Erlan Jýnis, aqyn:

Erlan Jýnis, aqyn:

Erlan, Elordagha kósh týzegen ziyaly qauymnyng izimen «Astana – bolashaqtyng qalasy» dep ýlken armanmen  Astanagha qonys audaryp ediniz. Almatygha qaytyp keluinizge ne sebep? Álde múndaghy әdeby ortany saghyndynyz ba?
– Almatygha qaytyp keluimning әleumettik sebebi de, ruhany sebebi de bar. Basynda túrghylyqty baspanasy joq adam ózi qalaghan qalada tolyq erkindikte ómir sýre almaydy. Yaghny bir jerge qazyq bolyp qadalyp, baylana almaydy. Áytse de baspanam bolmaghandyqtan Astanada túraqtap qala almadym dep te shaghyna almaymyn. Óitkeni, naryqtyng zamanynda kez kelgen qazaqtyng basyndaghy jaghdaydy men de keship jýrmin. Aqyn ekenmin dep janymdy qazaqtyng qaybir balasynyng janynan artyq sanamaymyn. Otyzgha jasy kelgen, eki-ýsh balasy bar biz siyaqty azamattar kezi kelgende ýi  alsa, biz de alarmyz. Sondyqtan ýiim joq dep joghary jaqta otyrghan aghalarymyzdyng kabiynetin tozdyryp, eshkimning aldynda aitqan emespin. Ári ruhany jaghynan Almatyny saghynghanym da ras.
– Astanada jyldan astam uaqyt túryp keldiniz ghoy. Onda ózinizge tirek bolar ruhani, әdeby orta taba aldynyz ba?
– Ádeby orta belgili bir toptan ghana túrmaydy, ol әr adamnyng óz ishinde bolady. Bir oishyldyng «Tanymal romandardyng әlemi – keshelerding júmaghy» dep aitatyny bar. Aqyn ózining ruhymen, kitaphanasymen jeke qalghan kezde  óliler әleminen qúrylghan әdeby ortamen qalady. Jәne ol orta aqyngha tirilerding ortasynan góri kóp payda beredi dep oilaymyn. Men sol ózimning әdeby ortamda kóbirek boldym desem bolady. Astanada ólenning jaghdayyn jasadym. «Jýrek mausymdary» atty tolyq bir kitap jazyp bitirdim. Endi ol kitapty baspadan shygharu ghana qaldy.
– Degenmen de Astanada shygharmashylyqtyng tónireginde oy bólisip, ruhany әngime aityp kimdermen syrlasa aldynyz? Qansha degenmen Astanada ziyaly qauymnyng shoghyry qalyptasty ghoy qazir...
– Últtyq akademiyalyq kitaphananyng janynan ashylghan «Jansusar» jas qalamgerler kluby bar. Sol klubtyng tónireginde Amangeldi Kenshilikúly bastaghan Dәuren Berikqajyúly, Tanakóz Tolqynqyzy, Aqberen Elgezek, Erbol Beyilhan, Qalqaman Sariyn, Dәuletkerey Kәpúly, Azamat Esaly, Úlarbek Dәley, Oljas Sәndibek, Hamit Esaman, Asylzat Arystanbek, Sayan Esjan, Gýlsara Shalqar syndy shygharmashyl jastar men әdebiyetsýier studentter toptasqan. «Jansusar» aiyna bir ret kishigirim kenes ashyp, aimaqtaghy aqyndardyng shygharmashylyq keshin de ótkizip túratyn. Bir sózben aitqanda, Astana maghan shygharmashylyq shabyt syilay aldy. Elordanyng ónboyynda ruhany sergektik, jastyqtyng ruhy túr. Búl – qanday jas aqyngha bolsyn erekshe shabyt beretin metomorfoza.
– Ólenderinizde kýzdi kóp sóz etesiz. Soghan qaraghanda kýzde kóp jazasyz-au...
