2021 jyly til janashyrlary men osy joldaghy kýreskerlerding bastamasymen jәne talap etuimen ótken Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng VI Qúryltayynda qoghamdyq birlestikting basshylyghy ózgerip, úiym júmysy birshama jandanghanymen, tolyqqandy is-sharalar jasalghan joq.

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti Berik Ábdighaliyúly Úlytau oblysyna әkim bolyp ketti, oblystyq filialdardyng janadan saylanghan tóraghalary Ortalyq keneske mýshe boluy kerek bolsa, búl da jýzege aspady, kenes júmysy bojyrady. Tóralqada úiym júmysyn jandandyrugha atsalyspaytyn mýsheler de boldy jәne tóralqa uaqtyly shaqyrylmady. Al qazaq tilining ahualy bolsa kýnnen kýnge әlsireude. Búl ózekti mәselening kilti – memlekettik tilding dәrejesin kóteru, qoldanysy ayasyn arttyru. Búl orayda «Til turaly» jana zang qabyldaudan bastap ýkimettik, parlamenttik dengeyde sheshiluge tiyis jaylar bar. Sol sebepti «Qazaq tili» qoghamynyng júmysyn jandandyryp, sol mәselelerdi sheudi qogham bolyp talap etpesek, biylik til mәselesine basyn auyrtqysy kelmeydi.

Qoghamnyng Qyzylorda oblystyq filialynyng tóraghasy Sәduaqas Ansat ónirlerdegi filial tóraghalarynyng atynan QR-nyng Memlekettik kenesshisi Erlan Qaringe hat jazyp, onda: «Bizdi, barlyq ónirlerdegi «Qazaq tili» qoghamynyng ókilderin, ana tilimizding memlekettik mәrtebe alghanyna 34 jylgha ayaq bassa da әli óz dengeyine kóterile almay jýrgen jaghdayy alandatady. Tәuelsizdik alghan elimizde qazaq tilining múnday kýige týsuine, birinshiden, jogharghy sayasy biyliktegilerding últjandylyq tanytpauy әser etse, ekinshiden, til mәrtebesin kóteru maqsatynda arnayy qúrylghan Halyqaralyq «Qazaq tili» úiymynyng songhy basshylary elimizdegi últ janashyrlaryn úiystyrugha qauqarsyz bolghany sebep boldy dep esepteymiz.

2021 jyldyng 26 qarashasynda bizding bastamamyzben sol kezdegi Memlekettik hatshy Q.Kósherbaevtyng qoldauynyng arqasynda Qoghamnyng 10 jyl boyy ótpegen ÝI Qúryltayy Týrkistan qalasynda ótken bolatyn. Onda Qoghamnyng jana Preziydenti men onyng eki orynbasary, Tóralqa, Ortalyq Kenes mýsheleri saylanyp, úiym júmysy az da bolsa jandana bastady.

Biraq byltyr Qogham preziydenti B.Ábdighaliyúly Úlytau oblysyna әkim bolyp ketuine baylanysty Qúryltayda algha qoyylghan mәseleler ayaqsyz qaldy. Qazir til janashyrlary әleumettik jelide úiymnyng bary, joghy belgisiz dep Qogham júmysyn qatty syngha aluda.

Osyghan baylanysty biz Sizden «Qazaq tili» qoghamynyng ÝII Qúryltayyn jedel týrde ótkizuge kómek jasauynyzdy súraymyz. Onda Qoghamnyng Qúrylymdary men basshylaryn qayta sayalanuy kerek», – delingen bolatyn. Óitkeni bizde azamattyq qogham әli ornyqpauyna baylanysty qoghamdyq úiymdar óz júmysyn jarghygha sәikes jýrgize almay, jogharghy biylik organdarymen kelisuge mәjbýr boluda.

Nәtiyjesinde shildening 21-de qoghamnyng kezekten tys Qúryltayy Astanada ótti. Qúryltaygha dayyndyq barysynda arnayy júmys toby qúrylyp, ol úiymdastyru mәselelerin talqylap, Qogham basshylyghy men qúrylymdaryna birshama ózgeris әkeldi.

Qúryltaygha qogham Preziydenti Berik Ábdighaliyúly onlayn qatysyp, eki jylgha juyq uaqytta atqarghan júmysyna esep berdi.

Berik Ábdighaliyúly ózining ornyna Bilim Media Group kompaniyasynyng basshysy, «Últtyq audarma burosy» qoghamdyq qorynyng diyrektory Rauan Kenjehanúlynyng kandidaturasyn úsyndy.

Osy jerde Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng jana preziydenti Rauan Kenjehanúly jayly tolyq mәlimet bergenimiz jón bolar. Rauan Kenjehanúlynyng qoghamdyq júmys, memlekettik qyzmet pen kәsipkerlik, diplomatiya, jurnalistika, tehnologiyalyq biznes salasynda mol tәjiriybesi bar. Ol 2014-2016 jyldary Qyzylorda oblysy әkimining orynbasary qyzmetin atqardy. Memlekettik qyzmetke deyin Manghystau oblystyq telekompaniyasynyng diyrektory, Qazaqstannyng Reseydegi elshiliginde birinshi hatshy, sonday-aq, «Habar» agenttigining Mәskeu burosynyng jetekshisi bolghan. Abay atyndaghy Almaty memlekettik uniyversiytetining «Halyqaralyq qatynastar» mamandyghyn tәmamdaghan. RF ýkimeti janyndaghy Halyq sharuashylyghy akademiyasynan MBA dәrejesin alghan. 2010-2011 jyldary Garvard uniyversiytetining Weatherhead Center for International Relations ortalyghynyng arnayy baghdarlamasy boyynsha bilim alghan.

Qúryltay delegattarynyng ashyq dauys beruimen Rauan Kenjehanúly Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy qoghamdyq birlestigining preziydenti bolyp saylandy.

Qúryltay júmysyn jýrgizudi qolyna alghan Rauan Kenjehanúly delegattar men qatysushylardy óz ómirbayanymen tanystyryp, kýn tәrtibine sәikes júmys toby úsynghan qoghamnyng Ortalyq kenes, Tóralqa mýshelerining jana qúramymen jәne eki viyse-preziydentting kandidaturasyn dauysqa qoydy.

