Qyzyq jazba, kәzir de qazaq qoghamynda manyzdy dýniye...

1917 jyly Alash ziyalylary Semey qalasynda 2 jyldyq múghalimder kursyn úiymdarstarady. Sol kezde múghalimder arasynda tartys bolyp, sonynda - eng kerekti (mindetti) dep 9 pәndi belgileydi. Kereksiz dep tórt pәndi ataydy.

Olar: arab tili, islam tarihy men últ tarihy (Qazaq tarihy), din, ólsheu. Búl pәnderding qazaq qoghamyna kereksizdigi turaly bir avtordyng jazghan mәlimeti gazette basylady. Basqarma ol maqalanyng keybir tústarymen kelispeytinin de aitady.

Tómende sol jazbadan shaghyn ýzindini nazarlarynyzgha úsynamyz.

...Keybireuler, әsirese, múghalimder programmagha eng kerek bolyp myna sabaqtar kirse eken deydi: arab tili, islam tarihy, últ tarihy, din, ólsheu. Men búlardy eng kerek dep úqpaghandyqtan jogharghy eng kerek dep kórsetkenderding eki jyl ishinde týgel oqylyp shyghyluyna ziyan etpese ghana kiru kerek deymin. Keybirining tipti keregi az deymin:

Arab tilining keregi az deytinim: bayaghydan beri qyrda din tili dep 15 jyl oqyp ta arab tilin bilgen kisi joq. Til ýirenu kerek bolsa, bizge bәrinen búryn orys tilin ýirenu maqsat.

Islam tarihy men últ tarihy jalpy tarihtyng uaqytyn alady. Jalpy tarihty oqymay túryp, analardy oqyghanmen tarih oqudaghy maqsat tabylmaydy, týsinilmeydi. Jalpy tarihty oqyp bolghan son, últ tarihy men islam tarihy túrsyn, Qytay men Fransuz tarihyna terendeymin dese de jol bos. Teginde tarih oqudaghy maqsat qay zamanda qanday sebeppen qanday ózgeris adam balasynyng basynan keship kelgenin úqtyryp, sayasi, ijtimaiy, mәdeni, yqtysady jiylystardyng qalay algha basatyn sebepteri turasynda bastyng óz betimen tura oilauyna jol ashu dep úghamyn. Áytpese, ózimshil, maqtanshaq, kýnshil (fanatiyk) qylyp, mysaly «bayaghyda bizding týrik halqy jauynger bolghan eken, orystardy biylegen eken, Europany dirildetken eken, babamyz Atilla Verdendi de qamap, Europany qylyshtan ótkizgen eken. Shynghys, Temirlan, Hulagu Iran, Ýndistan, Qytay, Mysyrgha deyin dýniyeni qangha toltyryp barghan eken. Biz olardyng týqymymyz. Europa bar ghylym, ýlgini músylmandardan ýirendi. Biz músylmandar, mysaly, arabtar kýlli europanyng ústazymyz, songhy zamanda islam dinining búiryghyn europalylar ústap, osynsha baqytqa, qojalyqqa jetken. Biz músylmandar islam dininen kóz jazyp qalyp, mynaday qor bolghanbyz. Qaytadan ana Europaday bolu ýshin dinimizding tazasyn tauyp ústau kerek» dep jelpindirip, ýiretu tarihtyng maqsaty bolmasqa kerek. Sondyqtan osy kýngi qalypta últ tarihy men din tarihynyng keregi shamaly deymin. Bizde anyq últ tarihynyng beti әli ashylghan joq. Sondyqtan joq nәrse turasynda kerekti-kereksiz dep sóilemeymin. Mening múndaghy últ tarihy degenim osy kýngi múghalimder últ tarihy ornyna ústap jýrgen týrik-tatar tarihy.

Din sabaghy. Men әzir búl turada sebeptermen bar oilaghanymdy jaza almasam da aitatynym mynau: kursqa kelgenderding bәri elde din oqyp kelgender. Elde dinnen basqa ghylym joqtyghy maghlúm. Elde neshe jyl ómirin dinge berip, ghylym kórmey kelgen sorlylardyng eki jylyna taghy dindi qosyp, ghylymgha beretin uaqyttaryn kurstardyng almaghany jón. Elde berip kelgen uaqyttary da az emes. Dinning tazasyn tauyp, pәlsafasyna týsindirip oqytamyn deushiler bar. Ol soqyrlyq. Sebebi dinning retke qoyylyp, tazalanyp shyqty degen pәlsafasy haqiqy әli joq. Haqiqatynyng ózi bar nәrse me, joq nәrse me ol әli filosoftar arasynda talasta jýrgen mәsele. Bireuler din adam balasy jaratylystyng syryna tanys bolmaghan qaranghy uaqytynda joqqa nanyp, ýreylenuinen shyqqan nәrse. Sondyqtan týbi shirik, haqiqaty joq deydi. Bireuler basy joqqa nanyp, ýreylenuden shyqsa da, búrynghy búdda, Isa, Múhammed sekildi adamdar adamdyq sezimin soghan sýiep aitqan. Adamshylyq kerek bolsa, adamdyq sezimin halyqty tulatpay-aq sol qalpynda ósiru kerek deydi. Búl uniyversiytetterde oqylatyn ýlken pәlsafa dýniyesi. Múny bireuge týsindiru túrsyn, әli ózi týsingen bizde múghalim joq, búl bir. Múghalim bolsyn-aq, eki jyl ynghay sony oqytsa da tauyspaydy, týsinilmeydi, búl eki.

«Alla ekeu bolsa, jer men kók búzylar edi» dep shәkirtterdi әure qyluda qanday maghyna?

Týsindirmey, «pәlen sony aitty, nanasyn» dep oqytudyng shәkirtterge tansyghy joq. Múny elde de estip kelgen. Biraq ziyany kóp. Búl adam balasynyng aqylyna, óz erkimen oilap, sezuine, aryna jendirip, jaqsylyq qyluyna, aryna jendirip, jamandyqtan tyiyluyna qúrsau, abaqty. Aqyl men argha sýienbey, qúr senimge sýiengen oqu algha basugha bóget degen aqiqat osydan tuady. Nanasyng demey, týsindirip aitu qazaq múghalimderi, mollalary týgil, býkil dýnie әli týsinip jete almaghan nәrse. Týsindirmey oqytu aqyl-miyn baylau bolsa, týsindiruge shama joq bolsa ne qylmaq kerek?

Meninshe, ýndemey qoyyp, adam balasynyng ómir tәjiriybesimen anyqtalghan ghylymdardy ghana oqyta beru kerek. Oqushy jaratylystyng zany, dýniyening aghysyna sol ghylymdar arqyly týsine bastaghan son, ózi de sezip, bir jol ústamaq. Anyq ghylym bolmasa, kýngirt nәrsege jas buyndardyng bir minut ómirining ketui de kinә dep úghamyn. Kurs ta búl kinәni istemegeni maqúl.

Ólsheu talassyz kerek ghylym bolsa da, eki jylda oqushylar iske asyra almaydy. Sondyqtan múnday ghylymdar tap kurs shәkirtteri halyna eng kerek dep úghylmaydy.

Jas Qazaq.

Semey guberniyasy Alash shahary.

"Múghalimdik kurstar turaly" jazbadan qysqartylyp alyndy.

Abay Myrza

Abai.kz