Ájimsiz jýrek...

 

Qúlypqa salghan eski múnymdy qozghama,

Ol qozghalsa bozyldaydy boz dala...

Aqynnyng tili kesteley almas sezimdi,

Jetkizedi kóz ghana.

 

Kónergen janmyn, ótip bir ketken shaqtarday,

Qiyalym tauda, armanym zengir aspanday.

Oqylmaydy oilarym auyr batpanday,

Sarghayyp tozghan hattarday.

 

Saghynysh mendep, kýrsinedi ainalam,

Óleng bop úshty búlbúl qúsym sayraghan.

Shuaghyn tókken kýn kýlimdep syrlasyp,

Hat jazady Ay maghan.

 

Aspanda emes, jer ýsti mening túraghym,

Tot baspas asyl kóneden qalghan múramyn.

Saghynysh tolghan, sherli keudeden tógiler,

Qobyz saryndy bir әnim!

 

Darigha-ay, qimas, qalarsyng bir kýn búla kýn,

Kókdónen kónil nesine tómen qúladyn.

Uaqyt salghan shimaydy betten kórding de,

Ájimsiz jýrek jyladyn...

        

 

Qaz qanatynda úshyp barady jýregim!

 

Kóktem de ótti, tynysy tylsym qyz demdi,

Jibek-jaz jylap, kórkinen kýder ýzgen-di.

Kók tenbil aspan qabaghyn týiip súrlanyp,

Kýreng tay minip, kýreng shapandy Kýz keldi.

 

Jazira belder onyp barady tysy kók,

Appaq aidynnyng sәni kirgen-di qúsy kep.

Ájimsiz jýrek...

 

Qúlypqa salghan eski múnymdy qozghama,

Ol qozghalsa bozyldaydy boz dala...

Aqynnyng tili kesteley almas sezimdi,

Jetkizedi kóz ghana.

 

Kónergen janmyn, ótip bir ketken shaqtarday,

Qiyalym tauda, armanym zengir aspanday.

Oqylmaydy oilarym auyr batpanday,

Sarghayyp tozghan hattarday.

 

Saghynysh mendep, kýrsinedi ainalam,

Óleng bop úshty búlbúl qúsym sayraghan.

Shuaghyn tókken kýn kýlimdep syrlasyp,

Hat jazady Ay maghan.

 

Aspanda emes, jer ýsti mening túraghym,

Tot baspas asyl kóneden qalghan múramyn.

Saghynysh tolghan, sherli keudeden tógiler,

Qobyz saryndy bir әnim!

 

Darigha-ay, qimas, qalarsyng bir kýn búla kýn,

Kókdónen kónil nesine tómen qúladyn.

Uaqyt salghan shimaydy betten kórding de,

Ájimsiz jýrek jyladyn...

        

 

Qaz qanatynda úshyp barady jýregim!

 

Kóktem de ótti, tynysy tylsym qyz demdi,

Jibek-jaz jylap, kórkinen kýder ýzgen-di.

Kók tenbil aspan qabaghyn týiip súrlanyp,

Kýreng tay minip, kýreng shapandy Kýz keldi.

 

Jazira belder onyp barady tysy kók,

Appaq aidynnyng sәni kirgen-di qúsy kep.

Kónil men kólding kókala ýireging ýrkitti-au,

Uaqyt qughan, kýreng tay shauyp kisinep...

 

Japyraq - ghúmyr, jalyna kýzding jarmasyp,

Emen iyilip, qalady-au, órim tal jasyp.

Jaydary jazdyng sezimin úrlap  Kýz jigit,

Mezgil jýregi túrady solay almasyp.

 

Kýreng tay erten,  Aq boz at bolar bilerim,

Aq boz at minip,  aq tandy kýtip jýremin...

Saghynysh degen - sary shekpendi jamylyp,

Qaz qanatynda úshyp barady jýregim!..

 

 

Kýzgi qoltanba

 

Jabaghy ómir, arqan týsip kýzeldi,

Aq jusangha qyrau qonyp, syz órdi.

Jyl úldary baqtalasyp qaldy da,

Qaytqan qústyng qanatynda kýz óldi.

 

Kýzdi kómip... jyl qústaryn úzatyp,

Shópti sýiip, jerge sindi búla shyq.

Keruendey qazdar qaytip barady,

Qanatynan sar saghynysh qúlatyp.

 

Uaqyt-ay, sarghaytatyn gýlindi,

Mening Gýlim, bolsa eken ghúmyrly.

Tizbektelgen tyrnalardyng ýninen ,

Janymnyng bir japyraghy ýzildi...

 

Qús keletin saghynamyn kóktemdi,

Ómir-cúraq, lep, ýtir, kóp belgi...

Oqyghan jan qoltanbamnan tanityn,

Men ólenge qoyam dara nýktemdi.