Dauys beru nәtiyjesi boyynsha qúramy 51 adamnan túratyn Ortalyq kenes, solardyng ishinen 21 adam Tóralqa mýshesi bolyp saylandy. Olar:

1. Ansat Sәduaqas Ábdiqadyrúly – Qyzylorda oblystyq filialynyng tóraghasy.

2. Áshimjan Janarbek Sadyqanúly – QR Parlamenti Mәjilisining deputaty.

3. Ábdighaliyúly Berik – Úlytau oblysynyng әkimi,

4. Ábenov Múrat Abdulamiytúly – QR Parlamenti Mәjilisining deputaty.

5. Isa Qazybek Jarylqasynúly – QR Parlamenti Mәjilisining deputaty.

6. Sarym Aydos Ámirollaúly – QR Parlamenti Mәjilisining deputaty.

7. Elubay Smaghúl Abatúly – QR Enbek sinirgen qayratkeri, jazushy.

8. Zaitov Rinat Rifhatúly – QR Parlamenti Mәjilisining deputaty.

9. Qydyrәli Darhan Quandyqúly – QR Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri.

10. Qúlkenov Mereke Ábdeshúly – QR Jazushylar odaghy basqarma tóraghasy.

11. Qúrmanbayúly Sherubay – Qazaqstannyng ÚGhA-nyng akademiygi, f.gh.d.

12. Qamzabekúly Dihan – «Egemen Qazaqstan» respublikalyq gazetining basqarma tóraghasy.

13. Musin Baghdat Batyrbekúly – QR sifrly damu jәne aerogharysh ónerkәsibining ministri.

14. Saljanov Islambek Tóleubayúly –  «Altyn Qyran Foundation» qoghamdyq qory Qamqorshylar kenesining tóraghasy.

15. Tastekeev Dulat Túrsynúly – TAS Group kompaniyasynyng basshysy.

16. Toqashbaev Marat Bәidildaúly –  «Preziydent jәne halyq» gazetining bas redaktory.

17. Tleshov Erbol Erdembekúly – QR GhjJBM-i Til sayasaty komiytetinin tóraghasy.

18. Fazyljanova Anar Múratqyzy – A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory.

19. Shalabaev Qúsman Kәrimúly – Almaty qalalyq filialynyng tóraghasy.

20. Osman Asyly Áliqyzy – Qogham qayratkeri, «Memlekettik tilge – qúrmet» qoghamdyq birlestigining tórayymy.

21.Asanghazy Orazkýl Asanghazyqyzy – belgili til janashyry, qogham qayratkeri.

Sonan song Qúryltay delegattary jәne elge tanymal ziyaly qauym ókilderi óz pikirlerin ortagha saldy.

Smaghúl ELUBAY, jazushy:

– Til tónireginde aitylmaghan sóz qalmady ghoy, endi tek sózden iske kóshetin zaman tudy, aghayyndar. Sondyqtan men tek úsynystarymdy ghana aitqym keledi. Osydan 3-4 jyl búryn býkil Qazaqstan әkimdikterinde Til basqarmalary bolatyn. Sol basqarmalar joyyldy, keybiri bólimge ainalyp ketti. Sodan tilge oray jasalatyn júmys súiylyp ketti, memlekettik tilding róli tómendedi. Endi sol әkimdikterdegi til basqarmasyn qaytadan qalpyna keltiruimiz kerek dep aitar edim.

Bizde qazir til mәselesi, til keseli terendep ketti. Sodan keyin, әriyne, aghymdaghy zang eskirdi. Osy 30 jyldan beri til, til dep  halyqtyng zarlap kele jatqan sebebi osy zannyng júmys istemeuine baylanysty boldy. Endeshe memlekettik til turaly derbes zannyng qabyldanatyn uaqyty jetti. Jyldyng ayaghyna deyin osy maqsatqa jetu ýshin, osy Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy basyn taugha da, tasqa da úruy kerek dep oilaymyn. Búl zandy týzetpey, isting mәni bolmaydy, tildi týzete almaymyz.

Sodan keyin memlekettik bir is-qimyl jasaytyn uaqyt keldi. Kórip otyrsyzdar, kýni keshe Qyrghyz preziydenti memlekettik qyzmetkerlerdi memlekettik tildi biluge mindetteytin qaulygha qol qoydy. Endeshe búl Qazaqstan ýshin keshiktirmeytin eng bir tarihy qadam bolghaly túr. Osy qyrghyz aghayyndardyng bastamasyn biz de iske qosuymyz kerek. Osy jolda bizding «Qazaq tili» qoghamy kýndiz-týn demey júmys isteui kerek dep oilaymyn. Ásirese Parlament deputattary.

Sodan keyin «Qazaq tili» qoghamy tek tilmen ghana shektelmey, sol tildi damytatyn mәdeniyetting salalaryn da qoldap, belsendilik tanytsa deymiz. Mysaly, Preziydent ótken Qúryltayda býkil Qazaqstan dýkenderinde satylatyn kitaptyng 10 payyzy ghana qazaq jazushylarynyng kitaby ekenin aitty. Búl ne degen masqara, aghayyn?! Mine, osynday nәrselerge qazaq tiline tikeley mәselelerge bizding qogham tikeley aralasuy kerek.

Sodan keyin mektep balalarynyng tilin shygharatyn qazaq jazushylarynyng kitaptary jetpeydi. Preziydent sózinde balalargha arnalghan qazaq әdebiyetin kóptomdyq etip shygharudy tapsyrdy ghoy. Osyghan da biz atsalysuymyz kerek. Sodan keyin qazaqtyng tilin damytatyn taghy birnәrse – kinomotografiya salasy. Osyghan da biz shamamyz kelgenshe aralasyp otyruymyz kerek. Áli kýnge deyin qazaq balalaryn tәrbiyeleytin kinolar joqtyng qasy. Jaqynda sanap kórsek, 60 jyldyng ishinde qazaq balalaryna arnalghan, myqty ýsh ghana kino shyqqan eken. Nege balalargha arnalghan kinostudiya ashpasqa. Sondyqtan búl «Qazaq tili» qoghamynyng kýres kenistigin keneytuimiz kerek dep oilaymyn.

