Mәjilis deputattary shekara zastavasynda qyzmet etude
Mәjilisting Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining mýsheleri QR ÚQK Shekara akademiyasy kursanttaryna arnalghan lageride ýsh kýnnen beri oqu-jattyghu jiynyna qatysuda.
Olar – Mәjilis deputattary M.Rojiyn, O.Qúspekov, B.Kerimbek jәne S.Núrtaza. Kursanttarmen birge apta boyy taudaghy lageride túryp, jattyghady. Sodan keyin deputattar Qytay jәne Qyrghyzstanmen memlekettik shekarany qorghaytyn bolady.
Deputattar shekara әskerleri songhy ýlgidegi tehnikamen jabdyqtalyp, onda ýzdikterding ýzdikteri qyzmet etui kerek dep esepteydi. Óitkeni elimizding qauipsizdigin qamtamasyz etu boyynsha eng kýrdeli jauyngerlik mindetterdi kýn sayyn oryndaytyn shekarashylar.
– Tәuelsizdik shekaradan bastalady. Shekarashylarymyzdyng dayyndyghy joghary, Otan iygiligi ýshin adal qyzmet etuge dayyn ekenin kórip otyrmyz. Biyik taudaghy shekarany qorghaudyng qyr-syrymen tanystyq. Búl óte kýrdeli de naghyz erlerge layyq júmys. Lageri komandada júmylyp júmys isteuge ýiretedi, - dedi M.Rojiyn.
Deputattar kursanttarmen birge shatyrlarda túrady. Tauly aimaqta erte túryp, sapqa túryp, taktikalyq tapsyrmalar men jauyngerlik dayyndyqtan ótedi.
– Kýndiz aua temperaturasy +32, týnde +4 bolatyn taulardaghy shatyrlarda túru. Tanertengi saghat 6-da oyanu, qolayly jaghdaydyng joqtyghy – osynyng bәri bizding shekarashylar jaghdayy. Búl sabyrlylyqqa, tózimdilikke tәrbiyeleydi. Áskerdegi qyzmet – úldarymyzdy er-azamat qylyp tәrbiyeleytin patriottyq orta. Jauapkershiliktin, tәrtipting ne ekenin týsinuding jalghyz joly osy. Mýmkindiginshe jastarymyz osydan ótui kerek, – deydi O.Qúsbekov.
Jaghday men túrmys-tirshilikti zerdeleumen qatar, deputattar әskery qyzmetshilermen әngime-dýken qúryp, materialdyq-tehnikalyq qamtamasyz etu, enbekaqy jәne basqa da birqatar jýieli mәselelerdi anyqtady.
– Memleket basshysy әskery qyzmetshiler ýshin jaghdaydy jaqsartu qajettigine birneshe ret nazar audardy. Elordagha әr sarbazdyn, әr ofiyserding mәselesin jetkizemiz. Kýrdeli problemalardyng biri – ofiyserlerding jalaqysynyng tómendigi, orta eseppen 170-220 myng tenge. Býgingi naryqpen búl óte az. Túrghyn ýi, әleumettik qamsyzdandyru mәseleleri bar. Árbir zastavada tiyisti tehnikalyq qúraldardyng boluy manyzdy. Drondar, zamanauy qaru-jaraq, kólik boluy kerek, – deydi S.Núrtaza.
Joba barysynda deputattar últtyq qauipsizdik jýiesin jetildiruge baghyttalghan jana zannamalyq bastamalar men sharalardy, jastardy otansýigishtikke tәrbiyeleudegi tәsilderdi, sonday-aq әskerde qyzmet etu jaghdaylaryn jaqsartu qajettiligin zerdeleudi kózdep otyr.
Abai.kz