Qytaydan kelgen aghayyndar enbekshil, naryqqa beyim keledi. Júmysym joq degen aghayyndy kezdestiru qiyn. Árkim ózining qolynan keletin sharuasymen ainalysyp, otbasyn asyrap, al keybireui bir kәsipting basyn ústap, onyng dóngelegin dóngeletip  jýr. Býgin nazarlarynyzgha úsynylyp otyrghan keyipkerimiz Shәripqan Múhtarúly kәsibimen nәsip tauyp jýrgen isker azamattyng biri edi. Isker bolghanda últtyq ónerimizdi janghyrtyp, ony jana qyrynan damytyp jýrgen sheber tiginshi bolatyn. Ókinishke qaray, on sausaghynan óner tamghan Sh.Múhtarúly qazir ortamyzda joq. Súm ajal ony 2020 jyly aramyzdan birjolata alyp ketti. Shәripqannyng ózi joq bolmanymen onyng aitqan sózi men bastap ketken isi artynda qalghan bala-shaghasyna múra bolyp qaldy. Marqúm Shәripqannyng tiri kezinde men onymen kezdesip súhbattasqan bolatynmyn, biraq búl súhbat kezinde jariyalanbay qaldy. Búl súhbattyng sizdermen jýzdesuding sәti endi týskendey. Marqúmnyng aruaghy razy bolsyn!

– Shәripqan Múhtarúly, siz Qazaq eline qashan kóship keldiniz?

– 2008 jyly tamyz aiynda.

– Songhy kezderi Qytaydan kóship keletin aghayyndar aldymen bir-eki kelip, el kórip, jer shalyp oilanyp-tolghanyp kóship keletindi shyghardy. Siz de solay istegen joqsyz ba?

– Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet minstrligi 2000 jyly Qytaydaghy diaspora ókilderinen shyqqan kórkemóner, qolóner sheberlerining tuyndylaryn Qazaq eline alyp kelip atajúrttaghy qazaqtargha kórsetip, tanystyryp qaytudy maqsat-múrat etipti. Qazaqstannyng mәdeniyet minstrligining múryndyq boluymen ShÚAR-dyng úiymdastyrghan 13 adamdyq delegasiyamen birge men de Almatygha kelgen bolatynmyn. Ol kezde el kóreyin, jer shalayyn, únap jatsa kóship keleyin degen oy mende bolghan joq.

– Tabanynyz alghash atameken topyraghyna tiygende qanday sezimde boldynyz?

– Shynymdy aitsam, ol kezdegi sezimimdi qazir sózben aityp jetkize almaspyn. Qalay da ol kezdegi quanyshym da shek bolghan joq.

– Almatygha kelgen song atbasyn qayda tiredinizder?

– «Dýniyejýzi qazaqstary qauymdastyghynyng ýii» degen jazuy bar 5 qabatty ýige kelip týstik. Qauymdastyq tóralqa tóraghasynyng birinshi orynbasary Qaldarbek Naymanbaev degen aghamyz bizdi qarsy aldy. Qauymdastyqtyng búl ýii sol jyly bitken eken, biz alghashqy qonaghy bolyp meyramhanasyna jatqan edik.

– Sonda sizderding kórme Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynda ashyldy ma?

– Joq, Qazaqstan Respublikasynyng ortalyq últtyq múrajayynda júrtshylyq nazaryna úsynyldy. Búl kórme últtyq múrajayda bir aptaday júrtqa kórsetilgen son, ony jiysytyryp aldyq ta, Astanagha aparyp ashtyq. Sol kezde marqúm Qaldarbek Naymanbaev aghamyz bizben birge poyyzben Astanagha barghany  әli esimde. Biz qazaq jerinde 20 kýndey jýrip elge kónildi qaytqan bolatynbyz.

– Jiyrma kýn degen az uaqyt emes, sol kezde sizding sananyzgha  «atamekenge oralsaq» degen oy oralmady ma?

