Reseylik jazushy Oliga Svetlovanyng «Pod krylom sudiby» atty romanynda mynaday sózder bar: «Qazirgi zamandastarymnyng tirligi, asyra aitsam keshirersiz, mening kóz aldyma assenizatordyn (adamnyng nәjisi aghatyn qúbyrdy ne әjethanany tazalaytyn júmysshy – S.S.) tirligin eske týsiredi. Kýndiz-týni nәjis tazalaytyn adam onyng iyis-qonysyna da ýirenedi. Keyde tipti nәjis betine de, qúlaghyna da, kiyimine de jaghylyp qalady. Biraq әlgi beysharanyng búghan әbden eti ólip ketkeni sonday, úzaqty kýn juynbay jýre beredi. Sol siyaqty, dәl qazir jemqorlyq pen alayaqtyqtyng asqynghany, bel alghany, kýsheygeni sonshalyq, búghan jogharydaghylar da, tómendegiler de, әlgi assenizator sekildi, boyyn da, oiyn da ýiretip aldy. Qalyng júrtshylyq ta búl «iyis-qonysty» sezbeuge ainaldy, ózderining kýndelikti jútyp jýrgen auasy siyaqty qabyldaydy».

Ýndining 2015 jyly týsirilgen «Gabbar qayta oraldy» atty filimi bar. Dәrigerler dúrys emdemey, aqyry qaytys bolghan er adamnyng artynda әieli men eki qyzy qalady. Sorlylarda mәiitti órtep, aqyrghy jón-joralghysyn jasaugha da qarajat joq. Kórshi jigit kýiip ketedi de, ólgen kisining sýiegin asygha-ýsige auruhanagha alyp kelip:«Kómektese kórinizder, agham әl ýstinde!» dep jalbarynady. Dәrigerler aldymen kassagha aqshasyn tóletip alady da, «nauqasty» teksere bastaydy. Teksergeni bar bolsyn, onyng әldeqashan ólip qalghanyn anyqtaydy. Biraq payda kókeyin tesken pendeler tipti ólikting ózinen de aqsha jasaugha kirisedi. «Anau kerek, mynau kerek, operasiyagha dayyndap jatyrmyz, aman saqtap qalugha tyrysamyz» dep ótirik janyn salghan synay tanytady. Álgi jigit «bәrin tauyp beremiz, tek aman alyp qalynyzdarshy!» deumen bolady. Ólgen adammen qashanghy alyssyn, jarty kýn janyqqan dәrigerler aqyrynda «Ókinishke qaray, qolymyzdan kelgenning bәrin jasadyq, biraq ómirin saqtap qala almadyq» dep búlargha kelip, «kónil aityp», kólgirsiydi. Sol kezde jigit olargha «nauqastyn» býgin tanerten, yaghny osydan jarty kýn búryn jany shyghyp ketkeni turaly medisinalyq anyqtamany kórsetedi. Múnyng bәrin marqúmnyng qyzy bayqatpay úyaly telefonyna týsirip túrady. Sóitip, ashkóz nemelerdi aiday әlemge masqaralaydy...

Adamdar nege múnsha ardan bezdi? Qogham nege osynsha lastanyp ketti? Atalghan tuyndylar Resey men Ýndistan qoghamyn ghana әshkerelep túrghan joq, jalpy adamzattyng azyp-tozyp bara jatqanyn anghartyp túr. Bizding qoghamnyng da olardan aiyrmashylyghy shamaly. Ony bәrimiz de kýnde kórip jýrmiz.

