Býgin elimizde Astana kýni atalyp ótiledi. Elorda basshylyghy gu-gu dumandy kesheden bastap ketti. «Astananyng 25 jyldyghy. Jana perspektivalar. Jana mýmkindikter» degen ataumen bauyrlas qalalalardyng mereytoy – forumyn ótkizude. Ol ýshin budjetten 350 mln tenge bólgen. Alys-jaqyn shetelderden 17 qalasynyng basshysy shaqyrylghan.

Nazarbaevqa alghys...

«Al osydan 25 jyl búryn 6 mamyrda Aqmola atauy Astana bolyp ózgertildi. Elordanyng jylnamasy Tәuelsiz Qazaqstannyng shejiresimen tyghyz astasyp jatyr. Shyn mәninde, astanany kóshiru geosayasy túrghydan óte dúrys qadam boldy. Búl – halqymyzdyng bolashaq taghdyryn aiqyndaghan asa manyzdy jәne der kezinde qabyldanghan tarihy sheshim. Túnghysh Preziydentting osy bastamasy jana últtyq iydeyagha ainaldy. Búl sheshim elimizdin, halqymyzdyng últtyq mýddesine say kelgenine eshqanday kýmәn joq. Sondyqtan bәrimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng búl saladaghy enbegine layyqty, әdiletti bagha beruimiz kerek. Ádiletti Qazaqstanda aqty aq, qarany qara deu qajet, basqa sózben aitqanda, nening shyndyq, nening ótirik ekenin ajyrata bilu kerek. Búl – elimizding bolashaghyna tikeley qatysy bar mәsele», - dedi preziydent Toqaev.

Taqyrypqa túzdyq retinde biz Astanany osyghan deyin kimder basqardy degen súraq tónireginde sholu jasaghandy jón sanadyq.

Astanany kimder basqardy?

Amanjol Bólekbaev

Tәuelsizdikti 1991 jyly aldyq dep, esep qylsaq, qazirgi Astananyn, búrynghy Aqmolanyng alghashqy basshysy Bólekbaev Amanjol Quanyshúly degen adam bolghan.  1987 jyly qalalyq atqaru komiytetining tóraghasy bolghan Bólekbaev qalany 1997 jylgha deyin tizgindegen. 1987-1992 jyldary qalalyq atqaru komiytetining tóraghasy bolsa, 1992-1997 jyldary Aqmola qalasynyng basshysy bolghan.

Bólekbaev 2013 jyly 72 jasyna qaraghan shaghynda dýnie salghan. QR Parlamenti Senatynda II, III, IV jәne V shaqyrylymdarynda (1999-2013 jyldar aralyghynda) deputat bolghan.

Ádilbek Jaqsybekov

1997 jyldyng jeltoqsanynda Aqmola atauy resmy týrde Astana bolyp ózgerdi. Sóitip, atauy ózgergen Astanany Ádilbek Jaqsybekov tizgindedi (1997-2003 jyldar aralyghynda).

1995 jyldan bastap biylikting biyik minberlerinen týspey kelgen Jaqsybekov turaly jeke jazar bolsaq, bir maqalanyng auqymyna syimasy anyq. Senatta da deputat boldy. Birneshe ministrlikting kreslosyn auystyrdy. Preziydent Ákimshiligin de basqardy. Reseyde Elshi de boldy. Qazir «Qaztransgazdyn» diyrektorlar kensesin basqarady.

Jaqsybekov Astanany eki kezek basqarghan jalghyz әkim. Jaqsybekovten keyin Astanada 4 әkim auysty. Sóitip, 2014-2016 jyldary Ádilbek Ryskeldiúly Astanagha qayta әkim bolyp taghayyndaldy.

Eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng senimdi serikterining biri bolghan adam. Al preziydent Toqaev komandasynda sayasy mansap búiyrghan joq. Esesine, qaltasy qalyng Jaqsybekovting biznesi dóngelep túr.

Temirhan Dosmúhambetov

Astanany 1 jyl ghana basqarghan eki adam bolsa, sonyng biri osy – Temirhan Dosmúhambetov edi (2003-2004 jyldar aralyghy).

Temirhan Mynaydarúly da biylikke tosynnan kelgen adam emes. erte bastan biylikke aralasty. Birneshe ministrlikti tizgindedi. Mәjiliste deputat boldy. Preziydentting is basqarmasyn basqardy. Últtyq olimpiada komiytetetin tizgindedi. Sóitip jýrip kәsippen ainalysty. Agro biznesting iri ókili boldy. 2021 jyly 72 jasyna qaraghan shaghynda dýnie saldy.

