyna tynnan týren týre keldi. Algha­shyn­da múny júrt­tyng týsinbeui zandy da edi. Óit­keni, qashan da kez kelgen janalyq, kez kelgen aghym min­detti týrde ekiúday pikir tudyrady. Bireu qol­day­dy, bireu qarsylyq bildiredi degendey. Oqys oi­lau, oqys aitu, oqys búrylu, oqys final, býgingi ómir­di jazyp otyrsa da, óz ortasyna úqsamaytyn oq­shau minez-qú­lyqty keskindeu – múnyng barlyghy da Oralhangha tәn bolatyn. Mәselen, sholaq shalbar kiygen shaldy әli kýnge deyin siyrek kóremiz. Oralhan sahnagha sonday tosyn beyne, obrazdardy alyp shy­ghatyn.

Áshirbek Syghay:
– Shynymen de, «Teketirestegi» Aqtan 1, Aqtan 2 beyneleri qanday keremet! Bir keyip­kerding ekige ja­rylyp, aq pen qarany, jaqsylyq pen jaman­dyq­ty, izgilik pen zúlymdyqty, adaldyq pen aram­dyqty teketirestirui. Búl jana­lyq pa, janalyq emes pe? Áriyne, janalyq! Bir keyip­kerding ekige bó­linuin qazaq әdebiyeti men dra­maturgiyasynda 70 jyl­dyng basynda-aq Oralhan bastap ketken. Ony qazir laylap, batpaqtap jýr. Sahna kórmey ketken myna «Zymyraydy poezdaryn» aitsanyzshy! Shal­dyng obrazy, onyng sheginis arqyly beriletin oilarymen qanday problemalar aitylady. Kóteretin mәseleleri de óte ózekti. Eger sahnalansa, túshym­dy dýnie shyghar edi. Bastysy, qalypqa týsken s­tan­dart qoyylymdardyng biri emes, ózindik oi, ózindik izdenisi bar. Bir ókinishtisi, kezinde layyqty baghasyn almay, avtordyng port­felinde úzaghyraq jatyp qalghandyghy. Oralhan, ne­gizinde, problema qonggha, tartysty material ja­saugha, shynayy, shynshyl keyipker somdaugha qúshtar edi. Qaharman­da­rynyng barynsha qany tulap, qayratqa mol bolyp jatuyn qalaytyn qa­lam­ger filosofiyalyq órege úmtylyp, qajymas, qayt­pas jandardyng keskinin jasaugha qúmar boldy. «Qúlynym menin» sol kezdegi jas dramaturgting sahna ónerin mengerudegi ózgeshe talantyn bay­qatatyn. «Teketiresindegi» ózine tәn filosofiyalyq sony oilary men dýniyetanudaghy ta­nym auqym­dy­lyghy arqyly júrtshylyq jýregine jol tapty. Keyip­kerleri de әdettegi dramalyq keyip­­kerlerge úqsay bermeytin. Mәselen, Oral­han­­nyng Delqúly, Jú­mbaq adamy, Mylqau kempiri óza­ra daralanyp qana qoymay, onyng forma retin­de qoldanghan alty kórinisten túratyn útymdy she­­gi­nisteri shygharmanyng realistik kýshin, siym­vol­dyq qúnyn ótkirlendire týsetin tapqyr sheshim­der.

Áubәkir Rahimov:
– Oralhandy kópshilik týsin­be­di dep birden kesip-piship aitu qiyn. Týsindi. Biraq bәrining boyynda bir ýrey boldy. Avtordyng astar, túspalmen jet­kizgen ashy shyndyghynyng әshkere bol­uynan qoryqty. «Eger biz búghan erkindik bersek, ke­yingi úrpaq ne bolady, ýkimet sayasatynda qalay be­der­lenedi?» degen saualdar da osyghan alyp kel­di. Bi­raq qalay desek te, Orekeng әdebiyetting qay salasynda bolmasyn ózining beretinin berip ketken qa­lamger. Onyng dramaturgiyagha aralasuynyng ózi osyny anghartady. Mysaly, ózderiniz jaqsy bile­tin «Jylymyq» degen әngimesinen keyin «Janar» degen atpen eki aktili piesa jasady. Osy shy­ghar­masy bizding studentter arasynda jii qoyyl­dy. Ja­qynda ghana Oralhannyng «Jesirler» әngi­mesi boyynsha studentterimmen diplomdyq spektakli qoydym. Inssenirovkasyn da ózderi ja­­sady. Tәp-tәuir dýnie shyqty.