Darhan QYDYRÁLI, Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri:

– Qazir biz aqparattandyru doktrinasyn qabyldadyq. Sol doktrinanyng negizgi mindetining biri – qúndylyqtarymyzdy úlyqtau, jalpy qoghamdyq sanagha memlekettik tildi, bizding qazaq tilin engizu, túghyryna qondyru, aqparattyq qauipsizdigimizdi saqtau. Osy baghytta júmystar bastalyp ketti. Bizge memleket basshysy jalpy aqparat salasyndaghy zandy ózgertuge tapsyrma bergen, sol boyynsha jaqynda, bilesizder, onlayn platforma jәne onlayn jarnama turaly zang qabyldandy. Búl zannyng negizgi qaghidatynyng biri – býkilәlemdik alpauyt kompaniyalardyn, sonyng ishinde: Meta, Instagram, TikTok, Google, YouTube jәne basqa da býkil ýlken kompaniyalardyng interfeysyn qazaqshalau. Júmys bastaldy, qazir elimizde ókildikteri ashylghan ýlken, alpauyt kompaniyalar interfeysterin qazaqshalap jatyr. Biz Netflix, Apple, Google-men jәne basqalarmen de kelissózder jýrgizip jatyrmyz. Zang kýshine engennen bastap, bәrine mindetteledi. Búl qazaq tilining halyqaralyq dengeyde órisin keneytuge ýlken mýmkindik beredi dep oilaymyn.

Ekinshiden, zannamalyq túrghyda taghy massmedia zang jobasy qazir mәjiliste qaralyp jatyr, onyng negizgi bizge beretin túsy – búghan deyin baspasózde til 50/50 bolyp kelgenin bilesizder. Ony ózgertip, qazir 70/30 dep jatyrmyz. Búdan bylay, myna jana zang boyynsha elimizdegi barlyq aqparat, elimizding býkil massmediasynyng tili 70% qazaq tilinde boluy mindetteledi.

Qazir qazaq tili turaly doktrina әzirlenip jatyr, sol doktrinagha aqparatty qazaq tiline basymdylyq beru turaly biz ózimizding úsynystarymyzdy engizdik. Sonymen qatar, Aqannyng sózi bar ghoy «El bolamyn deseng – efiyrindi týze» degen. Shyn mәninde, tilding túghyrgha qonuy ýshin efiyr, massmedianyng tili óte manyzdy. Osynda agha buyn jurnalister otyr, kóptegen massmedia ókilderi otyr. Zannyng әri qaray oryndaluy bizge baylanysty, jurnalisterge de baylanysty, sonymen qatar jalpy qoghamgha da baylanysty. Qazirding ózinde, «Qazaqstan» 100%, «Balapan» 100% tek qana qazaq tilinde qyzmet kórsetedi, ony bilesizder. Ony 20-dan astam memleket satyp alady.

Qyrghyz deputattary «Balapan» arqyly bizding tilimiz qazaqsha shyghatyn boldy» dep aitqany belgili. Býkil Ortalyq Aziya elderi, týrki elderi bizding animasiyagha, mulitfilimderimizge ýlken súranyspen qyzyghushylyghyn tanytyp otyr. Ázerbayjangha, basqa da tamyrlas elderge qazaq tilinde animasiya jasau boyynsha biz ýlken júmystar jýrgizip otyrmyz. Sonymen qatar, bizding serialdarymyz TMD elderinde alghashqy oryngha shyqty. Jalpy, elimizde jylyna 60-tan astam serial týsiriledi. Sol serialdardyng negizin biz qazaq tilinde beruge basymdylyq berip otyrmyz. Sol arqyly tek bizding elimizde ghana emes, serialdardy kóretin basqa elderge tilimizding taraluyna mýmkindik tughyzamyz.

Ekinshi mәsele – qarjylyq jaghy. Bizde azamattyq bastamalardy qoldau ortalyghy degen bar, sol ortalyqta biz kóptegen til tóniregindegi jobalardy qarjylandyryp otyrmyz. Mysaly, qazaqsha týrli oiyndar, qazaqsha әrtýrli jobalar bizding qoghamymyzda, Rauan Kenjehanúly myrza, azamattyq bastamalar ortalyghyna qújattarynyzdy tapsyrugha bolady. Áriyne, arnayy komissiya qaraydy, meninshe sizderding júmystarynyzgha komissiya basymdyq beredi ghoy dep oilaymyn. Ol jerde qomaqty qarjylar bólinedi, sondyqtan jalpy ministrlikten osy sizderding jobalarynyzdy aqparattyq qoldaugha biz dayynbyz.

Ýshinshisi – әdistemelik mәseleler. Bizde, Qazaqstanda, qoghamdyq damu instituty bar, sol institutta kóptegen kitaptar qazir qazaq tiline audarylyp jatyr. Álemdik, eng myqty Kembridjde, Oksfordta shyqqan nemese Kolumbiya uniyversiytetining ghalymdary dayyndaghan birneshe kitapty qazir qazaq tiline audardyq. Solardy bizding baspasóz qyzmetining jurnalisteri osy salada әlemdik, ýzdik enbekterimen qazaqsha qamtamasyz etu joldaryn biz әri qaray jalghastyramyz.

Sonymen qatar, jalpy bizding BAQ salasy, bizding jurnalisterimiz «Qazaq tili» qoghamy qúrylghan kýnnen beri qyzmet etip kele jatqany belgili. Biz búny alash arystarynyng amanaty retinde qabyldaymyz. Keshegi Ábdiuәly aghalarymyzdyng amanaty retinde qabyldaymyz. Sol Ábdiuәly aghalarymyzdyng kezindegi Ózbekәli Jәnibekovtyn, marqúm, bizding ruhaniyatymyzdyng sardarlarynyng biri sheshimimen «Ana tili» gazeti osy «Qazaq tili» qoghamynyng basylymy retinde bekitilgen bolatyn. Qazir «Ana tili» osy «Qazaq» gazetterining qúramynda. Onyng basynda belgili aqyn – Erlan Jýnis qyzmet etip keledi. Osynda «Qazaq» gazetterining basshysy da otyr. «Qazaq» gazetterin qarjylandyru bizden, әriyne, gazet «Qazaq» gazetterining qúramynda. Sizder sol gazetke býkil mýshe bolyp, pikirlerinizdi, janayqaylarynyzdy, oilarynyzdy jazsanyzdar bolady. Sondyqtan, 93-tegi, 30 jyl búryn qabyldanghan sheshimge sәikes, jalpy «Ana tili» gazetin qoghamnyng bir minberi retinde qabyldaularynyzdy biz sizderden súraymyz. Bizding ministrlik qoghamnyng kez kelgen júmysyn qoldaugha dayyn, óitkeni búl til tek qana bizding mәdeny órisimiz ghana emes, qoghamdyq sanany ózgertetin ýlken qúral. Ótkende memleket basshysy últ qúru turaly iydeya kótergeni belgili. Jalpy últ qúrudyng kóptegen komponentteri bar, negizinen 5 komponentin kóbirek aitady, sonyng birinshisi – til. Tilding tóniregine tútaspay –  últ tútaspaydy. Qoghamdyq sanany janartu, jalpy әdiletti qogham qúru jolynda tilimizding tórge ozuyna barshamyz atsalysuymyz kerek dep oilaymyn. Osy jolda barshanyzgha jәne jana saylanghan tóraghasy men onyng komandasyna sәttilik tileymin.