– Maghan búl oidy sanama týsirgen marqúm Qaldarbek aghanyng ózi bolatyn. Ol kisi biz attanarda meni janyna shaqyryp alyp: «Shәripqan, basqalardy bilmeymin, sening myna kiyim tigu ónering kýshti eken. Qaytyp barghanan keyin eki-ýsh aidan qalmay kóship kel. Qazaq qauymdastyghy ýiining astynan bólme bereyin. Tigin sehyndy ash, júmys iste. Bir-eki jylgha deyin senen ýiding jalaqysyn almaymyn. Kәsibindi damyt, ayaghynnan tik túryp jatsan, odan arghysyn kóre jatarmyz», – dedi. Men: – Agha, myna ótinishiniz jaqsy eken, Qúday qalasa eki-ýsh aidan qalmay keletin bolamyn, – dep uәde berip, quanyp attanyp edim. Sóitsem, mening qolymdaghy qújat bir jolgha keluge ghana jaraytyn, ekinshi ret keluge jaramaytyn iskerlik pasport bolyp shyqty. Biz barghan song ol qújatty ýkimet jinap aldy.

Ol zamanda jeke tólqújat jasatu qiyn kez edi. Tipti shaqyrtudyng ózin jyldap zorgha aldyratyn zaman edi ghoy. Álgi ýsh aida keletin bolyp ketken men beybaq, tólqújatymdy ýsh jyldan keyin zorgha alyp, Almatygha joldasym Mәriya, kishi úlym Meyirlan ýsheuimiz kelsek, Qaldarbek agham: «Ey, bala, sen qayda jýrsin? Men saghan eki-ýsh aida kel desem, ýsh jyl joghalyp ketkening qalay?! Saghan beretin bólmelerding bәrin basqalargha berip qoydym. Seni kýte-kýte sharshadym», – dep kýldi. Men bolghan jaghdaydy aityp keshirim súrap, aqtalugha tyrystym. Biraq ol kisi: «Ey, bala, aqtalyp әure bolmayaq qoy. Eng bastysy kónilindi týsir me, әli de saghan júmys isteuge qaladan oryn tauyp beruge bolady. Kerek desen, Almatydan baspana alugha kómekteseyin, qújattaryndy tezdetip jinap Kóshi-qongha ótkiz», - degende tóbem kóke eki eli jetpey qalghanday quanyp kettim. Sol kýnnen bastap qújattarymyzdy jinap, Almaty qalalyq Kóshi-qon basqarmasyna ótkizgen boldyq. Qaldarbek aghagha qayta ainalyp kirip, Kóshi-qongha qújattarymyzdy tapsyrghanymyzdy, endi Qytaygha baryp bir aidan qalmay birjolata kóship keletinimdi aityp edim, ol kisi maghan birtýrli qimastyq sezimmen jymiya qarap: «Jәne de joghalyp ketpeysing be?», – dedi, men, –  Joq, agha, osy joly uәdemde túratyn bolamyn, – dedim.

Ókinishke qaray, biz ketken song 20 kýnnen keyin ol kisining qaytys bolghany turaly suyq habar artymyzdan jetti.  Ásili, aldyn ala bir nәrseni kesip aitpau kerek eken. Osy joly da jolymyz bolmay qaldy. Bir jaqsysy keyin yqtiyar hat alyp aldyq.

Qytayda tikken qazaqy kiyim-keshekterdi arqalap tasyp, Boraholkadaghy satushylargha ýlestirip ótkizip jýrdik. Keyin ózimiz bir dýken satyp alyp tauarymzdy soghan salyp sattyq. 2006 jyly shilde aiynda Almaty oblysynyng Esik qalasynyng manyndaghy sayajaydan bir ýy satyp aldyq. Biraq búl ýy eki jyl bos túrdy. Keyin Keden aqysy qymbattap ketkendikten, endi býitip eki arada tasymaldaudy qoyalyq degen sheshimge kelip, 2008 jyly tamyzda atamekenge birjolata qonys audaryp keldik. Qazaqstan azamattyghyn da alyp aldyq.

– Shәke, endi әngimeni Qytay jerinde tiginshilikti qalay ýirenip, qalay kәsip bastaghanynyzgha  qaray búrsaq? 