Áshirbek Syghay:
– Oralhan shygharmalarynda ken­­dik bar. Oqigha ayasyn shektemeydi. Qayta keyip­kerler arasyndaghy qym-quyt tirlik, mәselelerding bar­lyghyn ýlkeytip, irilendirip beredi. Siyrek kez­desetin detalidardyng ózin shyndyqqa balap, sony­syna sendirmey qoy­maydy. Mine, onyng simvolistigi de, súnghylalyghy da osynda jatyr.

Dulat Isabekov:
– Shynymen de, Oralhan tosyn tәsil, janashyl­dyq­qa qúmar edi. Eshkimdi qay­ta­lamaytyn. Súlu qyzdy borandy týni qasqyr jep ketetin «Qasqyr úly­ghan týnde» men «Aspirant qyz­dyng traktorshy ji­giti» atalar әngimelerining ózi qan­day keremet. Kont­rast qoy. Oralhanda bәri kont­rasqa qúry­la­tyn.

Áubәkir Rahimov:
– Sonymen qatar, Oralhan óz shygharma­shyly­ghynda halqymyzdyng basynan ótken auyrt­pashy­lyqty ashyp aityp, shetelge ketken qazaq­tar­dyng bәrin jau, qashqyn dep jazyqsyz jazghyryp jýr­gen qasang týsinigimizdi joqqa shygharu jolynda ter tókti. Oghan deyin shetel asyp ketken qandas­ta­ry­myzdyng tragediyasyna eshqaysymyz kónil bólgen joqpyz, olardyng ketu sebebin ashugha, saldaryna ýniluge tyryspadyq. Tek Múhtar Áuezov alghash 1928 jyly ashamyn dep talpynys ja­sa­ghanymen, ózining de isti bolghanyn jaqsy bilesizder. Múhannan song búl taqyrypqa kelgen Oralhan agha­myz. Ol «Teketireste» de bar – Aqtannyng әkesimen kez­de­setin jeri. Jalpy, Oralhannyng shyghar­ma­syn­da shetelge ketken, Altay asqan, Mongholiya, Qy­taydy meken etken qazaqtardyng barlyghy min­detti týrde ózining tughan jerine óler aldynda bir kelip ketedi. Biraq tughan jerding topyraghy búiyrmay qalady. Búl – bir jaghynan simvoldyq obraz bol­ghanymen, ekinshi jaghynan qazaqtyng ruhy. Qa­zaqtyng qa­zaqtyghyn, eldigin bildiretin, Otan, jer degen úghym­dardy kóteretin taqyryp. Bókeev shyghar­mala­rynyng qay zamanda da ólmeytin, óshpeytin taghdyr, súranys tabuynyng syry – onyng simvoldyq astarynda jatyr. Sebebi, Oralhan eshbir shyghar­ma­synda naqty uaqytty alyp kórgen joq. Son­dyq­tan qansha úrpaq auyssa da, әr buyn sol tuyndynyng ón boyynan óz zamanynyng problemasyn, qym-quyt qayshylyghyn taba alady.

Dulat Isabekov:
– Býginde Oralhandy keyingi buyn dramaturg re­tinde tanymay jatsa, ol – Oralhan dramatur­giya­synyng songhy jyldary sahna kór­mey ketuining saldary boluy kerek dep oilaymyn. Qos birdey rejisser otyr ghoy. Shynynda da, biyl Oralhannyng 70 jyl­dyghy. Soghan oray, naqty tu­ghan kýnine ýlger­mesender de, jyldyghyna ýlgerip qoyyp jibersen­der, dúrys bolar edi. Nesi bar? «Qú­lynym menini» de, «Qar qyzy» da óz ózektiligin tittey de joyghan joq. Jana buyn, jana qúrammen janasha qoyyp shyq­sa, qazaq sahnasyndaghy ýlken janalyq bolar edi.