Sәduaqas ANSAT, Qyzylorda oblystyq filialynyng tóraghasy:

– Sózimdi KSRO qúramynda jýrip-aq 1989 jyly últymyzdyng ýlesi 39 payyz-aq kezinde qazaq tilining jeke-dara memlekettik mәrtebege ie bolghanyn eske saludan bastaghandy jón kórip otyrmyn. Óitkeni sonan beri 34 jyl ótse de, tәuelsizdik alghanymyzgha 32 jyl bolsa da, últymyzdyng ýlesi qazir 70 payyzdan assa da tilimiz nege ózining memlekettik mәrtebesine kóterile almay otyr degen súraqqa «Platon mening – biraq shyndyq maghan qymbatyraq» qaghidasyna say kýltektemey óz pikirimdi aldarynyzgha jayyp salghym keldi. Búrynghyday Mәskeuge, Kenes ókimetine silteytin emes, tәuelsiz Qazaq memleketining Qazaq basshylary basqaryp otyrghan kezdegi memlekettik mәrtebesi bar tilimizding mýshkil ahualynyng negizgilerine toqtalayyn.

1. Ghalymdardyng zertteuinshe, búghan deyin jazylghan dissertasiyalardyng 23%-y ghana qazaq tilinde qorghalghan. Al Últtyq ortalyqqa tirkelgen 16949 ghylymy jobanyng qazaq tilindegisi 608 ghana, tipti 4%-gha da jetpeydi. Búl – qazaq tili jaqyn arada ghylym tili bola almaytynynyng kórinisi emes pe?
2. Soltýstik, shyghys, batys ónirlerden bizding redaksiyamyzgha jazghandar (Pavlodardan jazghan Saylau BAYBOSYN) qay salada bolmasyn qazaq tilining qoldanysy óte tómen deydi. Qazaqsha balabaqsha degen aty ghana, onda orys tilindegi «Kolobok», «Repka», «Baba yaga» ertegilerin aityp, qazaq tilin ghana emes, sanany da búzuda, mektepterde de de osy jaghday kórinedi.
3. Elimizdegi orys mektepterin bitirgen balalardyng qazaq tilinen alghan baghalary «4» pen «5» bolghanymen, olar tipti «3»-ke bilmeydi eken. Ol mektepterge osynshama qarjy júmsau kimge kerek? Qazir kez kelgen ýy aulasyndaghy balalar (onyng ishinde qazaq balalary da) bir birimen tek orys tilinde sóilesude.
4. Ýkimet mýshelerining keybiri, mysaly energetika, qorghanys ministrleri qazaq tilinde jazbaq týgili auyzsha sóiley de almaydy. Al memlekettik qyzmetkerlerding jartysy is-qaghazdaryn qazaq tilinde jaza almaydy. Keybir ministrler men deputattardyng Ant bergendegi beyshara keypin kórgende jylaghyng keledi. Sol sebepti osy uaqytqa deyin qabyldanghan jýzdegen zang núsqasyn Ýkimet bir de bir ret qazaq tilinde úsynbaghan.

Biylik basyndaghylardyng qazaq tili damuda, oghan alandaugha esh negiz joq dep, tilimizding osynday ahualyna dәti shydamay shyr-pyr bolyp jýrgen til janashyrlaryn sayasy úpay jinaushylar dep kinәlaytynyn sizder týsinbesenizder, men týsinbey otyrmyn.

Bauyrjan Momyshúly sonau Úly Otan soghysynyng jan berip, jan alysqan maydanynda jýrip-aq, últshyldyghy ýshin batyr ataghyn ala almay jýrgenine qaramastan bir aigha Almatygha demalysqa kelgen kezinde qazaq tilining qoldanylu ayasynyng tarylyp bara jatqanyna dәti shydamay, 1944 jyldyng 25 aqpanynda Qazaqstan basshylaryna hat jazady. Sol hattan ýzindi keltireyin: gospitalda jatqan Baukenning kónilin súrap kelgen Saharova degen orys әielining Baukenning jazyp otyrghan kýndeligine kózi týsip:

«Bauyrjan, pochemu vy piyshete po-kazahskiy? – dep tanghala súraq qoyady. –Vy menya udivlyaete, Nina Aleksandrovna, pochemu ya ne doljen pisati po-kazahsky na svoem rodnom yazyke, – dedim men.

–Vedi mnogie kazahy ne pishut y ne razgovarivait, potomu chto do togo govoryat vash yazyk bednyi,-dep úyalmay-qyzarmay aityp otyr deydi. Orystyng jay shýikebas әieli emes, Qazaq Ýkimeti halyq komissary 1-orynbasarynyng qazaq tili turaly úghymy osynday bolsa, qalaysha namystanbassyn?! Qatty qinaldym. Osy hatty jazugha qamshy bolghannyng biri – sol qazaq jerinde 10 jyl túryp, Qazaqstannyng nanyna semirgennen basqadan habarsyz, el basqarushylar qataryna kirip alghan, nadan zamnarkomsha ekendigin jasyrmaymyn», dep jazady.