Biz bósuden aldymyzgha jan salmay kele jatqan memleketpiz. Teledidar qarasanyz da, radio tyndasanyz da, gazet oqysanyz da – bәri keremet! Kileng ilgerileu, kileng ósu! Atqaminerlerimiz sifrlar men derekterdi qúlpyrta oinatqanda sirk jonglerlerinen de asyp týsedi. «Eng ýlken ótirik, aqyry, Eng ýlken minbeden aityldy» dep Qadyr aqyn aytpaqshy, qazir qysylyp-qymtyrylu, úyalu jayyna qaldy. Ótirik uәdeler, ótirik josparlar, ótirik jobalar, olardyng oryndalyp jatqany turaly ótirik esepter... Oghan sengen týr tanytqan basshylardyng ótirik bas shúlghulary... Preziydent ministrlerdi shaqyryp alyp jiyn ótkizedi. «Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresti kýsheytinder» dep tapsyrady. Kileng jemqor jinalyp alyp, aldyndaghy qaghazdaryna shúqshiyp, «jemqorlyqpen kýresti kýsheytu kerek» dep túqshyndap jazyp alyp jatady. Kýlkili me? Jiyirkenishti...

Búryn kemshilikti atap kórsetken, baghyttyng búrys ekenin ashyp aitqan adamnyng sózine qúlaq asu basymyraq edi. Eshkim onyng jasyn da, lauazymyn da eskerip jatpaytyn. «Myna jas maman dúrys aitady, osy olqylyqtyng ornyn toltyryp, jóndeuimiz kerek» dep újym basshysy da onday «jalantósterge» teris qaramaytyn. Qazir basshygha qarap sóileu mýmkin bolmay barady. Tek «lәbbay»! Býginde bastyghy sógis berse de raqmet aityp, basyn iyetinder shyqty!

Bireu ótirik joba jasap, ótirik uәde berdi eken dep, uaqyt kýtip túrmaydy. Uaqyt algha jyljyghan sayyn núsqaudan núsqau, pәrmennen pәrmen tuyndap, qatynas qaghazdar tau-tóbe bop ýiiledi. Biraq qúr qaghaz boratqannan is óne me, sapa jaqsara ma: «ayaqtalmaghan», «oryndalmaghan», «iygerilmegen», «paydalanugha berilmegen», «jemisi jelinbegen» dýniyeler ýsti-ýstine qabattala beredi. Sóz jýzinde – bәri keremet, alayda naqty is jýzinde – eshtene atqarylmaghan, ne shala-sharpy, tiyip-qashyp, әldenening nobayy jasalghan. Búdan song tómendegilerding de «ói!» dep qoldy bir silteui, nemqúraydylyqqa, salghyrttyqqa salynuy – lezde-aq. Óz isine jauapkershilikpen qaramau, azyraq júmys istep, kóbirek aqsha tabu, memleket qarjysyna qol súghu, jemqorlyq óristeydi. Jaman әdet, túmau sekildi, júqpaly keledi. Qazir mansap ýshin ózinen jogharydaghylargha jaghympazdanudy, olardyng aldynda qúrday jorghalaudy sheber mengerip alghan jigitter kóp. Múnyng ar jaghynda jershildik pen jikshildikting de qúlaghy qyltiyady.

Jaghympazdar qoghamyn jasap ketti

Qoghamnyng damu baghytyn memleket aiqyndaydy. «Paraqorlyq, jemqorlyq, jeng úshynan jalghasushylyqtyng bastauynda ózimiz – qarapayym halyq túr» dep te soghatyndar bar. Men búghan kelispeymin. Ol tómennen bastalyp jatqan joq, kerisinshe, jogharydan tuyndap otyr. Halyqta basqa amal qalghan joq, sharuasyn tez bitiru ýshin (júmysqa túru, pәter alu, t.b. kóp qoy), amal joq, sonday әreketke barugha mәjbýr. Qazir mektepter men auruhanalargha ay sayyn tekseris keledi. Solardyng 90 payyzy (bәri demey-aq qoyayyn) aqsha jinap alady da, ketedi, yaghny sol ýshin ghana keledi. Mekemening júmysy shynymen aqsap jatyr ma, diyrektor әlde bas dәriger talay nәrseni bylyqtyryp otyr ma, júmystary joq, qaltasyn qampaytady da ketedi. Sol mektep pen emhananyng qarapayym qyzmetkerleri ay sayyn komissiyagha dep aqsha jinaugha mәjbýr. Osynday qogham qalay qalyptasty, nelikten osylay boldy? Múnyng bәrining bastauy – jogharyda. Sol jaq әbden bylyqqan. Qazir ministr, deputat, әkim, departament basshysy, t.b. ýlkendi-kishili qyzmetterding kәdimgi preyskurant-baghasy bar. Ony ashyq aityp, «sol oryn ýshin sonsha súrady, amal joq, tauyp berdim, bir-eki jylda shygharyp alam ghoy ol qarjyny» dep kýlip otyrghandardy bәrimiz de kórip jýrmiz. Qysqasy, «balyq basynan shiriydi».

