Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 2699 10 pikir 22 Shilde, 2023 saghat 12:04

Ermek Túrsynov dúrys aitty ma?

Kesheli beri Ermekting «Ekonomika kóterilmeyinshe qazaq tili oghan kedergi» degen sózi qatty talqylanyp jatyr.

Áriyne, Ermek jәy bir eleusiz jan bolsa, ony eshkim elemes te edi...

Alayda, Ermek tanymal túlgha. Ol qogham damuy zandaryna sýienip, aqiqatty aitty.

Shynynda da, eger til qoghamdyq qatynastar jýiesin damu mýmkindigine say qamtamasyz ete almasa- sonyng ishinde ekonomika (biznes) da bar - onda Ekonomika (ne basqa salalar) ózine ynghayly kommunikasiya qúralyn (til) (eger memleket tarapynan baqylau bolmasa) tabighy týrde súryptap tandaydy.

Ermekting aituy osy!

Búl jaghday Ermekke de, basqamyzgha da tәueldi emes.

Negizi, búl turaly 15 jylday búryn sarapshy qyzymyz Tolghanay Ýmbetaliyeva da aitqan. Ol: «Dәl qazir qazaq tilin kýshtep endirsek, birqatar salada regeress boluy mýmkin. Biraq biz bolashaqty oilasaq onday «shyghyngha» sanaly týrde baruymyz kerek» dep... (Dat gazeti).

Sol kezdegi biylik esh shyghyngha barghysy kelmedi. Aqsha úrlaudyng qalyptasqan retin búzbay, óz memleketi men halqyn tonaudy qalady....

Ermekting qateleskeni de osy tústa! Sebebi, sol zamanghy zor tonaushylyq ózge til (orys tili) arqyly jýzege asty. Ol sonymen ekonomikany qarqyndata otyryp, úrlanatyn aqsha kólemin de kóbeytti!

Aqyr sonynda 167 mlrd dollar shetke ketti. (Bireuler odan da kóp deydi).

Osynyng bәri «ózge til ayasynda» jasaldy.

Yaghni, «ózge til» damugha ghana emes, jalpy memlekettik ekonomikany qúldyratugha da birdey yqpal etti.

Endi, sol jaghdayda Qazaq tili ýstemdigin kýshpen ornatqanda ne bolar edi?

Úrlyq bolmas pa edi?

Meninshe, sol kezden bar salany qazaqy tilge kóshirgende, «til әlsizdiginen» payda bolatyn regresstik shyghyndar «elden úrlanatyn qarjy» shyghynyn әldeqayda tómen eteri sózsiz edi.

Sebebi, sol kezdegi «qazaqylanghan ekonomikagha» shetten kelip jatqan nebir alayaqtardyng aralasuy qiyndap, búl olardyng «qyzmetine» (tonau) túsau bolyp (tildik barier), onyng qarqynyn tejeushi edi... (mysaly, 100 mlrdtyng ornyna 50 mlrd degendey... Úrlamau mýmkin emes edi ghoy)...

Joq, olay bolmady.

Bizdegi ekonomikalyq tildi (orys tilin) ekonomikanyng ósui ne damuy prinsiypi tandaghan joq. Ony KORRUPSIYaLYQ JÝIE tandady....

Endi, osyghan qarsy kýres jýrip jatqanda, Qazaq tilin tolyq qatynas tili etu kerek....

Ol úrlaghan dýniyesin qorghau ýshin sybaylastardyng birigip ketpeuine septigin tiygizip, korrupsionerlerding jyldam qorghanysqa kóshuine kedergi bolady. Yaghni, endigi «korrupsiya tetigine» ainalghan qatynas qúralynyng әleuetin tómendetedi.

Korrupsiya men «korrupsiyalyqtil» qúralyn jetik mengergergen eski kadrlardy mem.basqaru jýiesinen yghystyryp, osy baghyttaghy ahualdy tazartugha yqpal jasaydy.

Ermek osyny kórmey, mýlt ketti.

Biraq, onda eshqanday bóten niyet joq.

Onyng sózi - óz halqyna degen sýiispenshilikten tuyp jatyr.

Ol ekonomist emes, ol - kinoger, suretker, qayratker.

Halqym qalay, qaytse kóteriledi degen adam!

Sondyqtan, demografiya men til týzelip kele jatqanda «ekonomikalyq damu yrghaghyn» búzbasaq degen oy aitty. Jaqsylyq bolsyn dep aitty!

Biraq, Ermek, men aitar edim - biz qalayda «qazaq tilinen keletin shyghyngha» baruymyz kerek!

Bolmasa, «Qazaq halqynyng tarihy subiektige ainalu prosesin» ekonomikanyng damuy jolyna qúrbandyqqa shalyp jiberuimiz mýmkin, bayqausyzda...

Onda bizge aqshanyng da, ekonomikanyng da qajeti ne?

Osyny týsinersing dep oilaymyn, qadirli Ermek bauyrym.

Ábdirashit Bәkirúly,

filosof

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3235
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364