Núrqanat Jaqypbay:

– «Atau kereni» sahnala­uym­nyng ózi bir quanysh, bir múngha toltyrady keu­demdi. «Atau kere» povesining janadan shyghyp, ata­ghynyng dýrkirep túrghan shaghy bolatyn. Shygharmamen tanysqannan keyin, birden povesten piesa jasau oiy sap ete qaldy. Biraq bata almay, oilanyp úzaq jýrip qaldym. Arada tipti, birneshe jyl ótip ketti. Bir kýni shyday almadym. Oralhangha bardym. Ol kezde Orekeng «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktory bolatyn. Ghiy­ma­rattyng ýshinshi qabatyna kóterilip, esikti aqy­ryn ashyp qarasam, izdegen ada­mym tórde otyr eken. Qúshaghyn aiqara ashyp, quana qarsy aldy. «Bir rejisserding izdep keletinin bilip edim», – dedi salghan betten. Men de alystan oraghytpay, birden iske kóshtim. Kelgen sharuamdy, «Atau kereni» spektakli etip qoyghym keletinin aittym. Ózi de ne ýshin kelgenimdi sezip otyr eken, bir­den quana qolday ketti. Ekeumiz «Atau kere» ja­yyn aqyldastyq. Bir uaqytta otyrdy da: «Sen pie­sany qoya túr, aldymen kino týsireyikshi», – dedi. Sóitsem, Orekenning oiy – «Atau kerenin» jelisimen kino týsiru eken. Teatr rejisseri ekenimdi aityp óz qarsylyghymdy bil­dirip edim, beker bolyp shyq­ty. Sonynda kinony da týsirip, spektaklidi de sah­nalaytyn bolyp ke­lis­tik. Dәl sol uaqytta Ore­kenning Ýndistangha is-sa­parmen ketip bara jatuy sal­darynan jospardy sәl keyin shegeruge tura kel­di. Biraq amal qansha, sol saparynan Oralhan oral­mady. Keyinirek «Atau kereni» Múhamediya Ah­met­ting inssenirovkasynda sahnaladym. Ózektegi jal­ghyz ghana ókinish – sonsha armandaghan «Atau ke­re­sin» sahnadan kóre almauy boldy.

– Sahnadan kórmek týgili, búl ómirde barynan bey­habar jәne bir piesa bar. «Shynghys- han» dep ata­lady. Ony qalamger dәl osy kezdesude, Núr­qa­nat agha, ózinizge amanat etip tas­tap ketipti, solay emes pe?

Núrqanat Jaqypbay:

– IYә, ol ras. Kino jayyn aqyldasyp, endi ketuge ynghaylana bergende: «Qa­nat­jan, sәl kidire túrshy», – dep meni toqtatyp al­dy. Qaghazdary asa úqyptylyqpen qaz-qatar qoyy­lyp, jiystyrylghan tartpasynyng ishinen bir pap­kany alyp shyqty da: «Búl – piesa. Shynghyshan turaly. Kezinde qarjy­dan tarshylyq kórip qalyp, taza materialdyq qajettilik ýshin jazyp shyghyp edim. Jazyp bolghan son, ótkizip, tiyesili aqshamdy aldym da. Biraq uaqyt óte kele oilandym da, piesamdy «óndeymin» dep qaytyp aldym. Mynau – syn sýzgisinen ótip, tolyq­tay óndelgen núsqasy. Shynghyshan jayynda aitylmay jýrgen joq. Alayda, múnyng oqighasy bólek. Kóp izdendim. Ábden tekserilgen derekter men búltartpas dәiekterding negizinde jazylghan. Men oralghansha múqiyat oqyp shyghyp, óz pikirindi dayyndap qoyshy. Kelgen song asyqpay otyryp әngime­lesemiz», – dedi de, piesa salynghan papkanyng bauyn sheshpesten mening qolyma ústatyp, shygharyp saldy. Ýige kele sala ashyp qarasam, mashinkamen terilgen jazudyng ýstinen ózining marjanday әdemi jazuymen qaytadan týzep, óndegen siyasy keuip ýlgermegen jana piesanyng qoljazba kýiindegi núsqasy eken. Maghan piesa birden únady. Biraq biz Orekenning ózi uәde bergenindey, asyqpay otyryp әngimelese almadyq, papkasyn da qaytaryp alugha ajal ýlgertpedi...

Áshirbek Syghay:
– Qazir piesa qayda? Ózinde me?