Mәselen, men ózimdi, dostarymdy, bala-shaghamdy, tuystarymdy para almaugha-bermeuge, t.b. әdiletsizdikterge, qylmystargha barmaugha yqpal ete alamyn dep oilaymyn (biraq o bayghústardyng beruge parasy da, ala qoyatynday qyzmet-lauazymy da joq). Bәlkim, jurnalist retinde de, әlime qaramay, әdildik pen izgilikke shaqyrghysh shatpaqtarym arqyly kópshilik arasyndaghy keybireulerge de әser etip qaluym ghajap emes (olardyng denining de shama-sharqy belgili)... Al anau qaptaghan sheneunik-ministr, әkim-qara, basshy-qosshy, deputat-diyrektor, t.b. bylyqqa batqandargha qalay әser ete alamyn? Olardaghy (jalpy memlekettegi, biylik, qyzmet oryndaryndaghy) eng kemi 30 jyl boyy qalyptasqan toyymsyz jebirlik psihologiyany qalay ózgerte alamyn? Olardy ózgertuge, týzetuge, jaqsy jolgha salugha, «adam bolmaytyndaryn» alastap, әdil de myqty biylik komandasyn jasaqtaugha menen (senen, odan, kó-ó-ó-óp olardan) góri preziydentting yqpaly molyraq emes pe? Jәne ol sol yqpal mýmkindigin paydalanyp otyr ma? Paydalana almasa, oghan ne kedergi?..

Bizde jaghympazdar kóp. Ásirese ýkimet jaqta, biylik jýiesinde, әkimdik oryndarda... (sol qyzmetterge jete almay jantalasyp jýrgen qanshama potensialinyy jaghympaz bar!) Qaybir jylghy «Pәlen jerge elbasynyng esimin bereyik!» degen siyaqty jalpysh úsynystardyng jii shyghatyny da sondyqtan. Búghan asa tanqalugha da bolmaydy. Sebebi...

Sebebi osynday jaghympazdar qoghamyn óz qolymen jasaghan sol elbasynyng ózi...

Sebebi sol elbasynyng ózi júrttyng qoghaday japyrylyp jaghympazdanghanyn qalap túratyn...

Sebebi elbasynyng ózi maqtanshaq edi...

Qansha jese de toyghanyn bilmeytin meshkey sekildi, danqqa qúnyqqan adam da sonday toyymsyz bolady eken. Biz stalinizmdi «jeke basqa tabynudyng shekten shyqqan ýlgisi shyghar» dep bildik, biraq odan da soraqysy aldymyzda ekenin jәne onyng óz aramyzdan shyghatynyn boljamappyz. «Halyqtar kósemi» de osynday toyymsyz bolsa kerek: Stalingrad, Stalino, Stalinabad sekildi qalalar boldy, kóptegen eskertkishteri qoyyldy, aitqan sózderi men suretteri kóringen jerde ilinip túrdy... Al qazir solar qayda? Stalingrad – býginde Volgograd, Stalino – Donesk, Stalinabad – Dushanbe... Eskertkishter qúlatyldy, sózi de, sureti de úmytyldy. Tipti Leningrad pen Lenin eskertkishteri de joq qazir. Osynyng bәrin kórip ósken Nazarbaev qalay ghana jeke basqa tabynudyng jana – «tәuelsiz núsqasyna» tyiym salmady? Nege aqylgha kelmedi? Toqtausyz maqtau-madaqtan sanasy túmandanyp, kózin shel basty ma?

