«Zansyz alynghan aktivterdi elge qaytaru turaly» zang bar bolghany mal-mýlikti tartyp aludy zandastyrudyng bir týri sekildi kórinedi. Kópshilik ony birinshi preziydent pen onyng әuletine qarsy zang dep quana qabyldady. Ony kez kelgen adamgha, tipti zannyng avtorlaryna qarsy qoldanugha bolady. Sonday-aq, búl zang Nazarbaev pen onyng klanyna tiyimdi. Týsinidirip kóreyin.

Eger qazirgi biylikte sayasy erik-jiger bolsa, qolda bar zandar «aktivterdi qaytarugha» jetkilikti. Yaghni, shyn niyet bolsa, elding esebinen zansyz bayyghandargha qarsy qylmystyq is qozghap, dәlelderdi jinap, sottau kerek edi. Tipti Nazarbaevtyng mal-mýlki tәrkilenip ghana qoymay, túnghysh preziydentten bastap qylmyskerlerding bәri týrmege qamaluy tiyis edi. Sondyqtan zandy jazghandardyng maqsaty aktivterding iyelerin týrmege otyrghyzbay olardyng mal-mýlkin onay jolmen tartyp aludyng amalyn tabu bolghan siyaqty.

Kelesi súraq – sol mal-mýlik kimning paydasyna júmsalmaq? Bizge Aqorda «halyqqa» qaytaramyz degen ertegini aitady. Osy aktivterding qyzyghyn qarapayym azamattar emes, joghary lauazymdy sheneunikter nemese jana «qojayyndar» kóretin sekildi. Oghan qazirgi memleket aktivterining jartysynan kóbin basqaratyn «Samúryq-Qazyna» dәlel.

Jaqynda «Jeke túlghalardyng bankrottyghy turaly» zang qabyldandy. Olay bolsa, Qazaqstan azamattary aldyndaghy boryshy men mindetterin atqarmaytyn «Memlekettik túlghalardyng bankrottyghy turaly» zandy nege qabyldamasqa? Sheneunikterding búrynghy is-әreketteri ýshin jauapqa tartylmayynsha, olargha qomaqty qarjy men últtyq baylyqty qalay senip tapsyrugha bolady?

Mәselen, qazirding ózinde әlem naryghyndaghy qolayly jaghdaygha qaramastan, bizding Ýkimet Últtyq qordyng (Nasfond) qarjysyn ysyrap etip jatyr. Últtyq qordyng bastapqy iydeyasy ekonomikamyzdy «Golland auruy» (Dutch disease) nemese «resurstar qarghysy» (resources curse) dep atalatyn ekonomikalyq «dertten» qorghau boldy. Men kezinde basqarghan Strategiyalyq resurstardy baqylau agenttigi búl mәseleni alghash ret 1997 jyly kótergen bolatyn. Sonda biz búl «aurudy» emdeuding tiyimdi joly – tabighy resurstardan týsetin orasan mol tabysty «zalalsyzdandyru» jәne arnayy qorgha jinau degen qorytyndygha kelgenbiz. Rasynda, damyghan elderding ýkimetteri de solay istedi.

Bizding Últtyq qor 2000 jyldan istey bastady. Onyng analogy odan on jyl búryn qúrylghan Norvegiyanyng Múnay qory (Oil Fund) boldy. Eki qorgha da shiykizattan, kóbinde múnaydan týsken artyq tabysty jinau mindeti qoyyldy. Sonymen qatar, qorlar búl qarajatty investisiya salugha jәne sol arqyly baylyqty arttyrugha mýmkindik aldy. Endi, múnay-gazdyng baghasy joghary bolghan keyingi jiyrma shaqty «mayly» jyldyng ishinde qanday nәtiyjege jetkenimizdi salystyrayyq.

Norvegiya qorynda 1,37 trln dollardan astam baylyq jinaqtalsa, bizde 52 mlrd dollargha teng keletin qúndy qaghazdar bar delinedi. Ayta ketu kerek, eki el de birdey kólemde, yaghny kýnine shamamen 1,7 mln barreli múnay óndiredi. Últtyq qordaghy qarjyny jan basyna shaqqanda olarda 250 myng dollar, al bizde odan jýz ese az!!! Bireuler «Mynaday salystyru dúrys emes, óitkeni basqa resurstardyng ýlesin eskeru qajet» dep aituy mýmkin. Ras, norvegiyalyqtarda múnaydan bólek metaldar, energetika jәne teniz resurstary bar. Alayda bizde de metaldar, uran jәne jer baylyghy barshylyq. Olarda bar, bizde joq jalghyz nәrse – demokratiya. Múnaygha bay basqa da memleketterdi alyp qarayyq. Demokratiyalyq Niyderlandy men Kanadany, avtoritarlyq Venesuela men Niygeriyany salystyrsaq, úqsas kórinisti bayqaugha bolady. Demek, el baylyghyn saqtau, kóbeytu mәselesinde de sayasy jýiening manyzy óte zor.