– Men mektep bitirgenen keyin joghary oqu ornyna oqugha týse almay qaldym. Oqugha emtihannan óte almay qalghanymnan emes, qayta emtihanan ótip túryp qalyp qaldym. Búghan negizinen densaulyghym sebep boldy. Óitkeni, sodan bir jyl búryn ayaghymdy syndyryp alyp, mýgedek bolyp qaldym. Aqiqatyn aitqanda, ol kezede Qytayda joghary mektepke mýgedek oqushyny oqugha qabyldamaytyn sayasat bar eken.  1983 jyly Toghyztarau audany boyynsha eng joghary ball alghan ýsh balanyng biri bolghan men osylaysha oqu orayynan birjolata aiyrylyp qala berdim. Mýmkin, taghdyr mening mandayyma oqudy jazbaghan shyghar. Kónuge tura keldi.

Auylyma baryp, әkem ashqan shaghyn ashanagha kómekshi bolyp júmys istedim. Keyin әkem samsy jabatyn bir úighyr dosyn júmysqa aldy. Men sol kisige kómekshi bolyp jýrip ózim de samsy sheberi bolyp kettim. Eki-ýsh jyl samsy pisirumen ainalystym. Samsygerlik ataghym biraz jerge deyin jayyldy bilem. Joldan ary-beri ótken iygi jaqsylardyng bәri mening samsahanama týspey ótpeytin boldy.

1985 jyldyng jaz aiy bolatyn, bizding auyldyng tumasy, aqyn, «Ile aidyny» jurnalynyng bólim redaktory, aqyn Nyghymet Qamyzay degen aghamyz bizding ashanagha kele qaldy. Ol kisi tamaq iship otyryp әkeme: «Múhtar agha, Qúljagha ishki qytaydan kelgen tiginshi hanzular, tiginshilikke oqushy qabyldap jatyr. Myna balang qyzyqsa sol kursqa jibersenshi?», – dedi. Búl sózdi estip túrghan men әkem neder eken dep qúlaq týre qaldym.  «Onda jaqsy eken ghoy. Balam, estiding be? Qúljagha baryp tiginshilik ýirenesing be?», – dedi, maghan dauystap. – Baramyn әke, – dedim men de oilanbastan.

Sodan bir-eki kýnnen keyin jinalyp әkem ekeuimiz Qúljagha attanyp kettik. Tiginshilik ýiretetin Qúlja qonaq ýiinde eken. Qinalmay tauyp alyp, tirkeuge túrdym. Kursqa tirkelgen 47 balanyng ýsheui ghana qazaq, qalghandary úighyrlar eken. Ýsh qazaqtyng bireui men, al ekeui Kýnes audanynan kelgen eki qyz. Kurstyng ailyq aqysy 30 yuani, qymbat emes.

– Qansha aida tiginshilikti ýirenip shyqtynyz?

– Tórt ay ýiretti. Alghashqy eki aiynda tiginshilikting teoriyasyn oqydyq, oghan qosa syzudy, ólshep, kesip-pishudi ýirendik.

«Endi qalghan eki aida materialdy piship-tigudi ýiretemiz. Auyldaryna baryp tigin mәshiynelerindi alyp kelinder, joqtaryng satyp alyndar» dep, ústazymyz bizdi on kýndik demalysqa jiberdi. Demalys bitkenen keyin Qúljagha әkem birge kelip 180 yuanigha ayaqpen basyp jýrgizetin tigin mәshiyneni alyp berdi. Mәshiynemdi  kóterip kursqa kelsem, 6 úighyr baladan basqa balanyng bәri joq. Álgi eki qazaq qyzym da kelmey qalypty. Olardyng nege kelmey qalghanyn súrastyryp kórsem, «tiginshilik qiyn júmys eken, oqymaymyz» dep ketip qalypty. Endi oilap kórsem, qazaqtardyng óner ýirenuge degen yntasy sol kezde negizinen joq eken. Men namysqa tyrysyp kursty sonyna deyin jalghastyrdym.

– Osydan keyin auylynyzgha baryp tiginshilikpen ainalystynyz ba?

– Olar bizge negizinen tiginshilikting baghyt-baghdaryn kórsettip berdi. Ústazdar kórsetken jolmen jýrip ketu ózinning ynta-jigering men enbektenuine baylanysty eken.