 

 

Qúlyn jastyq

 

Ermen anqyp, irgesinen hosh kirgen,

Jotasy jon, asqar tauy kók tilgen.

Shanyraqtan júldyzdarmen syrlasyp,

Ay jastanyp, kiyiz ýide óstim Men.

 

Mamyq búlttan jabushy edim kórpemdi,

Asu belge tireytinmin jelkemdi.

Kókbóri úlyp, sholpan tua kóz ilsem,

Qústar dauysy oyatatyn ertengi.

 

Rauandy tanmen talas túrasyn,

Babalardyng jalghastyryp múrasyn.

Ýiir jylqy, shúrqyraghan jas qúlyn,

Qanattanyp, bie baugha quasyn.

 

Tarihymdy oqitynmyn tasymnan,

Týnderim-ay, Ay bútaqqa asylghan.

Ájelerim óre tola qúrt jayyp,

Saba-saba sary qymyz sapyrghan.

 

Qartqa saqtap qazy-qarta, jayasyn,

Ashamaygha mingizetin balasyn.

Sol auyldy, erke ómirdi saghynam,

Qozy baghyp, qoy qosaqtap sauatyn.

 

Qaytqan qústyng qanatynda jyl shúbap,

Qúiyn-dýniye, barasynba búrqyrap.

Qúsa bolyp, tam ýilerden oyanam,

Qúlyn jastyq, jeli bauda shúrqyrap...

 

 

Kýnshildik

 

Jardyng shetin qúlatady su ilip,

Kól betinde qarshygha oinar qu ilip.

Qazanatty tabalaydy esekter,

Anda-sanda shalys bassa sýrinip.

 

Shólge jaumay bara jatyr búlt ótip,

Tónirekke týn keledi úiqy ertip.

Azamatty kóre almaydy jaman dos,

Qalys bassa, miyghynan myrs etip.

 

Jyrtqyshtyghy qyzyqtyrmas túighynnyn,

Úzaq jasy kimge kerek qúzghynnyn.

Orman tolghan kýnshilderding mekeni,

Ásem dausyn qyzghanady búlbúldyn.

 

Keshki inir, shәitan kýler sharqyldap,

Jyrlarymdy  túrady ylghy Ay tyndap.

Kók patshasy qyran qonsa tóbege,

Jerding súmy  qargha kýler qarqyldap.

 

Qúlynshaghyn kórgenim joq búlannyn,

Ayaqtaryn kórgenim bar jylannyn.

Diyirmendey dýniyede baq taysa,

«Qúlaghynda qúrbaqa oinar qúlannyn.»

 

Alshysynan iyirgenmen asyqty,

Kim toqtatar zymyraghan uaqytty.

Jaralghan song tabighaty dara bop,

Biyiginde ólgen qyran baqytty.

 

Auyq-auyq...

 

Auyq-auyq qarap qoyam aspangha,

Aspan júmbaq, sheshilmeydi astarly ә?!

Keshe jaughan daq týsedi aq qargha,

Múng jauady sosyn ana baqtargha...

 

Appaq әlem, appaq qala atyrap,

Kýmis kýnnen, kýmis tiyn shashyrap...

Qos úlyma qantalapay oinatam,

Qar ýstinde qoyynymnan asyq ap.

 

Salyp qoyyp ezuime maltamdy,

Shaqshasy joq qaghyp qoyam qaltamdy?

Jatam birde saghynyshqa shomylyp,

Múnmen egiz, manyratyp marqamdy.

 

Qyrau-qyrau kórinbeydi qys kózi,

Keyde adamnyng bolady eken ýsh kózi?!

Auyq-auyq әngime aityp otyrar,

Bizden keyin jan bola ma tysta ózi?...

 

Jezkiyik. Jyr.

 

Jezkiyigim – jeldi kýndi ansaghan,

Ne aita alam: sózim kóne, oy shaban.

Qara týnder múng jamylyp jatamyn,

Ne syilaydy, tolyp, tozar Ay saghan?..

 

Kónek basqa – shýmek tildi jau etip,

Keyde maghan oy keledi sau etip...

Keybir bastar  Qúdayyna syiynbay,

Órelige syiynady tәu etip!..

 

Qúlmyn ras! Allam ózing keshe gór,

Jaratqannan úlyq emes ne sheber!

Bizdiki sol qazaqylyq bayaghy,

Er jigitke az deytúghyn «jeti óner».

 

Óleng de óner, ónersiz júrt shatylghan,

Beu, qúrdasym, qara óleng sal qasymnan...

Tang bozynda búlbúl sayrap túrghanday,

Tyndayyn bir týsip jatyp atymnan.

 

Qasiyetinnen, ainalayyn, eskilik,

Eskilikten tabam ózim estilik.

Elding kóbi jyrtyn-jyrtyng etkende,

Bir әdetim qalam ylghy kesh kýlip...