Endi bizding Últtyq qordyng qarajaty qayda júmsalghanyn qarastyrayyq. Ýkimetimiz budjetti toltyrugha óz dәrmeni jetpey, Últtyq qorgha qolyn jii súghugha әbden qúmar. Jyl sayyn, sonday-aq biyl Últtyq qordan shamamen 10 milliard dollar alady. Yaghni, budjetimizding tórtten bir bóligi Últtyq qordan týsetin transfertterge tәueldi. Odan qalsa, bolashaq úrpaqqa arnalghan halyq qazynasynan basqa da sebepterge qarajat alynyp túrady. Mәselen, 2020 jyly kovid pandemiyasyna baylanysty preziydent Toqaevtyng jarlyghymen tótenshe jaghday jariyalanyp, Últtyq qordan 10 milliard dollargha juyq qarajat bólinip, neshe týrli kýmәndi baghdarlamalar men bankterge kómek retinde berildi. Sol kezde olar búl qomaqty qarjynyng inflyasiya men tengening qúnyna auyr әser tiyetinin oilamaghan da, bastarynda qatyrmaghan. Aqshany osylay esepsiz shashqandar bizding últtyq qazynany joq degende Norvegiya qorynyng onnan bir bóligine deyin toltyra alady degenge senuge bola ma?

Sonymen qatar, Qazaqstan basshylarynyng Últtyq qordyng investisiyalyq kirisining jartysyn balalardy oqytugha júmsau bastamasy da bar. Atalmysh investisiyalyq kiris әr jylda әrtýrli bop keldi. Orta eseppen jyldyq ósimi 1.6% ghana, al 2022-de kiristing ornyna shyghyn shyqty. Sheneunikterding ózderi aituynsha, әrbir shotta aldaghy 18 jyl ishinde 3500 dollar jinalady. Yaghni, saqtalghan kýnning ózinde ol aqsha qazirgi jastardyng bilim aluyna júmsalmaydy. Jalpy, Últtyq qordyng qarajatyn jas úrpaqqa sapaly bilim beru maqsatynda júmsau iydeyasy qoldaugha túrarlyq. Búny eng tabysty, manyzdy, dúrys investisiya retinde qaraugha bolady. Eger preziydent Q. Toqaev shynymen de bastamasyn iske asyrghysy kelse, nege onda 18 jyl tospay, dәl qazir qolgha almasqa? Resmy mәlimetke sensek, qazir Últtyq qorda 4 adamnan túratyn әr otbasynyng 10 myng dollarday enshisi bar eken.

Aytpaqshy, jogharyda aitylghan jana zangha sәikes, shamamen osy soma sheginde jeke túlgha ózin bankrotpyn dep basyndaghy qaryzyn keshirte alady. Biraq ol ýshin qajytatyn jәne ar-ojdanyn qorlaytyn proseduralardan ótuge tura keledi. Men múny boryshkerlerdi aqtau ýshin aityp otyrghan joqpyn. Olar da týrli sebeptermen, ómirlik jaghdaylarmen qaryzgha batqan shyghar. Aytayyn degenim – aqyry Konstitusiyada jer qoynauyndaghy baylyq halyqtyki dep jazylghan son, nege onda azamattargha qaryzyn óteu ýshin Últtyq qordaghy ózine tiyisti mýlkining bóligin bir ret paydalanu qúqyghyn bermeske? Qazaq aitpaqshy, oida bolghansha boyda bolsyn. Múnday sheshim ekonomikamyzdyng qarjy jýiesin jaqsartugha janama әser etetini anyq. Búl Últtyq qordyng qarjysyn bankterge taratqannan góri әldeqayda tiyimdi jәne әdiletti sheshim.

Qoryta aitqanda, Qazaqstan azamattaryna ne Últtyq qordy basqarugha aralasatynday qúqyq beru kerek, ne bolmasa qazynadaghy tiyisti enshisin qayda júmsaytynyn әr adamnyng ózi sheshui kerek. Jemqor jәne parazit qúrylymdardy, óz mindetterin atqara almaghan memlekettik túlghalardy bankrot dep jariyalaytyn uaqyt әldeqashan jetti.

Ghalymjan Jaqiyanov

Abai.kz