Qazaq biyligi qorghanugha kóshti

Sayasy sahnasynda birining qabaghyn biri baqqan tynyshtyq ornady. Qalay bolmasyn, biylikting almasu kezeni tayap qaldy. Adamnyng kýshi jetpese, Allanyng qúryghynan qútylmas. Ár jerde beleng ala bastaghan partiya qúru turaly sybystardyng jýrui sonyng elesi. Alda búl nauqannyng  qyza týsetini dausyz. Biylikting mayly  jiligin mýjip otyrghan klandardyng teketiresi әzirshe sayabyr tartty. Tek bir-birine týsinistikpen qarap, ózara alauzdyq pen kýndestikti QORGhANUGhA almastyryp otyr.

Birinshiden, tarihy shyndyqtyng ashyluyn keshiktiru arqyly sottan qútylu kerek. Áriyne, memleketting jer baylyghy men ken baylyghyn týrli syltaularmen sheteldik baylardyng jeke menshikterine ótkizip jiberdi. Al  ózderi ústap qalghan aram baylyqty qanshalyqty zandastyrugha tyrysqanymen «bir shiykilikting bary» barlyghynyng týsine kiretini dausyz. Alda-jalda ýkimet aunap týsse, bәrining basyna týsetin «zamanaqyr» eshkimdi ayamaq emes. Bilkting búrynghy halyqqa shabuyldau ýrdisin halyqtan qorghanu ýrdisine almastyruy osy sebepten bolsa kerek.

Qazaq biyligi qorghanugha kóshti

Sayasy sahnasynda birining qabaghyn biri baqqan tynyshtyq ornady. Qalay bolmasyn, biylikting almasu kezeni tayap qaldy. Adamnyng kýshi jetpese, Allanyng qúryghynan qútylmas. Ár jerde beleng ala bastaghan partiya qúru turaly sybystardyng jýrui sonyng elesi. Alda búl nauqannyng  qyza týsetini dausyz. Biylikting mayly  jiligin mýjip otyrghan klandardyng teketiresi әzirshe sayabyr tartty. Tek bir-birine týsinistikpen qarap, ózara alauzdyq pen kýndestikti QORGhANUGhA almastyryp otyr.

Birinshiden, tarihy shyndyqtyng ashyluyn keshiktiru arqyly sottan qútylu kerek. Áriyne, memleketting jer baylyghy men ken baylyghyn týrli syltaularmen sheteldik baylardyng jeke menshikterine ótkizip jiberdi. Al  ózderi ústap qalghan aram baylyqty qanshalyqty zandastyrugha tyrysqanymen «bir shiykilikting bary» barlyghynyng týsine kiretini dausyz. Alda-jalda ýkimet aunap týsse, bәrining basyna týsetin «zamanaqyr» eshkimdi ayamaq emes. Bilkting búrynghy halyqqa shabuyldau ýrdisin halyqtan qorghanu ýrdisine almastyruy osy sebepten bolsa kerek.

Núrsúltan Ábishúlynyn: «kez kelgenindi sotqa sýirep aparamyn» - degen sózinen- aq olardyng basyna qanday týnekting tónip túrghanyn kóruge bolady. Elbasy ornyn almastyra qalsa, әne, solardy sotqa sýirep, týrmege toghytatyndar jetip artylady. Ázirshe Núrsúltannyng kólenkesi olardy bir az súmdyqtardan saqtap túr.

Qúdireti kýshti Alla Taghala: «ne iship-jeseng sony betinnen shygharamyn» degen ghoy. Endeshe, aramdyq pen zúlymdyqtan kelgen baylyq pen biylik kimdi ayasyn. «Tiride birining aqadal malyn bireuge jegizbeytin» Alla-Taghalanyng qúryghy qútqarmas. Keshegi Janaózendegi qyrghyn, Arqankergen oqighasy – bәri de súmdyghy men syry mol sayasy baqtalastyq ekenin júrt anyz etip aitady.  Tipti óz ishinen irigen klandardyng «birining etin biri jeui» órship barady.

Ekinshiden, halyqty ruhany tozghyndatu arqyly qúldyq sanagha baylau. Búl, әriyne, qúrghaq uәdeden túratyn halyqtyng ashu-yzasyn әlsiretuden, toy-duman men týrli jinalystar arqyly nazaryn audarudan kórinedi. Búl da ózin qorghap qalu ýshin jasalatyn alayaqtyq sayasattar.