Sodan auylgha baryp әkemning ashanasynyng janyndaghy bir auyz ýige ayaq mәshiynemdi qoyyp, tiginshilikpen ainalysa bastadym. Onda da auyldastarymnyng keng shapanyn taraytyp, úzyn shalbaryn qayyryp, tar kóilegin keneytu degen sekildi júmystardy istep qol jattyqtyryp jýrdim. Jana kiyim tiguimge shynymdy aitsam batylym barmay jýrdi. Bir kýni әkemning qúrdasy Núrmúhamet degen kisi endey material alyp kelip, balam: «Mynadan maghan bir shalbar tigip ber, qol ýirenshiging bolsyn. Býldirseng de saghan renjimeymin», – dedi.

Men ol kisining boyyn ólshep alyp qaldym da, matrialdy qiyp, ony tigip ýtiktep qoydym. Ertesi Núrmúhamet agham: «Balam, keshegini ne istedin. Birdemege jarattyng ba?» – dep keldi. Dayyn túrghan shalbardy qolyna ústa ta saldym. Qolyna alyp, ary audaryp, beri audaryp kórdi de: «Mynauyng kәdimgidey shalbar ghoy», – dedi de ýstine kiyip alghan ol maghan aqshasyn tyqpalay berdi. Al men bolsam, – Agha, aqshanyzdyng keregi joq, batanyzdy beriniz, – dep ózimshe mәz bolyp jýrmin. Sonda Núrmúhamet agham: «Balam, yrym bolsyn, qolyng jýrsin!» dep bolmay jýrip 50 tiyn qolyma ústatty. Sonynan batasyn berdi.

Bir kýni bir jengem kelip: «Ey, qyrshyn, maghan mayka jaghaly kóilek tigip ber», – dep materialyn tastap ketti. Jaghasyn dóngelektep oidym da, kóilekti tigip kiyim ilgishke әdemelep ilip qoydym. 3-4 kýnnen keyin kelgen jengem iluli túrghan kóilekti kórip: «Oy, qyrshyn, myna kóilekti qúrtypsyng ghoy», – demesi bar ma. Sóitsem onyng aityp jýrgen «mayka jagha» degeni kәdimgedey jaghasy bar kóilek eken.

Óstip bireuin týzep, bireuin búzyp jýrip tiginshiligimdi shynday bastadym. Sodan ne kerek,  auylymyz túrghyndarynyng әrtýrli kiyim-keshegin, tipti malshylardyng teri kiyimderen (qasqyr ishik, teri shalbar, týlki tymaq, qolqap), syrmaly shapandaryn tiktim. Auylda jýrgende tikpegen nәrsem qalmady.

1991 jyly Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng 10-kezekti aqyndar aitysy Toghyztaraudyng Shashy jaylauynda ótti. Osy aqyndar aitysyna óner kórsetetin otbasylyq әnsanbilge bizding otbasymyzdy tirkep qoyypty. Oghan jay kiyimmen shyghu úyat is, sodan ózim sahanalyq kiyim jobalap, barlyghyna týgel kiyim tigip shyqtym.

–  Búl aitysta sizder qanday óner kórsettinizder?

–  Ákem kýy tartty, men terme aittym, qaryndasym dombyramen әn shyrqady, al inim gitara men әn aitty. Jaman bolmadyq, aqyndar aitysynan birinshi jýldeni enshilep qayttyq.

Aqyndar aitysynan birge qaytqan Ile oblystyq mәdeniyet mekemesining basshysy Yrymqan Aydarbek degen kisi jol jónekey bizding ýige týsti. Auyldaghy mening sheberhanamdy kórgen ol kisi: «Múnday ónerli jigitting auylda jýrgeni dúrys emes, obal bolypty. Múny qalagha alyp ketu kerek», – dep ketti.

Yrymqan agham Qúljagha barghan song Oblystyng qatysty oryndaryna men turaly aitqan bou kerek. Kóp ótpey meni Qúljagha shaqyrtyp aldy. Sóitsem, Ile oblystyq әielder birlestigi úiymdastyryp qúrghan kestehanada 70-80 astam qazaq, úighyr, dýngen qyz-kelinshekter tәrbiyelenip jatyr eken. Men osylargha kiyim piship-kesetin ústaz bolyp keldim. Eki-ýsh jyl júmys jasaghanan keyin búl kurs qarjynyng tapshylyghynan jabylyp qaldy.