Baukeng osy tanda qazaq tilin «dóreki, kedey, iykemsiz, artta qalghan til» dep mensinbeytin, jala jabushylardyng kóbeyip kele jatqanyn, merzimdik basylymdaghy maqalalardyng tili dobal, orys sózderining kóp ekenine, radiodaghy sózder qúlaqqa týrpidey tiyetinine, dәiekteme keltire otyryp: «…búnday búrmalau, úrmalaudy toqtatu kerek, keyin tariyhqa, ghylymgha, úrpaqqa ne betimizben qaraymyz?», – dep:

– qazaq tili zannyng әdildigi boyynsha memleket tili bolyp sanalyp, óz ornyna, tórge shygharyp otyrghyzylsyn, búl talabym qatal tónkeris týrinde is jýzege asyrylsyn;

–…qazaqtardyng ózderin til jóninde tәrtipteuden bastap, barlyq ókimet, kense, ghylym, oqu, óndiris, ónerkәsip oryndarynda kóterilip, qolgha alynsyn», – degen talaptarymen birge barlyq oqu oryndarynda qazaq tili, әdebiyeti, tarihy mindetti sabaq retinde oqytyluy, balalardyng qazaq mektepterinde oquy, oqu qúraldarynyng «shýrshittikten tazalanuyn», barlyq orynnan qazaq tilin bilmeytinderdi quu kerektigin aitady. Sóitip, 33 jasynda ana tilimizding mәselesin soghystaghy aiqastan bir saty da kem kórmey janayqayyn bildirgen edi, qayran Bauken!

Kenes Ókimeti kezinde-aq, 1989 jyly qazaq halqynyng beyiit kezdegi batyry Múhtar Shahanov bastaghan últ janashyrlarynyng arqasynda ana tilimiz sol Baukeng aitqan memlekettik mәrtebesine ie boldy. Al sodan beri 34 apta emes, 34 ay emes, batpanday 34 jyldy artymyzgha qaldyrdyq. Endi sol artta qalghan 34 jyldy azsynyp, bizge asyghystyq jasamayyq dep aqyl aitu qay qisyngha keledi? Múny aitqandar elge beybit ómir kerek dep, kórshi Reseyding qasy-qabaghyna qarau túrghanyn sezemiz. Olay bolsa, búl geosayasy jaghdaydyng ózgergeninshe osy beyshara jaghdayda qala beremiz be? Reseymen aradaghy 7,5 shaqyrym shekara jaqyn arada qysqara ma, әlde Resey basqa jerge kóship kete me?

Ana tilimizdi memlekettik mәrtebesine shygharu ýshin 1989 jyly qúrylghan aty darday Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy osy uaqyt ishinde nege jatpay-túrmay búl mәselege býkil halyqtyng betin búrmady, nege jogharydaghy basshylargha tapjylmay talap qoymady? Sóituding ornyna úiymymyzdyng ózining ahualy qúldyrap ketti ghoy.

Kimning aldynda bolsa da almas qylyshtay qiyp týser aqiqatyn aitatyn Baukeng aramyzda joq, Múhandy da әbden qajyttyq. Qazaq tili tek Baukeng men Múhana ghana kerek pe? Qazir «Qazaq tili» qoghamynan qayyr bolmaghasyn kóp azamattar ana tilimizding janashyry boludy ózderi qolgha aldy. Aqyn, Parlament Mәjilisining deputaty Qazybek ISA, qogham qayratkerleri Asyly OSMAN, Orazkýl ASANGhAZY, qogham belsendileri Ruza Beysenbaytegi, Dina ELGEZEK, Aqmaral Týsipbekova, Aqmaral Shatemirqyzy siyaqty jýzdegen úl-qyzdarymyz jýrgen jerinde, әleumettik jelide til taghdyry ýshin janyn salyp shyryldap jýr.

«Qazaq tili» qoghamynyng Qúryltayy – ana tilimizding osynday qordalanyp qalghan mәselelerin jerine jetkize talqylaytyn, qogham qyzmetine serpilis beretin jiyn. Sondyqtan «Auyruyn jasyrghan óledi» demekshi, osy Qúryltayda til taghdyryna tirek boludaghy «Qazaq tili» qoghamy júmysynyng kem-ketigin ashyp aityp, aldaghy qyzmetine jana serpin bereyik. Janadan Preziydenttikke saylanghan Rauan Kenjehanúlynyng ainalasyna toptasqan belsendi Ortalyq kenes, Tóralqa mýsheleri Qoghamnyng eldegi mekemelerining bәrinde bastauysh úiymdaryn qúrugha atsalysyp, ondaghy mekemelerde qúrylghan bastauysh úiymdaryndaghy til janashyrlarynyng basyn qúrap, ónirlerdegi filialdardyng júmysyn respublika boyynsha bir júdyryqqa úiystyra alatyn úiym boluyn qolgha aluymyz kerek. Ol ýshin myna mәselelerdi nazarlarynyzgha úsynamyn:

Birinshiden, qarjy mәselesin sheshu. Qarjy tabudyng joly kóp. Demeushi bolatyn últjandy qaltaly azamattar barshylyq, aqparat qúralyn damytu arqyly da qarjy tabugha bolady (biz filial janynan «Til saqshysy» gazetin 12-13 myng danamen respublika aumaghyna taratyp jýrmiz). Bastauysh úiym mýshelerinen azghantaydan bolsa da jarnapúl jinaudy da qolgha alghan dúrys (biz osy kezge deyin mekemelerde qúrylghan bastauysh úiymdaryndaghy til janashyrlarynan 30-50 tengeden jarnapúl jinap, qogham júmysyn belsendi jýrgizudemiz).

Ekinshiden, Týrkistanda ótken qúryltaydyng qaulysynda jazylghan «Memlekettik til turaly» arnayy zandy qabyldatugha jyldyng ayaghyna deyin Parlamenttegi últjandy deputattarmen birlese otyryp, Ýkimetke qabyldatuymyz kerek. Eger ol shyn mәnindegi Qazaq memleketining Ýkimeti bolsa osy qadamgha baruy kerek. Búdan әri kesheuildetuge bolmaydy.

Ýshinshiden, til ahualyn naqty bilu ýshin A.Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi intituty elimizde jalpy halyqtyn, ónirler boyynsha qanshalyqty memlekettik tildi mengergenin, ghylymy dissertasiya qorghaushylardyng әr sala boyynsha qazaq tilinde qorghalyp jýrgenin zerttep, tilimizding ahualyn tez arada jaqsartarlyq úsynysyn bersin.

Tórtinshiden, Ýkimetten halyqqa qyzmet kórsetetin oryndarda, «QR til turaly» zang talaptarynyng oryndaluyn tekseru, baqylau, hattama toltyru, jauapqa tartu tetikterin zangha engizudi talap eteyik. Qazirgi zandardyng esh qauqary joq.