 

Qәdirinnen ainalayyn kónelik,

Sende jatyr biyiktik pen órelik!

Abyzynday qúlaq salyp tyndayyn,

Ólenime aityp jiber tórelik!?..

 

Qaydam, qaydam... eske týsip qaydaghy,

Jezkiyigim, jetpey qalghan aidaghy...

Shynyraudan túma ishken kónildi,

Kólshik suyn qyzyqtyrmas saydaghy?!

 

 

Baqyttyng Gýli

 

Sәukele - sәuirim! Tobylghy tory múng syilaghan,

Torghynday susyghan, toqyldaq - uaqyt mazasyz.

Sarghaldaq saghynysh... qyzghaldaq ghúmyrym qimaghan,

Jelbegey shapanday jel qughan kýnderim baghasyz.

 

Ólendi jaghalau,  jusany býrlegen kýngeyim,

Sary sirik teriskey, saghym bel kilkigen jotalar.

Ardaghym!.. Ólsheusiz sezimdi aqylmen kýrmeymin,

Syrtym dýr syr bermes, ishimde bozdaydy botalar.

 

Arshanyng týsindey jap-jasyl - Baqyttyng Gýlisin,

Jauqazyn sezimmen bәisheshek gýldedi qyrdaghy...

Aqshulan búlttar da tógililip әn saldy kýmis ýn,

Jýrekting emi ózin, «Dolana», qol jetpes shyndaghy.

 

Jýregin  kirshiksiz, móp-móldir qayynnyng sýtindey,

Saghyndym!.. tózimim qayyspas qaraghay qaptaly.

Kónil búl Jayyqtay tolqidy, qalamyn týsinbey,

Biyl tym әdemi, Sәukele - sәuirding aq tany!..

 

 

Biz ekeumiz...

 

Sen de jalghyz. Men de jalghyz, Ol-jalghyz!

Múng anqytyp býr jarady Oy jalbyz!

Tamyry joq tasqa ósken gýl syndy,

Taghdyrly óleng oisyz basty oilanghyz!

 

Sen de múnly, men de múnly, Múndymyz!

Qazy qaytqan syr shertedi syrly Kýz.

Ómir degen - ýlken qalyp shekteuli,

Sol qalypqa syimaytúghyn jyndymyz...

 

Sen de qyrsyq,  men de qyrsyq, Qyrsyqpyz!

Qayyndaghy tym sezimtal býrshikpiz.

Jýrektegi saghynyshtyng kóz jasyn,

Kýz qúlatqan japyraqpen sýrtippiz!

 

Sen de oida, men de oida, Daramyz!

Aq paraqqa qalam týrtken qalady iz.

Jalghyzdyqtan jalyqqan kýn aqyry,

Qol ústasyp Aygha ketip qalamyz...

 

 

Bir sabaq Gýl!

 

Bir sabaq gýl - Ay betinde biyikte,

Sol gýl barda - Ay ajarly, týn jaryq!

Mening janym - altyn mýiiz kiyikte,

Al kiyigim, múng jamylghan - bir gharip...

 

Bir sabaq gýl - sary týsti - Saghynysh,

Oy-dariya... Keudem-teniz tolqyndy.

Qústar ýni, tenizimde sabylys,

Kópting shuy toltyra ma olqymdy?!

 

Bir sabaq gýl - alyp koyghan erkimdi,

Kesh tyndaghan, tausylmaytyn ertegim.

Dauasy joq gýlden júqqan dertimdi,

Qalay jazam, ne bolady ertenim?..

 

Bir sabaq gýl - azabym da, múnym da,

Ay armangha qol sozamyn jetem dep.

Mening gýlim - jýregimde, jyrymda,

Qalsa eken saghynysh bop mekendep.

Bir sabaq Gýl!

 

 

Hat keldi qalqamnan

 

Bәrin de úmytqyng keldi... Jyladyn!

Meyirsiz qara týn úqpaydy múnyndy.

Egildin... úyattan keshirim súradyn,

Sel qúidy, aspannyng qabaghy tilindi...

 

Perishte keypindi joghaltyp «ket»,-dedin,

Oy - orman, adasyp qaldyng ba, omalyp.

Ketpek em, lezde ainydyn, ókpelim,

Men ýshin kýn shyqty, gýl býrlep  janaryp.

 

 Mahabbat azaby... Qimastyq. Qimadyq.

Aqyl joq, essiz shaq, tәtti týs, bal shyryn.

Qaytadan qosylyp sezimdi jyrladyq,

«Kýnderden» jasyryp qalady tang syryn.

 

Qoshtastyq qiya almay... boz torghay әn saldy,

Múnlyq kýn, jýk artyp tónedi arqadan.

Jany kýz, sarghayghan... ol qәzir baysaldy,

Qarlyghash qanatty hat keldi qalqamnan...

Taghy da!

Abai.kz