Núrqanat Jaqypbay:
– IYә, ol piesa mende saqtauly.

Áshirbek Syghay:
– Endi nege ýnsiz jýrsinder? Oralhannyng o dýniyelik bolghanyna da 20 jyl boldy. Myna 70 jyldyghynyng qarsanynda sahnalap, halqymen qauyshtyrmaysyndar ma? Qalay degenmen, amanat qoy...

Núrqanat Jaqypbay:
– Ylghy qoyayyn dep oilaymyn da, mýmkin Oral­han­nyng oilaghanynday sahnalaugha әli jetken joq shygharmyn, atýsti ketip qalarmyn dep ózimdi-ózim tejep, batpay jýrmin.

Dulat Isabekov:
– Alghash ret estip otyrmyz. Endi piesanyng jaghdayy qanday? Nәtiyje shyghatyn týri bar ma?

Núrqanat Jaqypbay:
– Áriyne. Aldaghy uaqytta mindetti týrde shygha­ra­myn. Ol bir tereng filosofiyagha qúrylghan dýnie ghoy, astarynda ýlken oy jatyr. Sony kenirek iyger­sem deymin. Aldaghy uaqytta «Kerbúghysyn» sahnalasam dep jýrmin. Sodan keyin mindetti týrde «Shyn­ghyshanmen» ainalysatyn bolamyn.

Áubәkir Rahimov:
– Orayy kelip túrghanda, osy jerde bir úsynys aita ketsem deymin. Ótkende Óskemenge gastrolige barghanda da basshylargha úsynys aityp, mәsele kótergen bolatynbyz. Óskemenning qazaq jәne orys teatry birigip, qazir Jambyl atymen atalady. Qazaq kórermenine arnalyp jana teatr ghimaraty salynyp jatyr. Qúrylys júmysy bite salysymen, qazaq teatry enshisin alyp, jana ghimaratqa kóshedi. Sondyqtan bólek shyqqaly jatqan óner ordasyna Oralhan Bókey esimin berse bek jaqsy bolar edi. Óitkeni, qalay degenmen, Oralhannyng barlyq shygharmasy sol tughan ólkesi – Altay óni­rine arnalghan ghoy. Sondyqtan tek Shy­ghys Qazaqstan ónirine ghana emes, býkil qazaq eline enbegi singen, stiyli, qarymy bólek jazushy retinde, ózindik joly bar adam, bastysy Alashtyng bir azamaty retinde Óskemen teatryn Oralhan esimimen atau artyq bolmaydy dep oilaymyz.

Áshirbek Syghay:
– Tipti, teatr bolmasa da, oblys­tyq kitaphana, Mә­deniyet ýileri bar. Solardyng birin Oralhannyng atymen atau kerek. Bar sanaly ghúmyryn jazugha ar­naghan qalamger adam ghoy, búl qúrmetke әbden layyq. Áubәkir mәseleni dúrys kóterip otyr. Jal­ghyz Oralhan emes, Qapan Badyrov, Ázirbayjan Mәm­betov, Qaltay Múhamedjanovtardyng da enbegi teatr­gha bir kisidey singen. Ónerding naghyz koriy­fey­leri, teatrdyng titandary edi ghoy. Sol arys­tary­myz­dyng ózi atausyz jatyr. Osy jaghyn eskeru kerek.
Býgingi taqyryp oryndy, jaqsy kóterilip otyr. Sondyqtan aityp qana qoymay, naqty iske kósheyik, rejisser myrzalar. Oralhannyng qay shygharmasy da oqyrmanyn, kórermenin sýlesoq qaldyrmaydy, onyng ózining oqushysy, kórermeni bar. Mәselen, sol Oralhannyng qúrdasy myna Dýkenning 70 jyldyghyna oray arnayy festivali úiymdastyrylyp, halyq­a­­ralyq dengeyde toylandy. Oralhan da sonday bir úlymyz, azamatymyz ghoy. 70 jyldyghyn en­be­gine say layyqty atap ótuimiz kerek, әrqay­symyz qolymyz­dan kelgenshe is tyndyruymyz qajet.

«Dóngelek ýsteldi» jýrgizgen
Nazerke JÚMABAY.

"Qazaq әdebiyeti" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1457
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3224
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279