Besinshiden, «Jaman ýiding qonaghy biyleydi» degendey elimizde til mәselesin ishimizdegi basqa últ ókilderi qozdyryp, ony syrtqy kýshter qoldap sayasattandyruda. Osyghan «Halyq Assambleyasy» tikeley aralasuy kerek. Qazaqstannyng әrbir azamaty últy kim bolsa da elimizding zandary men rәmizderin qalay qúrmettese, memlekettik tildi de solay qúrmetteui tiyis. Osyghan deyin ýiimizdi qonaqtarymyzgha biyletip, jaman ýiding iyesi bolyp kelgenimiz jeter.

Altynshy. Týrkistandaghy Qúryltayda Memlekettik hatshynyng jetekshiligimen til mәselesin ýilestirip otyratyn túraqty komissiya qúrylatyny aityldy. Biraq ol komissiya әli qúrylghan joq. Nege Memleket hatshysynyng aitqany sóz jýzinde qalugha tiyis? Sol komissiya Ýkimette de, aimaqtarda da qúryluy tiyis.

Endigi jerde osy Qúryltayda saylanghan jana qúram Jana Qazaqstangha ana tilimizdi Konstitusiyada taygha tanba basqanday etip jazylghan memlekettik mәrtebesine kóteru ýshin tapjylmay kýresip, naqty nәtiyjelerge jetuimiz qajet. Búny biz tek azamattyq mindet dep qana emes, ata-baba amanaty dep týsingenimiz dúrys. Osy kezge deyin bir-birimizdi aldarqatu ýshin әr nәrsening basyn bir shalyp kelgenimiz jeter. Onday úiymnyng qúny kók tiyn bolmaq. Qúryltay júmysyna sәttilik tileymin!

Dihan QAMZABEKÚLY, «Egemen Qazaqstan» gazetining basqarma tóraghasy:

– Býgin aty atalghan til janashyrlary, til qayratkerlerining әruaghy da aitylyp, terbelip jatqan aghalarymyzdyng enbegi bizdi osynday jaghdaygha alyp kelip otyr. Rauan Kenjebekúlynyng sózinde aitqanynday, jana sapagha kóterilui de bәrimizding iskerligimizge baynalysty. Bәrimiz de bir qyzmetke ege bolyp jýrmiz. Qazaq «qyzmet – qoldyng kiri» dep beker aitpaydy. Ekinshi nәrse, әrbirimiz óz qyzmetinde barlyqtarynyzdyng qoldarynyzdan qalam týspeydi, bәriniz minberge shyghyp, halyqtyng aldynda sóiley alasyzdar, tipti resmy emes, toy tomalaqta da sóiley alasyzdar. Sonyng bәri osynday qoghamdy júmyldyratyn kezenge ótu kerek dep oilaymyn. Al endi biz sonyng kózin taba almaytynday bolyp otyrmyz әli kýnge deyin. Býgingi jaghdaydyng ózi, men qoghamnyng mýshesi retinde aitayyn, sony kórsetip otyr. Bireuimiz onlayngha asylyp otyrmyz, bireuimiz namysymyz qozyp kelip otyr. Jalpy dengey bolu ýshin de bizding birligimiz, namysymyz boluy úiymgha baylanysty.

Ekinshiden, biz ýlgi tútatyn Týrkiyagha qaraymyz, til qúrymy men tarih qúrymy Ata týrikting kezinde bir bankke tirkelip, sodan qarjyny bólip, esep berip otyratynday, yaghny últ túrghan kezde túratyn úiym boluy kerek. Sonday dengeyge kóterilu kerek, sonyng tetigi tabylu kerek dep esepteymin. Tetigin kýnde aitsyn, kýnde saualnama jasasyn, biraq ol óte kýrdeli jýrmeu kerek. 30-40 jyldan keyin de aita bersek, ózimizge de úyat bolady, ekinshiden, mekteptegi sapamyz qanday, 75 payyzy bitirdi. 100 oqulyq, sony endi basqa ghylymdar boyynsha damytudy kim jasaydy? Bilim salasynyng qazaq tili oqulyghymen qamtamasyz etui 10 payyzdan aspaydy. Kim jasau kerek ony? Biz reytingke jaghalasyp, әlemdik bir nәrselerge jýgirip bara jatyrmyz,. Bizdegi ghylymy ataq beretin, ghylymy dәreje beretinning bәri, qazaq tilinde oqulyq audarsa sol әlemdik oqulyq bolar edi. Soghan dәreje beretindey jaghday jasap qoy kerek. Op onay nәrseni biz qiyndatamyz. Búl da býgingi bizding aqylmen sheshetin mәselelerimizding qataryna kiru kerek.

Kezinde Ábduәly Qaydar, Ómirzaq Aytbayúly sekildi túlghalarymyz (әruaqtary riza bolsyn) qazaq tilin Preziydentten emtihan alatynday dengeyge kóterdi. Yaghni, kez-kelgen atqarushy biylikting azamattary qazaq tilining aldynda basyn iyip ótetindey jaghdaygha kóteru ol siz ben bizding boryshymyz dep esepteymin. Isterinizge bereke bersin!

Islambek SALJANOV, kәsipker:

– Rauan Kenjehaúlynyng bastamasymen internettegi qazaq tilindegi mazmúndy damytu jәne oghan qoljetimdilikti arttyrugha baghyttalghan birqatar joba jýzege asqan. 2011 jyly onyng bastamasymen qúrylghan WikiBilim qoghamdyq qory «Qazaqsha Wikipedia» jobasyn iske asyrdy. Eki jyldyq júmys nәtiyjesinde Uikiypediyadaghy qazaqsha maqala sany 7 mynnan 200 myngha deyin artty. Qazir qazaqsha Uikiypediya bólimi ayyna 14-15 million ret qaralady. 2014 jyly Rauan Kenjehanúlynyng úiymdastyruymen qazaq tili Google Translate jýiesine qosyldy.

Sonday-aq, qazaq tilindegi kitap qoryn, sonyng ishinde kórkem jәne ghylymy әdebiyetti sifrly formatqa ótkizuge baghyttalghan KITAP – Qazaqstannyng ashyq kitaphanasy, studentterge arnalghan OPEN_U – «Qazaqstannyng ashyq uniyversiyteti» syndy auqymdy jobalar jýzege asyryldy.