–  Sodan keyin auylgha qayta qaytynyz ba?

–  Qalagha kelip kiyim tigu tarihym osydan bastalyp ketti, auylgha qaytqym kelmey qaldy. Ózim ústazdyq etken kursqa ýirenuge kelgen Qorghastyq bir qyzben mahabbattasyp, otbasyn qúryp Qúljada birjolata qalyp qoydym. Ózimizde jeke baspana bolmaghan son,  Alma bazarynyng manyndaghy bir úighyrdyng ýiin jalgha alyp janynan tiginhana ashyp aldyq. Ol kezde qazirgidey dayyn kastum-shalbar joq-túghyn. Elding bәri dýkennen endey material alyp, tiginshilerge tiktirip kiyetin. Bizding tikken kastum-shalbar óte sәndi, sapaly, әri arzandau boldy bilem. Kóp úzamay elge tanyla bastadyq. Qazaq, úighyr, hanzudyng kóbi bizge tapsyrys beretin boldy.

–  Kastum-shalbardy qanshagha tigushi ediniz?

–  Auylda 10-20 yuannan tigetinbiz, al qalada 50-60 yuannan tiktik. Demek, auylgha qaraghanda qalada kәsipti damytugha, bayugha mýmkindik kóp boldy. 1992 jyly bolatyn, bir jenil aq kólik kelip, bizding esikting aldyna toqtay qaldy. Ishinen salauatty kiyingen eki qazaq jigit týsti. Aman-sәlemnen son:

–  Shәripqan degen sensing be? – dedi.

–  IYә, menmin, – dedim.

–  Seni kóp izdep, әren taptyq. Biz Ile qazaq oblystyq ýkmetting qonaq qabyldau basqarmasynan keldik. Bizge 20 oqaly ton, 200 kesteli taqiya kerek. Ortalyqtan basshylar keledi, solardyng ýstine jabamyz, tige alasyng ba? – dedi.

–  Tige alamyn, – dedim men.

–  Jaqsy onda, biz erteng kelemiz, – dep ketti de, ertesi oqaly tonnyng matrialdaryn әkelip berdi. Oghan qosa tonnyng ýlgisin ala kelipti. Olar: «Osyghan qarap tigesin», – dep ketti.

Biz basqa júmystyng bәrin qayyryp tastadyq ta, oblystyq ýkimetting tapsyrysyn oryndauda kirisip kettik.

Búl tapsyrysyn alyp ketkennen keyin, bes-alty kýn ótkende әlgi jigitter qayta kelip: – Seni oblysqa shaqyryp jatyr. Seni alyp ketkeli keldik, – demesi ber ma? Mening tikken shapanymnan bir mәsele shyqqan joq pa eken, bolmasa búlar nege keledi dep qorqynshaqtap aq kólikke otyrdym. Olar meni Oblystyq әkimshilikke alyp keldi. Kirip barsam, bólmede ýsh adam otyr eken. Ekeuin tanydym, tórde otyrghan denesi iri qara kisine tanymadym.

–  Assalaumaghalikum, – dep sәlemdi esikten tórge ala jýgirdim.

–  Álikumassalam, – degen juan qara kisige aldymen qol berdim. Sodan keyin oblys әkimi Asqat Kerimbayúlyna, sodan ýkimetting hatshysy Sabyr Baghdәuletúlyna qol berip amandasyp, bos oryndyqqa baryp jayghasqanym  sol edi. Oblys әkimi Asqat:

–  Shәripqan degen tiginshi ininiz osy, – dedi de, maghan qarap: – Myna aghandy tanyisy ba? Búl kisi ShÚAR-dan kelegen Qydyrbay degen aghan, sening tikken shapandaryndy kim kiygenin bilesing be? Tóragha Jang Zymyng (Szyan Symiyn) men premier-minstr Ly Fyng myrza kiyip ketti. Sol shapandardy kórgen myna Qydyrbay aghang saghan ansary aughan son, seni arnayy aldyrdyq, – dedi meni búrynnan biletin adam sekildi Qydyrbaydy  tanystyryp. Sonda Qydyrbay agha:

–  Áy, inim. Men Shynjannyng týkpir-týkpirin aralap jýrgen adammyn. Qazaqtan kiyim tikken er adamdy túnghysh ret kórip otyrmyn. Soghan men tanghalyp, seni әdeyi kórgim keldi. Ne qiynshylyghyng bar? – dedi. Men sonda anda-múnda kóship ýy jaldap jýrgenimizdi, mýmkin bolsa tigin seh ashatyn bólme kerek ekenimdi aittym. Sonda ol kisi Asqatqa qarap:

–  Áy, Asqat, qayda ketpegen ýkimetting bir-eki auyz ýii, osynday ónerli jigitti kóringen jerge qanghyrtyp qoyasyng ba, bir-eki bólme bersenshi, – dedi. Sondy Asqat:

–  Boldy, bolady agha, ornalastyramyn, – dep bәiek boldy.

Sonda Qydyrbay agha:

–  Men ketkenshe maghan bir taqiya tigip ber. Júmysyng bolsa meni izde, men saghan kómek qolymdy beruge barmyn, – dedi. Ol kisi 62 razmer kiyedi eken, әdemilep otyryp bir taqya tigip kiygizip jiberdim.

Eger men sol kezde Qydyrbay aghagha biznes josparymdy kórsetip, mektep bitirip júmys taba almay jýrgen jastardy ónerge tәrbiyeleytin mektepti Qúljadan ashsaq jaqsy bolar edi dep aita alghan bolsam, mýmkin ol júmys ta sheshim tabuy ghajap emes eken. Óitkeni, Qydyrbay Mórsәlimúly ol kezde ShÚAR-dyng Halyq ýkimetining orynbasar tóraghasy, ShÚAR partiya komiytetining túraqty mýshesi, ekonomikagha jauapty últjandy basshy eken. Jogharydaghy ótinishimdi aitpaghanyma әligedeyin ókinemin.

–  Oblys әkimi Asqat uәdesinde túryp, sizge oryn berdi me?

–  Eki kýnnen keyin ýkimetten adam kelip: «Saghan Oblys bastyghy Asqat myrza Naniuardan bir ýlkel zaldy bosatyp berdi. Endi sehyndy soghan kóshirip alyp barsang bolady», – dep ketti.

Sóitsem, ol zal búryn mashina qoyghan eski qoyma eken. Sony juyp-shayyp, tazalap kóship keldim. Onda eki-ýsh jylday júmys jasadym, keyin Asqat Kerimbayúly Ýrimjige auysyp ketken son, eki kýnen keyin ony ýkimet menen qaytaryp aldy.

–  Kiyim-keshek festivalidaryna ózinizding tikken kiyimderdi qatystyryp kórdiniz be?

–  1992 jyly shildede Qytay memlekettik az últtarynyng «Symbat» festivalii Ganju qalasynda ótetin bolyp, Ile oblystyq mәdeniyet mekemesi maghan modelishi (modelier) ýsh qyzgha qazaqy kiyim tikkizdi. Sol ýsh qyz men tikken kóilek-kamzoldy kiyip Ganjudaghy festivaligha qatysty. Ýsheuining bireui altyn, ekinshisi kýmis, al ýshinshisi qola medali alyp keldi. Osydan keyin jurnalister meni izdep súhbattasyp gazet-jurnalgha, teledidargha jariyalay bastady. Mening ataq-abroyym Shynjana tarala bastady. Sodan ýsh aimaqtyng jer-jerinen keletin tapsyrystar kóbeyip ketti. Kýndelikti toy-tókin, jyrtysqa tikkizetin tapsyrystar odan da kóp edi.

Men jәne qazaqtyng últtyq salt-dәstýrin tanystyrudy maqsat etken 5 serialy telefilim «Ile saltanatyna» týsken adamdardyng barlyghyna qazaqy kiyim-keshek tigip bergen edim. Eng ókinshtisi, Shәken Qaliolla degen rejisser agham uәdesinde túrmay, mening aty-jónimdi telefilime jazbay, ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn Jaudat Qaysa degen suretshining atyn jazyp jibergen bolatyn.