Memleketting bilim salasyn batystyq jýiege búruy – halyqtyng ruhyn óltirip, qúldyq sanagha myqtap baylaudyng bir joly tәrizdi. Anau alyp Qytay men Shianganda(Gankong) tuyndamaghan túrghyn ýy mәselesi qazaqstandyq júrttyng jýikesin tozdyryp, qanyn qaynatty. Desede biylik qúr uәdeden basqa naqty týk te istegen joq.  «Investor tartudy – shetelding baylaryna últtyq baylyqty satyp jiberu» dep týsinetin  jabayy ekonomikalyq sayasat eldi tyghyryqqa tiredi. Memleketting últtyq qordaghy aqshasynyng týbi tesilip, budjetting qorjyny qaghylyp bara jatqany da jasyryn emes.  Al aram baylyqtyng buyna semirgenderding kýni tayaghan sayyn degibiri ketken jantalas beleng berdi.

Ýshinshiden, jabayy ekonomikalyq sayasat arqyly últtyq qúndylyqtardy taptatu. Aqsha men biylikke jetudi maqsat etken qogham toptaryn qalyptastyru. Búl úrpaqty azghyndatudyng tóte joly. Ruhany qúndylyq pen bereke-birlikting onan da zor qarjy әkeletinin qogham týsinuden qalyp barady.

Tórtinshiden, dinny alauyzdyqtar men sektalardyng әreketteri arqyly halyqtyng kýshin bólshekteu.

Besinshiden, últshyldyq baghyttaghy azamattardyng jolyn kesu arqyly últtyq kópshilikting toptasyp, kýsh alyp ketuinen saqtanu. Búl salada qazirding ózinde júrt arasynda aty atala bastaghan azamattardyng ayaghyna túsau salyndy. Mysaly, Marat Tәjinning halyqqa betbúrysyna kedergi qoyylyp, Berik Ábdighalidy ornynan aldy. Búl tizim әlide jalghasatyn bolady.

Altynshydan, memleketting shetelge qaryzy 137 milliard AQSh dollarynan asyp ketti. Alda taghy qaryz alatyny  belgili boldy.

Búrynghydan góri kóz ayasy keneyip, qúldyqtyng qúryghynan qútylugha talpynghan halyqtyng qazirgi betalsy – biylikti tiksindirdi. Tipti ózderin qorghaudyng kelisim-shartsyz jolyna ymyralastyrdy. Qorghanugha ótuge mәjbýrledi. Mine, búl  biylikting almasuy barysynda manyzdy ról atqarady.

Ekinshi biylik – quyrshaq biylik bolady

Biylik almasady.  Búl dauasyz shyndyq. Pendeshilik te, mýdde de solay isteuge jeteleydi. Qazirgi elbasy da, onyng manayyndaghy klandar da óz jaqsylyqtaryn asyryp, jamandyqtaryn jasyru ýshin osylay isteudi eng tiyimdi sanaytyny belgili.

Aldymen qazirgi biylikting mýddesine say,  múrager biylik keledi. Atap aitqanda, Núrsúltan myrza óz múragerin әkelip qoyady.

Birinshiden, búl múrager – biylikke mýddeli klandardan tys adamnan bolu mýmkindigi zor. Ekinshiden, shyn mәninde naqty әlsiz – quyrshaq ýkimet – basqa klandar arasynda әlsizdik tanytatyny dausyz.

Ýshinshiden, ashynghan halyq – búl múragerdi qoldamaydy. Osy sebepten biylikke mýddeli toptardy halyqty ózine aidap saluynan barynsha qashyp, týsinistik tabugha tyrysady. Búl óte sәtsiz topqa ókildik etedi.

Búl múrager biylik – halyqtyng qoldauyn eshqashan ala almaydy әri biylikke mýddeli toptardyng ózara arandatuynan amalsyz kýige týsedi. Úzaghanda 1.5-2 jyl ishinde qúlaydy.

Núrsúltannan qalghan múrager biylikten son, әriyne, qiyan-keski halyqtyq saylau bolatyny belgili. Álbette, halyqtyng qoldauyn kóbirek alghan toptyng baghy janatyny biylikke mýddeli toptyng negizgi baghyttaryna ainalady. Osylaysha biylikke kelgen top halyqpen sanasugha mәjbýr bolady. Mine, búl Qytay, Qyrghyz syndy biraz elderding basynan ótken tarih synaghy әri shyndyqqa ýilesetin mýmkindik.

Osylaysha 3 kezekti biylikting almasuy ghana biylik pen halyqtyng mýddesin toghystyra bastaydy. Qúldyq sanadaghy tәuelsizdikting ornyna tәuelsiz sanadaghy – qazaqy sanadaghy tәuelsizdik oralady. Tәuelsiz qazaq eli alghashqy qadamda ilim men bilimdi kiriktirgen iydeologiyalyq sayasatty bastaydy, tek sonda ghana tәuelsizdikting tamyryna nәr jýgirip, japyraghy jayqala bastaydy.

 Búl tek sayasy joramal. Desede Qazaqstannyng qazirgi jaghdayy osyghan kele jatyr.

Abai.kz