2017-2021 jyldary Rauan Kenjehanúly basqarghan «Últtyq audarma burosy» qoghamdyq qory «Jana gumanitarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq» jobasy ayasy ayasynda әlemning eng ýzdik 100 oqulyghyn qazaq tiline audaryp taratty. Sonymen qatar, qazirgi qazaq әdebiyetining antologiyasyn BÚÚ-nyng 6 tiline, Abay Qúnanbayúlynyng shygharmalar jinaghy әlemning 10 tiline audarylyp, әlemning 100-den asa eline tarady. 500 myng sóz ben sóz tirkesinen túratyn OXFORD QAZAQ Dictionary (Oksford qazaq) sózdigi jasaldy.

Qazybek ISA, QR Parlamentining Mәjilisining deputaty:

«Qazaq tili» qoghamynyng jalpy maqsaty ne? 89-shy jyly men auyldaghy mektepte múghalim boldym. Sonda bizding audanda «Qazaq tili» qoghamynyna mýshe qylyp saylady. «Qazaq tili» qoghamynyng mýshesine saylanu – óte joghary mәrtebie bolghan edi. Al qazir «Qazaq tili» qoghamynyng bar-joghy da belgisiz. Jana Smaghúl, Sәduaqas aghalar jaqsy aitty. Biz, eng bastysy, myna ýy salu ýshin ne isteuimiz kerek? Áriyne, irgetas kerek. Biz ýiding irgetasyn salyp jatqan joqpyz. Birden qabyrghasyn qalaymyz, shatyryn jabamyz, әinegin salamyz, syrlaymyz, biraq irgetas joq. Ol irgetas – memlekettik tilge deytin zang qabyldanuy kerek. Sonda ghana ol ýy túrady.

Osy jerde aityldy, 89-shy jyly qazaqtyng sany 39% edi, orystardyng sany 37%, shamaly-aq, arasy 2%. Al qazir endi qazaqtyng sany 70%-dan asyp ketedi, 75% dep aityp jatyr. Onyng ózi de senimsiz, negizi 80%-gha juyq. Al endi sol 80%-gha ósse, 2 esedey ósse, bizding tildik qoldanuymyz da 2 esege óspeydi me? Ol sol 89-shy jylghy kýiinshe túr. Qarapayym súraq. Nege ol osy uaqytqa deyin óspeydi?

2019-shy jyly Últtyq kenesting birinshi otyrysyn QR preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng ózi basqaryp otyrdy, sonda men úsynys jasadym, «Memlekettik «til turaly» Zang qabyldanuy qajet, ol ýshin Konstitusiyanyng 7-babynyng 2-tarmaghyn alyp tastau kerek» dep. 2021 jyly Parlamentke kelip, 3-shi aqpanda osy mәseleni kóterdim. Byltyr 2022 jyly 27-shi sәuirde ýlken qoghamdyq qozghalys boldy. Petisiya jasaldy. 500 mynnan asa adam qol qoydy. «Qazaq ýni» últtyq portalynda 2020-shy jyldan beri túr, Ábdijәmil Núrpeyisov, Ómirzaq Aytpaev, Qabdesh Júmadilov, Dulat Isabekov, Mekemtas Myrzahmetúly aghalarymyzdyng barlyghynyng qoly qoyylghan. 130 myng adam 1,5 aida qol qoyghan. Ol jerde jay petisiyadaghyday aty-jóni, sany emes, bәrining aty-jónderi jazylghan. 130 mynnyng artynda, internetke kire almaytyn, qoldanu bilmeytin million túr. Eng basty mәsele – «Memlekettik til turaly» Zang qabyldanuy. Bizde barlyq nәrse qajettilikke kelip tireledi, al qajettilikti jasaytyn – Zan. Sol 2019 jyly Últtyq keneste kótergen son, men «Assambleya ózin aqtasyn, «Memlekettik til turaly» Zanynyng qabyldanuynyng bastamashysy bolsyn» dep aitqanmyn. Assambleyada ol kezde Janseyit Týimebaev «Úly dalanyng últaralyq qatynas tili» forumyn ótkizdi. Sonda ózge etnos ta ýndeu qabyldady. Memlekettik tildi mindetteytin Zang qabyldau kerek degen. Men osyny Ýkimetting aldynda qoydym, al sizder bolsa birdene bolsa ózge últtardy aityp shyghasyzdar. Bizde memlekettik tilge qarsy shyghyp otyrghan ózge últ ókilderi emes, Zandy qabyldatqyzbay otyrghan, memlekettik tildi bilmeytin, memlekettik qyzmette otyrghan sheneunikter. Biz ol zandy jasap qoyghanbyz, 2011 jyly Zang jobasyn jasap, úsynghanbyz. 2012 jyly «Aqjol» partiyasymen Zang jobasyn úsyndyq. Ýkimet qarsy shyqty. Al keshe memlekettik til turaly tújyrym bizde talqylanugha ashyq talqylaugha qoyyldy. Sonda memlekettik «Til turaly» Zandy qabyldamaq týgili, bizding sonyng ishindegi «memlekettik «Til turaly» Zang qabyldanuy kerek» degen bir sóilemdi 11 sәuirde qoyylghan, 21 sәuirde alyp tastaghan. Men oghan aiqay shygharyp, «Qazaq ýkimeti qazaq tiline qayta qarsy shyqty» dep, 11 deputatqa qol qoyghyzyp, sol jerde mәsele kóterdim. Keyin, sol kezdegi viyse-premier Kólginov «Maghan deputtatardy jinap keliniz, sol mәseleni qayta kótereyik, qalpyna keltiremiz», – dep uәde bergen edi. Biraq, ony óz ornynan alyp tastady. Ornyna kelgen Tamara Dýisenovagha da ony aittyq. «Sizding moyynynyzda, sony qayta kóteru kerek, «Til turaly» Zannyng qabyldanuy turaly», – dep. Memlekettik «Til turaly» zang qabyldanbasa, 2050 jyly da osylay otyramyz. Jana Sәduaqas kókem ol turaly jaqsy aitty. Memlekettik «Til turaly» Zandy qabyldau әli erte dep aitatyndar әli de bar. Memlekettik «Til turaly» Zannyng qabyldanuy ýshin, bәrimiz júmyla iske kiriseyik, memlekettik tilimiz – memlekettik tilge ainala bersin. Raqmet!