– Búryn ózimdi kýzding aqynymyn dep oilaytynmyn. Óitkeni ólenderimning barlyghyn derlik kýzde jazatynmyn. Biraq biylghy jazda bir kitap jazyp shyqtym. Týsingenim men ólendi jaz ben kýzde jәne týnde jazady ekenmin. Men alghashqy jinaghymdy 16 jasymda jaryqqa shyghardym. Aragha on bir jyl salyp, ekinshi kitabym jaryq kórdi. Qazir ýshinshi kitabymdy jazyp qoydym. Bir qaraghanda ýsh kitap otyzgha jetpegen jan ýshin marqayatynday-aq enbek. Pendelikpen osyghan mastansam da bolar edi. Biraq aghylshynnyng Djonn Kits degen aqyny 21 jasynda-aq әlem aqyny bolyp, әlemdi moyyndatqan eken. Bizding Maghjan men Tólegender 24 jasyna deyin qalyptasyp, ózin moyyndatyp ýlgerdi. Orystyng Eseniyni men Lermontovy da otyzgha  jetpey-aq әlem aqyny bolyp qalyptasty. Solardy oilaymyn da, ózimdi óte kesh qalghan aqyn sezinemin. Bәrin erterek jazuym kerek edi. Dәl qazir mening gýl men kóbelekti jyrlap jýretin kezim emes edi. Onday jasta emes edim. Áldeqayda teren, basqa dýniyelerdi jazuym kerek siyaqty kórinedi de túrady. Mening naghashy júrtym – kiyeli Taraz óniri. Balalyq shaghym sonda ótti. Taraz – eki myng jyl boyy Moulәvi, Hafez, Saghdi, Rudaky syndy Shyghys júldyzdaryna arqau bolghan qala. Rudaki: «Eu, jihankez, masattanba, Rum men Tarazdyng arasyn jaulasang da» – dep jazghan kezinde. Rim men Taraz zamanynda  әlemdik órkeniyetting qos nýktesi bolghan. Shyghystyng talay aqyny Tarazdy jyryna qosqan. Men Taraz jayly jazghan býkil Shyghys aqyndaryna jauap jazghym keledi. Shyghys aqyndaryna jauap retinde Tarazdan bir kitap jazyluy tiyis siyaqty kórinedi de túrady maghan. Búlay deuimning sebebi de bar, uniyversiytette parsy tilin oqyp, Shyghys aqyndaryn týpnúsqadan oquyma mýmkindigim boldy. «Taraz arulary» atty tútas bir kitap jazghym kelgen. Alghashqy ólenderi jazyldy da. Biraq uaqyt pen oryn meni basqagha jeteledi. Soghan ókinemin.
– Poeziyanyzgha jalghyzdyqty kóp arqau etesiz. «Jalghyzdyqtyng jalghyz dosymyn» deysiz...
– Mendegi jalghyzdyq – aqynnyng ishki әlemining jalghyzdyghy, oqshaulyghy, bólektigi. Men atadan jalghyzbyn, әkesiz óstim. Ári mening jyrlarymdaghy jalghyzdyq – tәuelsizdik alghannan keyingi barsha qazaqtyng ótken tarihy men bolashaghynyng arasyndaghy jalghyzdyghy. Ol jalghyzdyqpen men de derttendim. Onyng ýstine ómirde barlyq nәrse jalghyz: kýn de, ay da, jer de, tipti jaratushynyng ózi de jalghyz. Ár adam qaytalanbas әlem. Aqyndar sony kóbirek sezinetin shyghar, bәlkim.
– «Basqasha bolghanmen ólende,
Basqasha bola almay ómirde» – dep keletin joldarynyz bar. Ómirde qandaysyz sonda?
– Qanday adamsyng dep menen kishkene kýnimde súraghan bolsanyz aitar ma edim. Býginde ózimning qanday adam ekenimdi bilmeymin. Bәlky qalyptasu ýstinde shygharmyn.  Ómirdegi Erlandy ózim onsha jaqsy kórmeymin. Erlan Jýnisting ózimning aldymda sýikimi joq. Jana zamannyng adamy bolghanymmen men óte konservant ekenmin. Bir týsingenim adam ýiretiledi, beyimdeledi, júmsalady eken. Ong solymdy tanyp, ózimdi azamat retinde sezine bastaghan uaqytta ózimning әdebiyetting adamy bolatynymdy týsindim. Jәne múny ishtey óz-ózime qaytalap aitqanym da esimde. Búl – maghan alghash ólenning qonghan uaqyty boluy kerek. Oilap otyrsam, basqa tandauy bar adam syndy «әdebiyetting adamy bolamyn» dep aityppyn. Qazir oilap qarasam, mende tandau bolmaghan eken.
– Bir aqyndar qalamyna sýienip túrady, endi bireuleri qalamyn sýiep túrady deydi. Siz sonyng qaysysyna jatasyz?