Tyiym salmady. Óitkeni ózi maqtanshaq. Óitkeni óz aldyna kelgende ózgelerding qúiryghyn búlghandatyp, qúrday jorghalauyn, jalpyldap, jaghympazdanuyn ólerdey sýiedi, sodan raqat tabady. Áytpese әu basta múnday jaghympazdyqqa qatang tyiym salsa, jaghympazdanudy jaqtyrmaytynyn bildirip, shara qoldansa, jaghympazdar da aqymaq emes, «qoy, qúrysyn, kәrine iligip jýrermiz, tynyshtyq kerek» dep bú kisiden aulaghyraq jýrer edi, óz tәsilining ótpeytinine kózi jeter edi... «Meni jer-kókke syighyzbay qolpashtay berse eken, pir tútyp, tabyna berse eken» dep tilep túratyn «auru» adamdy maqtap-maqtap, maqsatyna jetip jýrgenderdi keyde týsinuge de bolatyn siyaqty ma, qalay... Diagnozyna say emi de...

Al endi bireuding ózine jaghympazdanghanyn qalap túratyn, sonday kózine maqtap, kólgirsigenderge toqtau salyp, tyiyp tastamaytyn, el ýshin sinirgen enbegin búldap, sonyng óteui retinde atyn kóshege, qalagha qoyyp jatsa, kózin baqyraytyp qoyyp, tiridey eskertkishke ainaldyryp jatsa, qarsy shyqpaytyn adamdy kim deuge bolady? Múnday adamnyng moralidyq-adamgershilik negizin, kisilik kelbetin qalay baghalau kerek? «Ózine-ózi masattanu men ózin-ózi dәripteu – baqytsyzdyq, búl qasiyetter adamdy aqymaq etedi» degen nemis sayasatkeri Karl Libknehtting sózi ras eken-au...

«Úlyq bolsan, kishik bol» degen babalarymyz týk bilmeydi-au, shamasy. Býgingiler «Úlyq bolsan, úrtyng tolghansha asa, ýrim-bútaghynmen birige je» deydi...

«Elu jylda el jana» – eshtene emes eken. El otyz jylda-aq qúbylyp shygha keledi eken. Osy otyz jylda qazaqtyng kisilik kelbeti, bolmysy, tabighaty qalay ózgerip ketti, ә... Jaqsy jaghyna emes biraq... Tipti qarshaday balalardyng ózi bar sharuasyn aqshamen sheshetin jaghdaygha jetti... Búghan toyymsyzdyghymen qoymay, narsissizm dertine de shaldyghyp bitken adamnyng auzyna qarap otyz jyl otyrghan ózimiz de kinәlimiz...

Ómir mәni – toyynu men kiyinu emes

Bizde qit etse «halyq ózgeriske dayyn emes» dep shygha keletin әdet bar. Áldebir sayasi, әleumettik, ekonomikalyq reformalar jasau turaly sóz bola qalghanda biylik basyndaghy túlghalar, sheneunikter sýiip aitatyn әngime búl. Múnday sóz qazir de ara-túra aitylyp qalady. Shyn mәninde ózgeriske dayyn emes (dúrysyn aitqanda, ózgeris jasaugha qúlyqsyz) júrt – biylik basyndaghylardyng ózi. Áytpese halyq qashanda dúrys bastamalardy, iygi iydeyalardy ilip әketip, qoldap otyrady.

Múnyng bir kórinisi – ótken ghasyrdyng 80-jyldarynyng ayaghy men 90-jyldarynyng basyndaghy Qazaqstan qoghamyndaghy ahual. 1986 jyldyng jeltoqsanynda bir silkinip alghan qazaq ruhy sodan keyingi «jariyalylyq», «qayta qúru» dep atalghan az-kem erkindik lebin paydalanyp, ense tiktey bastady. Jer-jerde últtyq-demokratiyalyq úiymdar qúryldy. 1989 jyly oqugha týsken bizder ýlkenderden jasyrynyp, «Azat», «Alash» sekildi sonday birlestikterding keshqúrym ótetin qúpiya jiyndaryna da baryp qatysushy edik. Bәlkim, Sәbetqazy Aqatay bastaghan aghalardyng әriden tolghaghan tereng oylaryn ol kezde tolyq týsine qoyghan joq shygharmyz, alayda Mәskeuge baghynyshtylyqtan bosau, últtyq memleket qúru, qazaq tiline basymdyq beru sekildi úrandaryna qúshyrlana qol soghyp, sózderine elite qúlaq qoyatynbyz.