Sherubay QÚRMANBAYÚLY, QR ÚGhA akademiygi, filologiya ghylymynyng doktory:

–  Búl qogham alghash qúrylyp, oghan akademik Ábduәly Qaydar tóragha bolghan 90-jyldary zor bedelge ie boldy. Halyq «Qazaq tili» qoghamyn airyqsha qoldady, oghan senim bildirdi. Sol alghashqy 10 shaqty jylda  qogham jaqsy júmys atqaryp, isi ónimdi, sózi ótimdi boldy. Qalyng júrt qoldap otyrghan aibarly úiymnyng qoyghan talaptary oryndalyp, tilding órisin keneytuge ýles qosa bildi. Biraq odan keyingi kezenderde bastapqydaghyday  qarqyndy júmys atqaryp, el aldyndaghy abyroy-bedelin saqtap túra almady. Kele-kele aty bar da, auyz toltyryp aitatyn atqarghan isi joq eleusiz úiymgha ainaldy. Qazir qoghamnyng tóralqa mýshesi bolghanymyz ýshin úyalatyn jaghdaygha jettik. Óitkeni aty darday búl qoghamnyng atqarghan júmysy kózge kórinbey otyr. Naqty júmys atqarmay, dәl búlay ildәldalap kýn keship jýrip, bar ekenin júrtqa dәleldeuge әrekettenuden esh payda joq.

Isting basyna B.Ábdighaliyúly kelip, úiymdastyru júmystaryn qolgha ala bastaghanda kóp ýmit kýtip edik, ol  jana ashylghan oblysqa basshy bolyp taghayyndalghandyqtan qogham júmysyn qatar alyp jýru qiyn boldy. Sondyqtan Qúryltay shaqyrylyp, onyng basshylyghyna Rauan Kenjehanúly saylanyp otyr. Eki azamattyng da jana júmystaryna tabys tileymiz. Júmysy túralap túrghan qogham qyzmetin jandandyryp, onyng boyyna qan jýrgizu kerek. Soghan qatysty mynaday úsynystar aitsaq deymiz:

Birinshiden, 90-jyldary qabyldanghan tildik zannama memlekettik tilding mәrtebesine say qogham ómirining bar salasynda keninen qoldanyluyna tolyq mýmkindik tughyza almay otyr. Sondyqtan Qogham memlekettik til turaly zang qabyldau baghytynda naqty júmys atqarugha tiyis.

Ekinshiden, qoghamnyng Tóralqasy men Kenesi shúghyl jinalyp, atqaratyn naqty júmys josparyn jasap, ony talqylay otyryp bekitui qajet. Til salasyndaghy eng aldymen atqaryluy tiyis, kezek kýttirmeytin jәne til órisin keneytu ýshin tiyimdiligi joghary sharualardy sol jospargha engizu óte manyzdy.

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy jyl sayyn bekitilgen jospardyng oryndaluy jóninde birlestikting aldynda emes, el aldynda esep berip otyrghany jón. Sonda ghana naqty atqarylghan júmysty júrt kórip, onyng qyzmetine әdil bagha bere alady. Sonymen qatar qogham basshylyghy men mýsheleri de ózderining el aldyndaghy, til taghdyry ýshin jauapkershiligin sezinedi.

Ýshinshiden, til salasyndaghy atqarylatyn júmystar jýiesiz, әrkimning aitqany, bir-eki basshynyng nemese qogham mýshesining qalauy men solardyng jeke ózderine ghana tiyimdi, bir-birimen baylanyssyz ýzdik-sozdyq jýrgizilmeuge tiyis. Men býginge deyin qogham júmysynan satyly, jýieli júmysty kóre almadym. Endigi jerde balabaqsha, mektep, JOO, ghylym salasy boyynsha atqarylatyn әr joba, әr is-shara naqty belgilenip,  oryndaluy baqylauda boluy qajet.

Tórtinshiden, Qogham kóshe jarnamasy men kórneki aqparattardyng kózge týsken qateligin ghana mәsele etip kóterumen shektelmey, tilding eng ózekti mәselelerin kóterip, el ómirining barlyq salasyn qamtityn iri-iri jobalardy jýzege asyrugha tiyis.

 Besinshiden, Qogham memlettik til taghdyryna qatysty el ishinde bolyp jatqan irili-úsaqty әr oqighagha qatysty ýn qosyp, óz ústanymyn bildirip, qúzyretti memlekettik organdar aldyna mәsele qoyyp, elding әr azamatynyng úsynys-pikirin, syn-eskertpesin eskerip, olardyng tildik qúqyn qorghaudan tys qalmay, tilding joqshysy, til qorghany ekenin bildirip otyruy kerek. Sonda ghana búl qogham el qoldauyna ie bolyp, óz mindetin adal atqaryp otyrghan úiymgha ainalady.

Taghy bir aitarym, qogham júmysyna jastardy kóp tarta otyryp, atqarylatyn ghylymi, әdistemelik, aqparattyq, nasihat jәne basqa da júmystardyng basym bóligin elding bolashaghy jas qauymgha baghyttaghan oryndy. Sýiegi qatyp ketkenderge sinirilgen enbek, júmsalghan qarjy men kýsh-jiger kóp jemis bere qoymaytynyn úmytugha bolmaydy. Shygharylatyn ónim de, atqarylatyn júmys ta, erteng qazaqtildi ortany qalyptastyratyn jas qauymgha arnalsa ghana is nәtiyjesin beredi.

Osy jiynnyng ótuin talap etushi til janashyrlarynyn, eljandy azamattardyn, sonday-aq dayyndaghan júmys tobynyng nәtiyjeli isinin, biylikting qoghamdyq úiymgha ong kózben qarauynyng arqasynda Qúryltay jaqsy ótti. «Sóz týzeldi, tyndaushym, sen de týzel» degendey, memlekettik tildegi kýrdeli mәseleler, ony sheshu joldary aityldy, talqylandy. Qoghamdyq úiymnyng qúramy janardy, oghan eki ministr, birneshe deputat, isker azamattar kirdi. Endi tek júmys jasau qaldy. Jaqsy bastamanyng ózi – jarty is.

Jalghasbek Amanov,

Qyzylorda oblystyq úiym tóraghasynyng orynbasary

Abai.kz