– Ózing turaly aitu  qiyn. Qalamyma sýiep te, sýienip te túrghan joqpyn. Mýmkin, qalamnyng ishinde shygharmyn, qaydan bileyin... Shygharmashylyq adamy barlyghynan tәuelsiz, sóite túra barlyghyna tәueldi. Tәuelsizdik alghannan keyingi qoghamda tegin qyzmet etip kele jatqan kәsipting iyesi ol – qalamgerler. Ólendi eshkim kәsip ýshin jazbaydy. Jyr jazghanyng ýshin eshkim aqsha tólemeydi, jazbasang taghy bolmaydy, ólen  – ózinning tabighatyng óitkeni. Ólenindi basqalay jazyp, basqalay ómir sýre beremin deuge taghy kelmeydi. Ekijýzdi emessing ghoy. Auystyryp kiyetin kiyiming bolghanmen, auystyryp kiyetin janyng joq. Keyde basqa adam bolghym keledi shynyn aitqanda...
– Nege? Aqyn bolghanynyzgha ókinesiz be sonda?
– Joq, ol ókinu ne aqyndyqtan jerinu de emes. Bәlkim, osydan jiyrma jyl erterek ne keshirek tuyluym kerek pe edi?!. Óitkeni, óliara kezenge tap kelgendey, arpalysqan kezenderdi basymnan kóp keshemin. Basqa uaqytty, basqa oryndy, tipti basqa taghdyrdy tandaghym kelip ketetin kezderim de bar.
– Siz myna ómirmen astasa almaghanday, ainalanyzdaghylar sizdi týsine almaghanday, shygharmashylyghynyzdy baghalay almaghanday, soghan ókingendey sóilep otyrsyz angharghanym... «Basqa uaqytta tuyluym kerek pe edi» dep qaldynyz. Qazir shygharmashylyq atauly ekinshi kezekte qalyp qoyghan, naryqtyng zamany. Siz shygharmashylyq joghary baghalanghan, qalamger qauymynyng syily bolyp, halyq qoshemetine bólengen kenestik kezendi ansap otyrghan siyaqtysyz...
– Andrey Voznesenskiyding «Golos teryang, teperi ne pro nas Gosteleradio» degen óleni bar edi, osy óleng bir dәuirding yaghny kitap dәuirining basqa fazagha ótuin anyq kórsetedi ghoy deymin. Shoudyng emes, oidyng zamanyn kóbirek ansaytyn shygharmyn...
– Onda qazirgi Erlan Jýnis qanday bolatyn edi?
– Bilmeymin, óte qiyn súraq...  Biletinim – aqyndar kinәli bolyp tuylady. Bireuding jasaghan qylmysy ýshin, satqyndyghy, opasyzdyghy, әlemdegi ospadarlyghy ýshin bәrine kinәli. Qazaqstannyng batysynda bir bala jylap jatsa, shyghystaghy bir aqyn shattyqtyng jyryn jaza almaydy. Men ózimdi kóshede qayyr súrap jýrgen adam ýshin, bazarda arba sýirep jýrgen qazaq ýshin kinәli sanaymyn. Kóptegen aqyndardyng baspa betin kórgen, gazet betine shyqqan ólenderin emes, tartpada jatqan ólenderin oqysanyz, aqyn janyn terenirek týsiner ediniz dep oilaymyn.
– Biraz búryn jaryqqa shyqqan «Kiyeli týnderding dúghasy» atty jinaghynyzdy oqyp shyqqan edim. Biraq qansha oqysam da «Dualogtar» bólimindegi ólenderinizdi týsine almadym. Búl sizding eksperiymentke barghandynyz shyghar, biraq búl ólenderinizde oilarynyz bolghanymen, sezim men suret joq syndy kórindi maghan... Ásirese «Rombtarynyzdy» qaytalap qansha oqysam da, týsine almadym, sezine almadym...
– Shabyt jәne shalyq degen nәrse bolady. Adamgha birde perishte sybyrlaydy, birde jyn sybyrlaydy deydi ghoy. Perishte sybyrlaghanda shabyt keledi, aqtarylyp óleng jazasyn. Al shalyq – aqynnyng ishki kýizelistermen ne óli emes, ne tiri emes keyipte jýrgen kezi. Mening týsinigimde әrbir adam – mәngilikti izdeushi. Sol jolda belgili bir aqiqatty, óz qoghamyn, zamanyn, jaratushysyn, týpting týbinde ózin izdeydi. «Dualogtarda» aitqym kelgeni de osy, yaghny ózimdi izdeu. O basta «Bozbala» atty poema jazbaqshy bolgham. Siz aityp otyrghan «týsiniksiz» ólender sol poemadaghy dialogtar bolatyn. Poema jazbasam da, ol dialogtardy kitabyma «Dualogtar» dep kirgizdim.