Sol uaqyttaghy qazaq baspasózi de qazaq ruhyn oyatugha kóp enbek sinirdi. Sol kezdegi «Qazaq әdebiyeti», «Jas Alash», «Egemen Qazaqstan», «Ana tili», «Almaty aqshamy», «Órken» sekildi gazetter mýmkindiginshe siresken resmy sipattaghy materialdardy azaytyp, últ mýddesin ashyq algha tartqan ótkir maqalalardy kóbeytken bolatyn. Baspasózding pәrmeni, júrtshylyq sanasyna yqpaly basym kezeng ghoy, sonday jariyalanymdar gazet-jurnal betterinde de, qoghamdyq jiyndarda da, shygharmashylyq keshterde de, әiteuir birneshe adam basqan qarapayym ortalarda da qyzu talqylanyp, sóz bolyp jatatyn. Qoghamdaghy kemshilikter ashyq aitylyp, olardy joidyng joldary úsynylyp, baspasóz beti últtyq memleket qúru baghytyndaghy iydeyalardyng naghyz qanbazaryna ainalghan shaghy edi. Sol uaqyttaghy biylik basyndaghylar osy iydeyalardyng bәrin bolmay-aq qoysyn, tek teng jarymyn ghana alyp, dúrys iske asyra alghanda, Qazaqstan әldeqashan naghyz últtyq-demkoratiyalyq memleket bolyp otyrar ma edi dep oilaymyn keyde.    

Bir jarym jyldan beri ýzdik-sozdyq jýrip kele jatqan Ukraina men  Resey arasyndaghy soghystyng bir úshy orys tiline baryp tireledi. Resey biyligi ózining shovinistik pighylyn ýnemi Fedorov, Nikonov siyaqtylardyng sandyraghy arqyly bizge de bildirip keledi. Qazaqstandaghy orystardyng jaghdayyn oilaghysh Putin orys tilining bizding elimizdegi osy pәrmendiligi saqtalghanyn qalaydy. Bizding biylik qay mәselede de әrdayym Mәskeuding qas-qabaghyna qarap otyratyny belgili. Al til mәselesinde tipten! Qazaq tilining memlekettik mәrtebesine say qyzmet etuin talap etetin til kýreskerleri ne ýshin ýnemi qughyndalady? Quat Ahmetov ne ýshin elden ketti? Sebebi bizding biylik Reseyge tәueldi. Solar ashulanyp qalmasyn dep jany shygha jazdap, jan úshyra óz azamattaryn qudalaydy. Olargha qazaq tilining jaghdayyn oilau avtomatty týrde orys tiline tyiym salu sekildi kórinedi. QR Konstitusiyasyndaghy 7-baptyng 2-tarmaghyn («Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady») alyp tastay almay otyrghanymyz da sol sebepti. Birinshiden, soltýstiktegi mazasyz kórshimizden jasqanamyz, ekinshiden, ózimizding orystildi biylik te orys tilinen onaylyqpen airylghysy kelmeydi.

1991 jyldan bergi otyz jyldan astam uaqyt ishinde búryn KSRO qúramynda bolghan respublikalardyng kópshiliginde (birinde batyl, birinde bayau) otarsyzdanu ýderisi jýrip keledi. Sol elderding kóbi ózderin kezinde Reseyding basyp alghanyn, orys tilin ýstem etip, últ tilderine qysym kórsetkenin, jalpy qanshama jyl orystyng otary bolghanyn ashyq aityp, endi resmy Mәskeuding núsqauyna baghynbay, erkin, azat, últtyq memleket qúramyz dep aldaryna batyl maqsat qoydy. Tipti otyz jyl boyy osynday sayasat ústanyp kele jatqan Latviya, Estoniya, Gruziya, Týrkimenstan sekildi elderde býgingi jas buyn orys tilin onsha bilmeydi de. Reseyge jaltaqtap otyrghan tek biz ghana siyaqtymyz.