Ómirzaq Shókeev

Onan keyin kezek Ómirzaq Shókeevke keldi. Ol Astanany 2004-20026 jyldar aralyghynda basqardy. Alpysty alqymdap qalghan Ómkeng de biylikting barlyq satysynan ótken adam. 3 oblys, 1 qalagha basshylyq jasady. Birneshe kezek viyse-premier boldy. 2 ministrlikti tizgindedi. Keyin «Samrúq-Qazyna» degen asa mayly jilikti asady.

Asqar Mamiyn

Ári qaray Astana tizgini Asqar Maminning qolyna ótti. 2006-2008 jyldar aralyghy edi. Qazaqstan sayasatyndaghy syndy eng kóp estigen adamdardyng biri osy Mamin boldy. Astanany basqardy. Qolynan is kelmedi. 2 jyl degende qyzmetten alyndy. «Qazaqstan Temir jolyn» tizgindedi. Arty u-shu bolyp, ol jaqtan da ketti. Onan song Ýkimetti tizgindedi. Onda da qolynan is kelmedi. 2022 jyly «qasiretti qantar» kóterilisinen keyin qyzmetten quyldy.

Imanghaly Tasmaghambetov

Astananyng tizgini 2008 jyly Imanghaly Tasmaghambetovting qolyna ótti. Ol qalany 2014 jylgha deyin basqardy. IYmekeng qazir 66-da. ÚQShÚ-yn (ODKB) basqarady. Tasmaghambetov te kónekóz sayasatkerlerding biri. Almaty men Astanany, Atyrau oblysyn basqarghan Ýkimetti tizgindedi. Qorghanys ministrligin, Memlekettik hatshylyqty, Preziydent Ákimshiligin de basqaryp kórdi. Reseyde Elshi de bolyp qaytty. Tasmaghambetovting karierasyna qatysty el pikiri de ekiúshty. Ásirese, onyng songhy taghayyndaluy hәm ondaghy birqatar mәlimdemesi qazaq qoghamynyng narazylyghyn tudyruda.

2014-2016 jyldary jogharyda aitqanymyzday, Astana tizgini qaytadan Ádilbek Jaqsybekovting qolyna ótti.

Áset IYsekeshev

Áset IYsekeshev Astanany 2016-2018 jyldar aralyghynda basqardy. Ol qazir Preziydentting kómekshisi. 51 jastaghy IYsekeshev ýsh birdey ministrlikting kreslosyna otyryp kórdi. Preziydent Ákimshiligin basqardy. Qazir Qauipsizdik kenesining hatshysy hәm Preziydentting kómekshisi.

Baqyt Súltanov

Baqyt Súltanov Astanany eng qysqa uaqyt basqarghan eki әkimning biri. Ol bas qalany 2018-2019 jyldary aralyghynda basqardy. Biylikting biyik minberlerinen týspey jýrgen Súltanovtyng sózden hәm isten sýringen kezderi az emes. sóite jýrip birneshe ministrlikti basqardy. Preziydentting kómekshisi boldy.

Altay Kólginov

Onan song Astanany úsh jyl Altay Kólginov basqardy (2019-2022 jyldar aralyghy). Batys Qazaqstan oblysynda, Oralda әkim bolghan Kólginov qazir qyzmetsizder qatarynda. Osyghan deyin Ýkimet basshysynyng orynbasary bolghan.

Jenis Qasymbek

Astananyng qazirgi әkimi Jenis Mahmúdúly Qasymbek. 48 jastaghy ol bas qalany 2022 jyly tizgindegen. Eks-preziydentting kanselyariyin úzaq jyldar basqarghan Mahmúd Qasymbekting balasynyng da karierasy jyldam ósken. Qaraghandy oblysynda әkim boldy. Ýkimet basshysynyng orynbasary qyzmetin atqaryp kórdi. 2 ministrlikke basshylyq jasady.

Sóitip, Qazaqstan tәuelsizdik alghan 1991 jyldan beri bas qalany 10 adam basqarghan eken. Olardyng ekeui dýnie salghan. Qalghan segizding keybiri qyzmette. Endi keybiri qyzmetsizder qatarynda. Sizshe osy atalghan azamattardyng qaysysy Astananyng damuyna ýles qosa aldy?

Abai.kz