Al 2002 jyly Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq aqyndar aitysynda mening tikken kiyimderim 2-dәrejeli syilyq aldy.

–  Tapsyrys kóbeygennen keyin júmys ta kóbeyedi, qosymsha júmys  kýshin alghan shygharsyz?

–  Áriyne, Tashlapkidegi bir binanyng 4-qabatyndaghy zaldy jalgha alyp, 20 shaqty qazaq qyz-kelinshekti júmysqa aldym. Onyng syrtynda 300 oqushyny tiginshilikke tәrbiyeledim. Arada Toghyztaraugha baryp 60-qa juyq balany tәrbiyelep kettim. Qazir biz tәrbiyelegen balalar әr jerde óz kәsibin istep jýr. Qazaqstangha kelip júmys istep jýrgenderi de bar.

Osy arada qazaq fota salonyn ashqanymdy da aita keteyin. 1995 jyly bolatyn, ayaq astynan «Qúljada últtyq kiyimmen suret týsiretin surethana ashuym kerek» degen oy tudy da, Ile aimaqtyq uәly mekemesining janynan bir bólmeli ýidi jaldap alyp fato salon ashtym. Shyny kerek, búl foto salonym óte jaqsy jýrip kele jatyr edi, 1996 jyly aqpanda bolghan Qúljadaghy sodyrlardyng qalaymaqanynan keyin amalsyz jauyp tyndym. Endi Qazaqstanda ashsam ba degen oiym bar.

–  Siz jana bir sózinizde Qytay tóraghasy Jang Zymin men premier-ministr Ly Fyng siz tikken qazaqy shapandy kiyip ketkeni turaly aittynyz. Bizding eldin  atqa minerleri, óner adamdary sizding shapandy kiydi me?

–  1999 jyly bolatyn. Ile oblystyq әkimshilikten bir adam kelip: «Qazaqstan Respublikasy Almaty oblysynyng әkimi Zamanbek Núrqadilov bastaghan 11 adam bizding elge keletin boldy, ishinde әnshi Maqpal Jýnisova bar. Bir jetiden qalmay bitiruing kerek», – dep ketti. Sodan bir jetide 11 shapandy bitirdik. Ile qonaq ýiinde oblys basshylary kókqasqa taygha bata súraghanda Zamanbek pen Maqpaldy óz kózimmen kórgen bolatynmyn.

Qazaqtyng mandayyna simay ómirden erte ketken Orazәli Dosymbek pen Aynúr Túrsynbay 2006 jyly Qúljagha baryp óner kórsetkende, ekeuine arnayy tikken shapanymdy ýstine japqan bolatynmyn.

Esik qalasyndaghy «Altyn adam» múrajayynyng qyzmetkerlerining qazaqy kiyimderin biz tiktik.

–  Qazir qanday tirlik istep jatyrsyzdar?

–  Qytaydaghyday ýlken sehymyz joq, shaghyn otbasylyq sehpen elding tapsyrystaryn tigip bala-shaghany asyrap jatyrmyz.

–  Tapsyrys kóp pe?

–  Tapsyrys óte kóp. Tigip ýlgirte almay qalatyn kezderimiz jii bolady. Sol sebepti ótken jyly nauryz aiynda Qytaydyng Qorghas audany Lusagu qalashyghy Lastay qazaq auylynan bir tigin sehyn ashtyq. Onda 20 qazaqtyng qyz-kelinshegi júmys jasap jatyr.

–  Ol qyz-kelinshekterding kesteshilikke beyimi bar ma eken?

– Joldasym Mәriya Halyqqyzy olargha bir ay kesteshilikti ýiretti. Olardy ýiretuge júmsalghan jip, matalardyng bәrin jergilikti әkimshilik ózi kóterdi. Al ózim kiyimdi qalay kesip-pishudi ýiretip keldim. Qazir onda kompiuterli keste tigetin mәshiynening bireui júmys jasaydy.

–  Qytaydaghy sehty kim basqarady?

–  Baldyzym Serik Halyqúly.