– Sizding syrshyl lirikanyz bar. Ol lirika filosofiyamen astasyp, filosofiyalyq lirikagha ainaldy. Sizge eksperiyment ne ýshin qajet boldy? Búlay súrap otyrghanym, osy uaqytqa deyin jazghan ólenderinizge eksperiymenttik dýniyeleriniz kólenkesin týsirip, jolyn túsaydy, sol arqyly poeziyanyzdaghy terendik týsiniksizdikke, kýngirttikke úlasyp ketedi dep  qoryqpaysyz ba?
– Kýngirttik degen «kleymony» Amanhan Álimúly agham tanyp berdi-au deymin maghan. Amanhan aghamdy óte jaqsy kóremin, syilaymyn, biraq renjimesin mening poeziyam jayly ol kisining pikiri jópeldemede aita salghan oy meninshe. Agham mening ólenderimdi tútastay qarap shyqqan, poeziyammen tolyqtay tanys dep oilamaymyn. Bes-alty ólenimdi qarady da, poeziyamdy kýngirt dey saldy. Biraq, shygharmashylyghym jayly múnday janyma batar, qajytar  sózdi óz zamandastarym aitsa, ol maghan auyr tiyer edi. Al  aghamnyng aitqanyn janashyrlyq dep qabyldadym. Ári aghamnyng zamany basqa, mening zamanym basqa ghoy. Men týsiniksizdikke, kýngirttikke úrynamyn dep qoryqpaymyn. Eksperiymentke barghan men emes, mening qoghamym. Eksperiymentke jetelegen – XXI ghasyrdaghy әlem, ol bәrin janadan bastaghysy keledi. Tipti tәuelsizdik alghan jiyrma jyldyng ishinde bizding qogham tek qana eksperiymentpen kele jatyr. Qazaq búryndary keshpegen sezimder men oilardy, kýrdeli qúrylymdardy osy jiyrma jyl ishinde basynan keshirdi. Tanym týsinigi ózgerdi, tipti qoghamdyq-әleumettik, basqa da sektorlardyng bәrinde jana kezender ashyldy. Múnyng barlyghy sol qoghamda ómir sýrip jatqan mening janyma әser etpeui mýmkin emes edi. Búl qoghamnan bólektenip, tórt qabyrghagha qamalyp, XIX ghasyrdaghy eski aqyndarsha jyrlasam, maghan jaraspas ta edi. Árbir eksperiyment ózindi izdeu ghana emes, óz zamandasyndy izdeu. Ádebiyette eksperiymentter men reformalar bolmasa taghy bolmaydy. Men óz eksperiymentterimning qúrbanyna ainaluym mýmkin, odan men útylghanmen, mening zamandastarym útylmaydy.
– Óz eksperiymentinizdi sәtti dey alasyz ba óziniz?
– Sәtti ne sәtsiz dep aitpay-aq qoyayyn, bir aitarym – qazaq әdebiyetine  keregi jana forma emes, jana mazmún.
– Kóp oqitynynyz, kóp biletininiz ólenderinizden bayqalyp túrady. Poeziyanyzda terendik bar. Ádebiyettegi aghalarynyzdyng da sizdi bilimdi, tereng dep aityp jýrgenin talay estidik. Osy uaqytqa deyin kimderding enbekterin oqyp tauystynyz? Kimderdi oqyghanynyzdy maqtanyp aita alasyz?
– Mening zamandastarym ne oqysa men sony oqydym. Ádebiyetshi bolamyn degen adam oqugha mindetti úzyn-yrghasy ýsh  jýzge juyq kitap bar. Sol ýsh jýz kitaptyng ary ketse, otyzyn oqyghan shygharmyn. Ózimdi bilimdi sanamaymyn.
– «Poeziyada general joq» – deymiz. Áytkenmen de óz buynynyzdyn, qazirgi jas aqyndardyng arasynda general bolugha layyqtysy qaysy dese, kimdi atar ediniz?
– Men  kim myqty, kim general degen tónirekte oilanghan emespin. Erte moyyndalu, erte tanylu degender myqtylyqty tanytpaydy. Dәl qazir pәlen myqty dep óz qatarymdaghy bir aqyndy atasam, bizding tolqynnyng taghy biri dәl osy uaqytta úly shygharma tudyryp, sonyng songhy nýktesin qoyyp jatuy mýmkin. Ádebiyette eshkim birinshi  emes, onyng sebebi: bәri – birinshi.
– «Eng qatygez ústazy jas aqynnyng – jas súludyng jýregi lýpildegen» deysiz. Qyzdargha jii ghashyq bolasyz ba?
– IYә, biraq súlugha emes, súlulyqqa.

Abai.kz