Al Reseyde, kerisinshe, «otar elderimizden airylyp qaldyq, endi olardy qalaysha qaytadan qol astymyzgha qaratamyz?» degen iydeologiya keyingi jiyrma jyl boyyna ýzbey jýrgizilip keledi. Býgingi Mәskeu, jalpy orys qoghamy Ukraina, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Belarusi, Moldova sekildi elderdi tipti «tәuelsiz memleket» dep te sanamaydy, Reseyding qoltyghyndaghy bayaghy kiriptar respublikalar dep biledi. Búl elderdegi orys tili basymdyghynyng kýsheye týskenin kókseydi. Ukrainadaghy soghys qalay ayaqtalady – bizding taghdyrymyz soghan baylanysty. Eger Resey jense, masayraghan Putin jogharyda atalghan elderge kóz tige bastaydy. Al ukraindar basqynshylardy óz jerinen quyp shyghyp, masqaragha úshyratsa, Putin taghynan airylyp, biylikke dúrys adam kele me degen ýmit bar.    

Biz әli de әlemge reseylik BAQ-tyng kózimen qarap kelemiz. «Alma-TV» jinaghynda jýzden astam telearna bolsa, sonyng keminde 70-sy oryssha sayraydy, Reseyden basqarylady. Áriyne, onyng bәri sayasat turaly aita bermes, biraq ekranymyzdy solar jaulap alghany anyq. Yaghny telekenistigimiz – әli otarlauly kýide. Sayttary men yutub-arnalary tipten kóp. Qalalardaghy az-kem dýngirshekterde tolyp túrghan reseylik basylymdar. Keybir kommersiyalyq telearnalarymyz «Nashe kino» degen aidarmen Resey filimderin kórsetedi. Aqparattyq baghynyshtylyq degen súmdyq! Reseyde 89 әkimshilik-aumaqtyq subekt bar (oblystar, ólkeler, respublikalar, avtonomiyaly audandar, t.b.). Men keyde «Qazaqstan – Reseyding 90-shy subektisi» deymin. Áriyne, kýiingennen.

Tәuelsizdikti alu bar da, ony bayandy ete bilu bar. Osy jaghynan kelgende, shamamen jana ghasyrdan bastalghan búrys ketuler, ras, bizdi de qynjyltty. Áleumettik jaghday ishinara dúrystalghanymen, adam ghúmyrynyn, memleket ómirining mәni tek toyynu men kiyinu ghana emes ekenin, últtyq sayasattyn, til sayasatynyn, mәdeny sayasattyng aqsap jatqanyn, tipti keru ketu bastalghanyn bayqaghan biz de baspasóz betinde óz oiymyzdy bildirip, pikirimizdi aitumen boldyq. Áli de aityp-jazghan bolamyz. Negizinen әleumettik jelide. Biraq bәribir sózding bayaghyday qauqary bolmay qaldy. Bәlkim, jogharydaghylar sózge qúlaq aspaudy jaqsy mengerip alghan shyghar.

Sosyn bizde keyingi jyldary bәrin 1991 jyldan ghana bastaytyn, odan búryn jer betinde qazaq bolmaghanday, bolsa da tek bosyp jýrgendey, eshtene istemegendey etip kórsetuge qúmar sayasat beleng aldy. Ras, biz Kenes Odaghynan resmy týrde 1991 jyly bólinip shyqtyq, biraq oghan deyin de KSRO qúramynda Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy ómir sýrdi – sol kezende de últ ghylymy men ekonomikasyn, әdebiyeti men mәdeniyetin algha sýiregen qanshama jetistikter boldy. Óz zamanyndaghy yqpaldy memleketter bolghan Altyn Orda men Qazaq handyghyna deyin terendemegen kýnning ózinde. Sondyqtan tәuelsizdik kezenin tәspirley otyryp, odan búrynghy ótkenimizdi, onyng qazaq memlekettiligining tarihyndaghy alar ornyn alasartpauymyz kerek.

Sәken Sybanbay

Abai.kz