–  Sol sehty osy Esik qalasynan ashugha da balar edi ghoy?

–  Búl jaqta birinshiden ýiding jalaqysy qymbat, ekinshiden enbekaqy joghary, ýshinshiden material qymbat, tórtinshiden ýkimet tarapynan qoldau joq.

–  Al Qytay ýkimeti qoldau kórsetip otyr ma?

–  Eki jylgha deyin ýiding jalaqysy men salyqghyn almaytyn boldy. Osy mýmkindikti men sekildi Qazaqstan azamatyna alyp bergen Lastay auylynyng әkimi Amantay myrzagha jәne Ile oblystyq bazar basqaru mekemesinen osy auylgha týsip qyzmet jasap jatqan Asqar men Tәlet myrzagha alghysym sheksiz.

–  Sebebi...

–  Sebebi, 20 adamdy júmyspen qamtyghanym ýshin. Mausym aiynda Qorghas audanynyng birinshi hatshysy Gyng myrza sehqa kelip, júmysymyzdy kózden keshirgen edi. Ol kisi rizashylyghyn aityp, attanar kezinde: «Myna jalghyz  keste tigetin kompiutrli mәshiyne senderge azdyq etedi, men bireuin alyp bereyin. Senderge jasaghan kómegim bolsyn», – dep ketken bolatyn. Keyin ol kisi uәdesinde túryp bir tigin mәshiynesin alyp berdi. Qazir eki kompiuterli mәshiyne júmys istep jatyr. Endi júmysymyz ónimdi bolatyn boldy.

–  Kedendik salyq degen bar ghoy?

–  Kedendik salyqtyng ailanyp óte almaysyn. Bir killogramm tauargha 850 tenge tóleymiz.

–  Alda qanday josparynyz bar?

–  Jospar bolghanda sehymyzdyng kólemin keneytu. Odan keyin qazaq halqynyng atadan balagha jalghasyp kele jatqan qolónerin jastargha múra etip qaldyru ýshin olardy tәrbiyeleytin ortalyq joq. Jergilikti ýkimet oryndary qoldau kórsetse, Esik qalasynan bir ortalyq ashqymyz keledi. Osy ortalyq arqyly mektep oqushylarynyng formasyn tigiletin bolsa, kiyim syrttan satyp alyp kelgenge qaraghanda arzan bolyp, ata-analardyng qiynshylyghyn az da bolsa jenildetken bolar edi. Onyng ýstine júmyssyz jastar júmyspen qamtylar edi.

–  Sizding jolynyzdy qughan balalarynyz bar ma?

–  Ýlken úlym Marghúlan da, kishi úlym Meyirlan da óner jolynda jýr. Keyde júmys basty bolyp ketken kezimizde balashaghamyzben tiginshilikpen ainalysatyn kezimiz bolady. Ýlken úlymdy byltyr ýilegem. Kelinim Perizat Nyghymetqyzy Qazaqstan Respublikasynyng ortalyq últtyq múrajayynynda júmys jasaydy. Múrajaydyng Fotosuretshisi.

–  Shәke, tughan jeriniz turaly aita ketseniz?

–  Men Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng Nylqy audanynda 1962 jyly tuylyptym. Ákem saqshy mekemesinde istegen adam bolatyn. Qyzmet babymen Nylqygha barghan ghoy. Keyin Tekes audanyna auysyp barady. Ákem saqshy qyzmetkeri bolghanymen dombyramen qúiqyljytyp halyq әnderin jaqsy aitatyn, kýy shertetin. Sol óneri mәdeniyet tónkerisi kezinde basyna pәle bolyp jabysypty. «Múhtar sary әn aitady, shetpen baylanysy bar...» degen sekildi jalamen qyzmetten ketedi. Sodan 1975 jyly ózining Toghyztarau audanynyng Aqtýbek auylyndaghy el-júrtyna oralady. Ákemning ashana ashyp kәsippen ainalysqan auyly osy Aqtýbek bolatyn. Mening es bilip, etek jighan shaghymnyng kóbi osy Aqtýbekte ótti.

–  Ángimenizge raqmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

2017 jyly, shilde.

Abai.kz